1‑mamyr ‑ 1996 jyldan bastap Qazaqstanda jyl sayyn toylanatyn mereke. 1995 jyldyng 18 qazanynda Qazaqstan preziydentining jarlyghy boyynsha 1‑mamyr «Qazaqstan halqynyng birligi kýni» dep jariyalandy. Búl merekening maqsaty: el ishindegi týrli últtardyng bir-birine degen syi-qúrmetin arttyru,  tatulyqty, birlikti, ortaq qúndylyqtardy  nasihattau.

Qazaqta birlik turaly danalyq sózder jetkilikti. Eng aldymen oigha «Birlik bolmay ‑ tirlik bolmas» degen sóz oralady. Qazaqtyng osy danalyghy ghasyrlar boyy qazaq halqyn nebir qily kezenderde biriguge shaqyryp, ensesin týzep kele jatqan ruhany qamal boldy. Soghystan kýirey jenilgende – osy úrandy jalaulatyp qazaq jaugha qarsy túrdy. Beybit mamyr tirlikte de búl sóz el arasyn jaqyndastyryp, qúdany qúdandastyryp «qúiryq‑bauyr jegizip», naghashy‑jiyendi bauyrlastyryp, aghayyn‑tuysty airanday úiytyp – berekege bastaghan. Sondyqtan da qazaq «Bereke bastauy birlik, el ishi tatu tirlik» atty qaghidany úrpaqtan úrpaqqa ósiyet etip qaldyryp otyrghan...

Ghasyrlar ótedi, zamandar ózgeredi... Onymen birge halyq ta zamangha beyimdelip, «bereke bastauy» atty tirshilik qaghidasyn ýnemi de jana maghynamen tolyqtyryp otyrady. Baghzy zamandarda ‑ tili bir, dili bir, salt‑dәstýri bir el ru‑taypa bolyp, bir‑birimen aralas‑qúralas otyrghanda «bereke bastauynyn» mәni tuystyq qatynastardan tuyndady. Aralasqan el bir‑birimen qúdalasyp, taraghan úrpaqty «naghashy‑jiyen», «qúda», shejire zany boyynsha «agha‑ini», qyzdan taraghan úrpaq jelisimen «bóle» jәne taghy sol siyaqty kóptegen tuystyq‑bauyrlyq qatynasta tәrbiyeledi.

Olarda bәrine ortaq otbasylyq  tәrbie boldy. Sondyqtan, olar aralary alshaq jatsa da, jolyqqanda eshbir qiyndyqsyz adamgershilikting ortaq ýlgisimen bir‑birin tanydy. Mysaly, otbasylyq tәrbiyedegi manyzdy shart bolatyn «Ýlken túryp kishi sóilegennen bez» degen qaghida otbasymen ghana shektelmedi. Ol qaghida  asa iri eldik mәselelerde de negizgi «bereke bastauy» erejesine ainaldy. El taghdyry sheshiler sәtterdegi Úly jiyndarda da, Qúryltaylarda da rubasylary  sóz alarda «Agha ru, Ini ru», «Úl balasy, Qyz balasy» jәne t.t. tәrtibimen óz parasattylyqtaryn tanytty. Mine, sóitip, osynday naqty әri myghym jýie negizinde qúrylghan «Bereke‑Birlik bastauy» «qyryq rudan qúralghan» Qazaq Elin tarihy ótkelderden aman‑esen ótkizip, býgingi kýnderge alyp keldi... Jәne de, «alyp kelgen» mejesi qanday desenizshi: taban tiregen jeri – qiyry shetsiz‑sheksiz sayyn dala, túghyryn ornatyp, tuyn tikken tauy – Han Tәniri men Ór Altay, kóne Qaratau, gýldengen Alatau, alyp suy – kәri Kaspiy men Balqash, Aral, Alakól men Zaysan, Marqakól men Burabay, Ile men Esil‑Núra, Jayyq..., tughan jerdin  qoynauy – túnyp túrghan tabighat, jerining asty da – adamzatqa kerek nebir asyl zat...

Mine, osy mejege qarap‑aq, býgingi úrpaq Qazaq Elining ústanghan «Birlik barda – tirlik bar» atty Ómir sýru Erejesinin passionarlyq, yaghny – bolashaqqa bastarlyq ishki quaty qanshalyqty myghym bolghanynyn, qanshalyqty dana bolghanynyng kuәsi bola alady.

