Árbir halyqtyng tarihynda jeke basy men qyzmeti dәuirding simvolyna ainalatyn kóshbasshylar bolady. Bes jyl boyyQazaqstan Respublikasynyng Preziydenti qyzmetin atqaryp kele jatqan Qasym-Jomart Toqaev Qazaqstannyng jarqyn bolashaghyna úmtylysy el damuynyng jana kezenine bastau bola aldy dep aitugha bolady. Degenimen, Preziydentting bes jylda atqarghan júmystarynyng ishinde memleketting sayasy baghdary, maqsaty ózgerdi, memleket barlyq isterin halyqtyng jaghdayyn jasaugha búrdy. Búl memlekettik sayasat tek ekonomikalyq jaghdaydy jaqsartugha ghana emes, memlekettegi halyqtyng memlekettik sayasatqa qatysuyn, memleketting halqynyng әleumettik jaghdayyn jasaugha baghyttalghandyghyn da kóruimizge bolady.

Preziydentting bes jylda atqarghan júmystarynyng nәtiyjelerin, Qazaqstannyng halyqaralyq reytingilerdegi alghan orny men úpayyn, Últtyq Qúryltay qúru bastamasy men onda qaralghan mәseleler turaly osy maqalada sholu jasaytyn bolamyz, degenimen osy kezde Qasym-Jomart Toqaevtyng әreketterinen kóringen jeke de qasiyetterine toqtalu da manyzdy degen oidamyn. Onyng biregey jeke qasiyetterine – tereng aqyl, maqsatqa úmtyluyn jәne qazaqstandyqtardyng ruhany jan dýniyesin ózgertuge, jaghdayyn jaqsy jaqqa ózgertuge degen shynayy úmtylys kóruge bolady. Búl qasiyetter kóptegen manyzdy ózgerister men reformalardy jýzege asyrugha, olardyng oryndaluyna jәne halyq arasynda Qazaqstannyng jarqyn bolashaghyna degen ýmiti men senimining tuyndauyna alyp keldi. Kelesi manyzdy qasiyetting biri, ol Toqaevtyng kóshbasshylyq filosofiyasynyng qoghamnyng ýilesimdi damuyna úmtyluynda, yaghny dәstýrli qúndylyqtardy qayta qalyptastyrudaghy zamanauy qúndylyqtarmen ýilesimdilikti tabuynda,  sonymen qosa zamanauy syn-qaterlerdi sheshudegi jýieli sheshimderdi oryndaudyng tiyimdi tetikterin taba biluinde degen oidamyn. Osy uaqytqa deyin bolghan syn-qaterlerdi, jinalyp qalghan mәselelerdi sheshuge baghyttalghan әreketteri sayasy kóregendikti ghana emes, sonymen qatar әr azamattyng qajettilikteri men úmtylystaryn tereng týsinetindigin kórsetti.

Preziydent Toqaev halqymen kezdesui kezinde әrdayym bayqalatyny, onyng qarapayymdylyghy men adamgershiliginin, tәrbiyeligining kórinuinde. Halqynyng onyng túlghalyghyn kóteru ýshin jasalynghan әreketterge qarsylyghy da, onyng baghalanuy kerek qasiyetterining biri degen oidamyz. Osylaysha, búl maqalada Qasym-Jomart Toqaevtyng Qazaqstan Preziydenti ókilettiligin atqaru túsynda jasaghan manyzdy sharalaryn jәne qazaqstandyqtardyng adamy qúndylyqtaryn әdilettilikke baghyttauda atqarghan sharalary, yaghny onyng ishinde Últtyq Qúryltayda kótergen mәseleleri men ony sheshudegi júmystary arqyly halyqtyng qúndylyqtaryn qalyptastyrudaghy әreketterine sholu jasalatyn bolady.

1. Toqaevtyng Preziydenttik ókilettilikti atqaruy kezindegi Qazaqstannyng halyqaralyq reytingterde kórsetken jetistikteri

Biyl Qazaqstannyng Tәuelsiz memleket atanghanyna 33 jyl bolady, osy jyldardyng ishinde kóptegen ózgerister men damu oryn aldy. Degenimen әlide bolsa «Bizding memleketimizdi damytugha, jarqyn bolashaghyn qalyptastyru ýshin ne isteuimizge bolady?» degen súraqty әrqaysymyz ózimizge qoyyp, memleketting damuyna ýles qosuymyz kerek. Búl súraq әrdayym bizding nazarymyzda bolu mindetti, al osy mindetke jetu kezimizde bizding memleketimiz jetken jetistikterdi, naqty nәtiyjelerdi de úmytpauymyz kerek.

