Osydan 7 ghasyr búryn qypshaqtar notamen әn salghan

Osydan 7 ghasyr búryn qypshaqtar notamen әn salghan
Iri ghalymdargha baghyshtalyp aitylatyn «Aramyzda jýrgen tiri ensiklopediya» teneuining mәnin filologiya ghylymdarynyng doktory, biregey ghylymy enbekterimen әlem týrkologtaryn moyyndatqan Aleksandr Nikolaevich Garkovesti kórgende tereng týsindim. Aleksandr Nikolayúly qazir  Sh.Uәlihanov atyndaghy tarih jәne etnologiya institutynda agha ghylymy qyzmetker bolyp júmys isteydi. «Qypshaqtardyng mәdeny múrasyn, folikloryn zerttey kele búl halyqtyng sonshalyqty daryndy ekendigin, ruhany jәne mәdeny qúndylyqtarynyng orasan  zor ekendigin tereng týsindim. Foliklory qanday bay desenizshi!?», - deydi Aleksandr Garkoves. Ol attay 20 jyl boyy qypshaqtardyng folikloryn alys-jaqyn shetelderding kitaphanalarynan tirnektep jinady, olardy audardy, oy eleginen ótkizip,  ghylymy enbekter jazdy.  Qanday enbekorlyq desenizshi...   Memleket tarapynan qarjylay kómek almastan barlyghyn óz kýshimen atqardy.  Ol 24 kitaptyng jәne 150-den astam ghylymy maqalalardyng avtory.  Osydan 500-700 jyl búryn jazylghan kóne qypshaq eskertkishterin sózdiksiz oqyp audara beretindigin kórip, tang qaldym. HII-HIII ghasyrlardaghy qypshaqtardyng jazba eskertkishterin qanday ghalym qay jyly, qanday  ghasyrda zerttedi, ne dep jazyp ketti sonyng bәrin jatqa biledi. Kóp ghasyrlar boyy Úly Jibek joly saudamen qatar halyqtardyng ózara mәdeny almasuyna zor yqpal etti. Úly Jibek jolynyng Eneseyden Dunaygha deyingi bóligi qypshaqtardyng iyeliginde bolyp, ol Deshti Qypshaq dep ataldy. Osy aralyqtaghy halyqaralyq qatynas tili qypshaq tili edi.  Aleksandr Nikolaevich oghan mynanday bir mysal keltiredi.  HIV ghasyrdaghy italiyandyq kópesting Qyrymdaghy Fedosiya qalasynda úlyna arnap qúrastyrghan  sauda jónindegi oqu qúralynda Úly Jibek jolymen keruenge ilespes búryn saqal ósirip, shashty taqyrlap al, eki әiel, bir erkek  malay jaldap, qypshaq tilin ýiren dep ósiyet qaldyrypty.
Aleksandar Nikolaevichting kelesi  enbegi osydan 700 jyl búryn qypshaq tilinde jazylghan  «Kodeks Kumanikus» tarihy eskertkishimen  tikeley baylanysty. «Kumanikus» sózining tórkinine kelsek, Europada qypshaqtardy kuman degen. Italiyandyq әigili aqyn Franchesko Petrarka 164 bettik «Kodeks Kumanikusty» Venesiya qalasyndaghy Últtyq kitaphanagha   syigha tartqan. Petrarkonyng osynday iygilikti isining arqasynda biregey qoljazba   osy kýnge jetip otyr. Bir qyzyghy,  atauyna qarap kóptegen zertteushiler «Kodeks Kumanikusty» qypshaqtardyng zany dep oilaghan eken. Al oqy kele onda zannyng birde-bir baby  joq ekenin kórip tang qalghan.  