Qazir zaman ózgerdi dedik... Býginde búrynghy «rulyq‑tuystyq» negizde qúrylghan «bereke‑birlik bastauy» birtindep óz maghynasyn ózgertti. Alyp jerimiz endi tek Qazaq  Elining ghana emes, osy jerge nebir taghdyr tauqymetimen kelgen ózge últtar men úlystardyng ortaq Otanyna ainaldy... Endigi jerde Qazaqstanda barlyghyna birdey maghynadaghy tuystyq ataulardy qoldanu ‑ ózining týpki mazmúnynan ajyrady. Qoghamgha birikken Qazaqstan halqy endi «bereke‑bilik bastauynyn» basqasha maghynasyn izdey bastady. Áueli aragha «Tamyr» sózi kelip endi. Qazaq danalyghy búl jerde de aishyqty boldy: Tamyr – jayqalyp ósken ósimdikting kózge kórinbeytin jaghy.  Endeshe, eki últ ókilderining arasyndaghy «tamyr» sózi – «Osy jerge kindigimizben baylandyq» degen maghynany bildirdi. Yaghni, «berek‑birlik bastauy», sóitip, birtindep «tuystyq qatynastan» kóterilip, «Otan, Jer, Tughan jer, Ata meken»  siyaqty irgeli maghynalarmen auysty.

IYә, ol – aqiqat. Sebebi, «tamyry bir» degen sóz tek tuystyqty mindettemeydi. Ol sóz, eng aldymen, «bir jerden nәr aldyq», «tughan jerimiz bir», «ósken ortamyz ortaq» degen sakraldy Eldik bastaudy bildiredi. Ol sonysymen de qúndy.

Endigi jerde Qazaqstan halqy ýshin «bauyrlastyq» degenning maghynasy «bir auany júttyq, suyn ishtik» degenge jaqyndady. Ol últtyq sipattan asyp, eldik‑azamattyq sipatqa qaray oiysty. Áriyne, búl prosess qazaq halqy ýshin onaylyqpen ótken joq. Osy jolda Qazaq Eli búrynnan qalyptasqan rulyq‑taypalyq jýiesinen ajyrady. Búryn ir ru, әr taypa ózderi otyrghan ónirding Saqshysy men Jauyngeri bolatyn. Al, rulyq‑taypalyq jýie ydyrauymen, ónirlerdi qorghau Jalpyúlttyq, Qazaqstan jaghdayynda ‑ «azamattyq» paryzgha ainaldy. Sóitip, ol barlyq últtardy OTAN degen shegaralyq sózding shenberinde biriktirdi. Yaghni, qazaqstandyqtardyng sanasynda «Otanyng bir ‑ Tamyryng bir» degen qaghida berik ornyqty.

Býginde búl ómir sýru erejesining simvoldyq atauy «Dostyq» sózimen almasuda. Búl, әriyne, halyqtar arasyndaghy qatynasta maghynasy mol sóz. Degenmen, «Dostyq» sózi el men elding arasynda dәl maghynany bildiredi. Mysaly, biz últaralyq qatynasta «sýiispenshilik» sózin qoldanbaymyz, sebebi, «sýiispenshilik» ekijaqty qatynastyng tendigin bildirmeydi. Ol, keyde, birjaqty maghynagha iye.  Sol siyaqty, adamdar arasyndaghy jaqyndyqty bildiretin «mahabbat»,  «syilastyq» jәne basqa kóptegen ataular da belgili jaghdaylarda «birjaqty» bola beredi. Mysaly, «jauapsyz mahabbat» sekildi....

Osynyng ishinde tek qana «Dostyq» qana birjaqty maghynagha baghynbaydy. «Dos bolu» degen – dosynmen ruhany jaqyndyq pen tolyq týsinistik boludy, әri, ol eki jaqqa teng boludy menzeydi. Eger osy sharttyng «bir ýtiri týsip qalsa», onda ol, endi, shynayy dostyq bola almaydy.

Sondyqtan, qazirgi tanda Qazaqstandaghy últaralyq qatynastar tek qana bir sózben – Dostyq sózimen baghalanuy tiyis. Eger, ózindi dos sanasan, onda sen de dosynnyng tilin, dilin, mәdeniyetin, salt‑dәstýrin silap, onyng quanyshy men múnyn da shyn dostay   bólise aluyng kerek. Eger olay bolmasa, onda – múnday dostyq kýmәndi.

Olay bolsa, Últaralyq dostyqtyng negizgi danalyghy (filosofiyasy) mynaday bolsa kerek:

«Qazaqstan tarihy әdilettilik boyynsha – Qazaq Elining bayyrghy jerinde qúrylghan memleket. Onyng avtohtondy ejelgi halqy – Qazaq Eli bolyp tabylady. Qazaq Eli bizben óz jerimen, óz baylyghymen shyn kónilimen bólisti. Endi, oghan jauap retinde, biz de Qazaq Eline dostyq qúshaqty ashyp, onyng bar qúndylyqtaryn syilaymyz, qúrmetteymiz. Al, qazaqtar ózining shynayy dostyghyn tarihta dәleldedi – qiyn kezde pana boldy, mәdeniyetimizdi, tilimizdi silap keldi, óz tilinde ghana emes, bizding tilderde de sóileudi  «dos bolayyq» dep mengerip aldy. Biz de olargha layyqty dos bolugha tyrysamyz – syiyna qúrmetpen jauap qatamyz»  

Mine, meni býgin osy oilar tolghandyrdy: dos kóp pe, әlde, dúshpan kóp pe degen...

Ábdirashit Bәkirúly,

filosof

Abai.kz