Qasym-Jomart Toqaevtyng preziydenttigining bes jylynda Qazaqstan týrli halyqaralyq reytingterde aitarlyqtay jetistikterge jetti. Degenimen, Qasym-Jomart Toqaevtyng preziydenttik qyzmetke deyingi kezde Qazaqstan ýshin atqarghan júmystaryn, elimizding syrtqy ister sayasatyn jýrgizu kezindegi enbegin de úmytpau manyzdy. Búl jetistikter progress pen túraqty damugha úmtylghan Ýkimet pen halyqtyng birlesken kýsh-jigerining arqasynda mýmkin boldy. Búl sholuda biz Qazaqstannyng songhy jyldardaghy negizgi halyqaralyq reytingterdegi pozisiyasy qalay ózgergenin jәne elde qanday manyzdy ózgerister bolghanyn qarastyramyz.

Toqaevtyng bes jyldyq preziydenttigi barysynda Qazaqstannyng halyqaralyq reytingterdegi ústanymdary manyzdy ózgeristerdi kórsetude. Qazaqstannyng JIÓ ósimi manyzdy ekonomikalyq kórsetkish bolyp tabylady, búl kórsetkish 2019 jylghy 182 milliard dollardan 2023 jyly 259 milliard dollargha deyin óskendigi anyqtalyp otyr.

Qazaqstandaghy ekonomikalyq ózgeristerdi 2023 jyldyng toghyz aiynda ekonomikagha 19,7 milliard dollar tikeley sheteldik investisiya týskeninen kóruge bolady. Búl sandar Qazaqstan ekonomikasy koronavirustyq pandemiya men geosayasy túraqsyzdyqtan tuyndaghan kýrdeli syrtqy jaghdaylargha sәtti beyimdelgenin kórsetedi. Investisiyalar negizinen ónerkәsip sektoryna baghyttalghan, búl Preziydent Toqaevtyng 7 aqpandaghy Ýkimetting keneytilgen otyrysyndaghy tapsyrmalary ayasynda erekshe ózekti bolyp otyr. Ol ekonomikanyng qúrylymyn ózgertuge jәne ornyqty ónerkәsiptik bazany qúrugha qabiletti «serpindi»jobalardy iske qosu arqyly «elding ónerkәsiptik damuyna jana serpin beru» qajettigin atap ótti. Onyng aituynsha, iri múnay-gaz jәne tau-ken metallurgiya kompaniyalary últtyq ekonomikany ózgertu ýshin tehnologiyalyq janalyqtar engizui kerek. Qazaqstandyq avtomobili jasauda belgili bir jetistikterge qol jetkizildi jәne osyghan úqsas kýsh-jiger óndeu ónerkәsibining basqa da perspektivaly salalaryn nyghaytu ýshin qajet. Ónerkәsipting qarqyndy ósuining negizgi sharty naqty sektordy úzaq merzimdi ótimdilikpen qamtamasyz etu bolyp tabylady.

Ónerkәsipting damuy aitarlyqtay investisiyalardy qajet etedi jәne nәtiyjeler qazirding ózinde bar. 2022 jyly ekonomikagha 28 milliard dollar tartyldy, búl songhy onjyldyqtaghy rekord. Ótken jyldyng qorytyndysy boyynsha 27 milliard dengey kýtilude. Investisiyalar shetelden de, ishki jaghynan da keledi. Últtyq Bankting mәlimetteri boyynsha, 19,7 milliard dollarlyq investisiyanyng alghashqy ýsh toqsanynda onyng kóp bóligi – 43% – tau- ken ónerkәsibine, al óndeu ónerkәsibine - 20% baghyttaldy.

Al Qazaqstannyng damuyndaghy ózgerister turaly basqa da aqparattardy, kelesi halyqaralyq reytingterdegi nәtiyjelerden kórsetemiz. 2019 jyly Qazaqstan Baqyt indeksinde 5,8 úpaymen 60- oryngha ie boldy, al 2023 jyly 6,1 úpaydan 44- oryngha kóterilip, óz pozisiyasyn 16 oryngha jaqsartty. Salystyru ýshin Ózbekstan 54- shi, Qyrghyzstan 62- shi, Moldova Respublikasy 63- shi, Resey 70- shi, Armeniya 79- shy, Tәjikstan 80- shi, Ukraina 92- shi oryngha ie boldy.