Sonda qoljazbada ne jazylghan deysiz ghoy,  qypshaq tilinde  Ave Mariyanyng 75 óleni jәne «Esime týsse Isanyng qasiyetti qany» degen ólen  notasymen berilgen. Búl qypshaqtardyng sol dәuirde-aq notany mengergenin kórsetedi. Osydan VII ghasyr búryn bizding ata-babalarymyz notamen әn aitqan.  «Kodeks Kumanikusty» týrkolog ghalymdar 1828 jyldan beri zerttep kele jatqanyna qaramastan ony eshkim  qazaq, orys tilderine, tipti basqa týrki tilderine  de audarmaghan. Aleksandr Garkovesting aituynsha,  «Kodeks Kumanikus» boyynsha 8 doktorlyq, 16 kandidattyq  dissertasiya qorghalypty, biraq onyng mәtini orys tiline tek qazir ghana audarylyp otyr. Basqa elde emes,  Qazaqstanda», - deydi týrkolog ghalym.   Sonymen birge qoljazbada   qazaq foliklorynyng bay qory bolyp sanalatyn  júmbaqtar jazylghan. Atap aitsaq,  «Aq kýimening auzy ioh», jauaby: «Júmyrtqa».  «Sende mende ioh, Sengir tauda ioh, Utlu tashta ioh, Qypshaqta da ioh», jauaby: «Qús sýti». «Isher, jer, inine kirer», ol- pyshaq. «Kók laghym, kógende semirer». Ol- laq. Ózderiniz kórip otyrghanday olardyng kópshiligi qazaq folikloryndaghy júmbaqtargha óte úqsaydy. «Búl júmbaqtardyng ýlken jiyntyghy, barlyghy 60 júmbaq. Ony fransiskandyq monahtar Qyrymda Kafa qalasynda jazghan. Búl qazirgi zamangha jazba kýiinde jetken әlemdegi alghashqy týrki júmbaqtary»,- deydi Aleksandr Nikolaevich. 
HI-HVII  ghasyrlarda ýstemdik  etken qypshaq tilin europalyqtar da ýirenuge mәjbýr bolghandyghy turaly ghalym mynaday qyzyq derek keltiredi. Ukrainadaghy qypshaqtardyng ortasynda jәne Altyn ordadan ary qaray Vatikan ókilderi men saudagerler júmys istedi, olar da qypshaq tilin oqyp-ýirengen deydi.
Aleksandr Garkovesting ghylymgha qosqan kelesi bir sýbeli enbegi Armyan-Qypshaq tarihy eskertkishteri. Ertedegi jaugershilik zamanda monghol shapqynshylyghynan qashqan qypshaqtar men armyandar Qyrymgha jәne qazirgi Ukraina aumaghyna jer auyp barghan. Olar  Podoliyadaghy  Kamens qalasynda jәne Galisiyadaghy Livov qalasynda ómir sýrip,  armyan qarpimen jazylghan qypshaq tilindegi tarihy eskertkishterdi qaldyryp ketken. Sol kezdegi armyandar qypshaq tilin óte jetik bilgen. Sol armyandardy qypshaq tilin joghary dengeyde mengeruge «Jibek Jolynan» basqa ne sebep bolghany belgisiz. Qypshaq tilindegi búl tarihy jәne diny eskertkishter kýni býginge deyin tekserilmegen, zerttelmegen, baghalanbaghan kýii jatyr. Búl jazba eskertkishter HII-HIII ghasyrlargha tiyesili.  Aleksandr  Nikolaevichting aituynsha, Ukrainanyng Livov jәne Kamense-Podolisk qalalarynda, Polisha men Rumyniyanyng qalalarynda 30 myng bettik Armyan-qypshaq eskertkishteri qúrastyrylghan. «Tóre bitigi». Búl - tóreler men Shynghys túqymynyng kitaby emes. Búl - zang kitaby. Sot prosesi jýrgizilgen Azamattyq Kodeks.
«Tóre bitigin» armyan tilinde qúrastyryp,  jazyp shyqqan Mhitar Gosh. Ol diny zandar jәne azamattyq zandar degen eki bólimnen túrady.  1519 jyly armyan-qypshaqtar «Tóre bitiginin» azamattyq zandar bóligin qypshaq tiline  audardy. «Tóre bitiginin» jazylu tarihyn týrkolog ghalym bylaysha týsindiredi. Búl zandy armyandar Polisha koroli Sigizmundqa bekittiru ýshin alghashqyda ony latyn tilinde jazyp tapsyrady. Alayda, audarmashydan basqa eshkim latyn tilin bilmeydi eken, sondyqtan da ony qaytadan  polyak jәne qypshaq tiline audaryp, ekinshi qaytara tabys etedi. Taghy bir tang qalarlyghy, Polisha koroli tikeley tapsyrma bermese de olar zandy qypshaq tiline audarghan. Nege degen ýlken saual tuady. Endi osy saualgha jauap berip kórelik, qypshaq tili sol dәuirde halyqaralyq qatynas tili bolghandyqtan armyandar aqyldasa kele «Tóre bitigin» býkil halyqqa týsinikti  tilge audaudy úigharghan.   «Tóre bitiginin» bir-eki babyn mysalgha keltirelik. Zannyng 43-49 babynda jemis aghashyn kesken adamgha mynaday jaza taghayyndaghan, sol aghashty kesken adam tura sonday jemis aghashyn egip, ol jemis bergenshe aghashtyng iyesine shyghynyn ótep túrady. Tabighatty qorghau mәselesi erte zamanda-aq osylaysha zanmen bekitilgen. Ol zamanda jylqy malyna erekshe mәn bergendikten, zanda jylqyny satqanda 3 kuәger bolsyn jәne de atty satyp alghannan keyin bir júma aralyghynda onyng syrqat ekeni belgili bolsa, at satqan adamgha keri qaytarylady delingen. «Qazaqstanda «Jer turaly» zandy qabyldaghan kezde «Tóre bitiginin» keybir baptary basshylyqqa alyndy. «Tóre bitigi» býgingi kýni  qazaq tilining sózdik qorynda joq qúqyqtyq terminderdi saqtaghandyghymen qúndy. Joghalghan qúqyqtyq terminderdi «Tóre bitigi» arqyly qalpyna keltiruge bolar edi», - deydi Aleksandr Garkoves.
Qypshaq tilindegi kóne jazbalardyng bay qory  әrtýrli memleketterdin  kitaphanalarynda saqtalghan. Atap aitsaq, Ukrainada, Reseyde, Armeniyada, Italiyada, Gollandiyada, Avstriyada, Polishada, Rumyniyada jәne Fransiyada.  Osy orayda Armeniya elshiligi әr týrli kitaphanalarda saqtalghan Armyan-qypshaq qoljazba mәtinderining mikro-filimderin aluda manyzdy roli atqardy.  Eduard Hurshudyan 2000-2004 jyldary  Armeniyanyng Qazaqstandaghy  tótenshe jәne ókiletti elshisi bolyp túrghan kezde Italiyadan, yaghniy   Venesiyadaghy «qasiyetti Lazari» aralyndaghy armyan kotolikterining kongregasiyasynan biregey qújattardyng mikro-filimderin zertteu maqsatynda alugha kómektesti. 20 shaqty qoljazbalardyng kóshirmesi qolgha týsti. Nәtiyjesinde Aleksandr Nikolaevich pen Eduard Shagenovich ekeui birlesip, «Armyan-qypshaq psaltyry» degen ghylymy enbekti jazyp shyqty.
Aleksandar Nikolavich, sonday-aq, Ukrainada túratyn qypshaq tildi grekterding de tilin zerttedi. Qypshaq tildi grekter ózderin urum dep ataydy. Ukrainanyng Donesk oblysy Svetlyy Luch auylynda dýniyege kelgen Aleksandr Garkoves urum balalarymen oinap ósken eken. Qypshaq tiline degen qyzyghushylyghymdy osy urum balalary oyatqan shyghar dep oilaydy týrkolog ghalym. Qypshaq tilining halyqaralyq qatynas tili bolghandyghyn osylaysha ghylymy jýzinde dәleldegen Aleksandar Nikolaevichting orasan zor enbegin baghalap, kózimizding qarashyghynday saqtay bilsek bolghany.

Sandughash Serikqaliy   
«Qazaqstan-Zaman» gazeti 05 mamyr 2009 jyl