Sybaylas jemqorlyqty qabyldau indeksinde Qazaqstan 2019 jyly 113-orynnan (34 úpay) 2023 jyly 93-oryngha (39 úpay) kóterilip, óz pozisiyasyn 20 oryngha jaqsartty. Búl ósim 2022 jylghy qantardaghy oqighalardan keyin azamattyq qoghamnyng jandanuyna baylanysty boldy, sonymen qosa búl memlekettik organdardy sybaylas jemqorlyqqa qarsy reformalar jýrgizudin, aktivterdi qaytarugha jәne joghary lauazymdy sheneunikter men olardyng tuystaryn jemqorlyq isteri boyynsha tekseru, baqylau men jauapqa alu sharalarynyng qabyldauynan oryn alghan nәtiyje.

Jahandyq bәsekege qabilettilik indeksinde Qazaqstan 2019 jyly 55-orynnan (62,9 úpay) 2023 jyly 37-oryngha (66,1 úpay) kóterilip, óz pozisiyasyn 18 oryngha jaqsartty. «Ekonomikalyq qyzmet» faktory boyynsha aitarlyqtay jaqsaru bayqalady, onda Qazaqstan kelesi subfaktorlardaghy ósimning arqasynda 57-shi oryngha ie boldy: Birinshi ol, halyqaralyq sauda – 46-shy oryn (15 punktke ósu), búl tólem balansynyng aghymdaghy shotynyng profisiytimen týsindiriledi (2023 jyly JIÓ 3,7%, al 2019 jyly búl tek 2,97% kórsetken) jәne sauda sharttarynyng indeksin jaqsartu (58-den 6-oryngha deyin). Ekinshiden, syrtqy investisiyalar boyynsha investisiyalyq aktivter portfelining (2022 jyly –6,71 milliard dollardan 2023 jyly –1,2 milliard dollargha deyin) jәne investisiyalyq mindettemeler portfelining (2022 jyly 1,42 milliard dollardan 2023 jyly 2,38 milliard dollargha deyin) ong dinamikasynyng arqasynda 43- shi orynda (11 punktke ósti).

Qazaqstannyng әleumettik progress indeksi de jaqsardy, 2019 jyly 69-orynnan (68,2 úpay) 2023 jyly 63-oryngha (69,7 úpay) deyin, 6 oryngha jaqsardy. Sarapshylar kelesi artyqshylyqtar men qyzmetterding boluyna baylanysty búl reytingidegi ornymyzdyng jogharylaghanyn atap ótude, yaghniy, orta mekteptegi balalardyng ýlgerimi (99,9 úpaymen әlemde 6-oryn) jәne onlayn- Ýkimetke qoljetimdilik (15-oryn jәne 80,7 úpay) siyaqty Qazaqstannyng bәsekelestik artyqshylyqtaryn atap ótedi. Álsiz jaqtary arasynda mektep bilimi joq halyq (26- shy jәne 99,4 úpay), ghalamtor qoldanushylar sany (26-shy jәne 92,3 úpay), materialdardy qayta óndeu (164-shi jәne 3,8 úpay), beybit jinalys bostandyghy (144-shi jәne 31,3 úpay), jәne ómir sýru úzaqtyghy 60 jyl (130-shy jәne 19,5 úpay)kórsetkishteri boyynsha mәselelerding bar ekendigin aitugha bolady.

Qasym-Jomart Toqaevtyng preziydenttigining bes jylynda Qazaqstan týrli halyqaralyq reytingterde aitarlyqtay jetistikterge jetti. Búl jetistikter progress pen túraqty damugha úmtylghan Ýkimet pen halyqtyng birlesken kýsh-jigerining arqasynda mýmkin boldy.

2. Últtyq Qúryltaydyng Qazaqstan ýshin manyzy

2022 jyly Qazaqstan Preziydenti Qasym- Jomart Toqaev halqyna joldauynda jana qoghamdyq institut – Últtyq qúryltay qúru turaly bastama kóterdi. Búl manyzdy qadam alqaly sheshim qabyldaudyng tarihy dәstýrleri ayasynda jәne qoghamnyng memleket isterine belsendi qatysu turaly ótinishine jauap retinde qabyldandy. Últtyq qúryltay mýddeler men pikirlerding әrtýrliligin kórsetetin qoghamnyng әrtýrli toptary arasyndaghy tikeley dialog alany retinde oilastyrylghan. Onyng maqsaty qoldanystaghy qoghamdyq instituttardyng funksiyalaryn tolyqtyru ghana emes, sonymen qatar el damuynyng strategiyalyq baghyttaryn qalyptastyrugha jәne qoghamdyq qúndylyqtardy jandandyrugha belsendi qatysu boldy. Nәtiyjesinde Últtyq qúryltay azamattyq qoghamdy nyghaytugha jәne qazirgi zamannyng syn-qaterlerin oidaghyday enseru jәne últtyq maqsattargha qol jetkizu ýshin birynghay jalpyúlttyq kelisimdi qalyptastyrugha baghyttalghan Qazaqstannyng sayasy evolusiyasyndaghy manyzdy kezeng bolyp túr.

Qazirge deyin ýsh ret Últtyq Qúryltay ótkizildi, jiynnyng ekinshi otyrysy kezinde Qasym-Jomart Toqaevtyng jasaghan bayandamasyna sholu jasaytyn bolsaq, kelesi manyzdy sәtterdi atap ótuimizge bolady:

Birinshi qúryltay Úlytauda 2022 jyldyng mausym aiynda ótti. Osy otyrysta Toqaev el ýshin negizgi basymdyqtardy atap ótti, olardyng arasynda әleumettik birlikti nyghaytu jәne sybaylas jemqorlyqqa qarsy kýresti kýsheytu boldy. Preziydent sonymen qatar mәdeny múra men últtyq biregeylikti saqtau men damytudyng manyzdylyghyn atap ótti. Bilim beru jýiesin reformalau jәne jas úrpaqqa jaghday jasau mәselelerine erekshe nazar audaryldy.

2023 jyldyng mausym aiynda Týrkistanda ótken ekinshi qúryltay «Ádiletti Qazaqstandy» qúru jәne jauapty azamattardy tәrbiyeleu mәselelerine arnaldy. Toqaev naqty ózgeristerge qol jetkizu ýshin qoghamnyng qúndylyqtary men minez-qúlqyn janghyrtudyng manyzdylyghyn atap ótti. Áleumettik etika, qúqyqtyq tәrtip jәne jauapkershilik mәseleleri talqylandy. Preziydent sonymen qatar memlekettik rәmizderdi jaqsartu jәne memlekettik nagradalar jýiesin nyghaytu qajettigine nazar audardy.

2024 jyldyng nauryz aiynda Atyrauda ótken ýshinshi qúryltay Qazaqstannyng últtyq mýddeleri men egemendigine nazar audardy. Toqaev jahandyq oqighalardy jәne olardyng elding últtyq mýddelerine әserin taldaudyng manyzdylyghyn atap ótti. Negizgi taqyryptar strategiyalyq túraqtylyq, sayasy jýiening tiyimdiligi jәne halyqaralyq yntymaqtastyqty kýsheytu mәseleleri boldy. Sonday-aq, preziydent azamattyq qoghamdy jandandyru jәne berik ónerkәsiptik negiz men tehnologiyalyq ósuding jana nýktelerin qúrugha baghyttalghan ekonomikalyq reformalardy jalghastyru qajettigin aitqan bolatyn.

Preziydent Toqaevtyng basshylyghymen Últtyq Qúryltayotyrystary ózekti mәselelerdi talqylau jәne el damuynyng strategiyalyq baghyttaryn әzirleu ýshin manyzdy túghyrnamagha ainaldy. Olar últtyq biregeylikti nyghaytugha, jastar әleuetin damytugha jәne әdil qoghamdy qalyptastyrugha yqpal etedi. Búl jetistikter memleket pen halyqtyng birlesken kýsh-jigerining arqasynda mýmkin boldy, búl Qazaqstannyng órkendeui ýshin qoghamdyq dialog pen újymdyq júmystyng manyzdylyghyn kórsetedi.

Qorytyndylay kele, búl maqalada Qasym-Jomart Toqaevtyng Qazaqstan Preziydenti ókilettiligin atqaru kezinde atqarghan júmystarynyng nәtiyjelerin kórsetetin halyqaralyq reytingilerding nәtiyjeleri kórsetildi. Búl oryndalghan júmystyng nәtiyjesin kórsetip, sonymen qosa Qazaqstannyng aldaghy uaqyttarda jetui kerek maqsattardy aiqyndap, әlsiz tústarymyzdy da bir ret kórsetti. Búl reytingilerden basqa, memlekette oryn alghan ong ózgeristerdi halyq ta aitady degen oidamyn. Al mening aitarym memleketting damyp kele jatqandyghyn kórsetetin manyzdy nәtiyjeler men ózgerister bar, degenimen qayta qarau kerek maqsattarymyz da bar, soghan jospar qúruymyz kerek. Ekinshiden, maqalada Últtyq Qúryltaydy qúru kerek degen bastamamen, ondaghy Preziydent aitqan maqsattardyng da oryndalghandyghy aityldy. Mening oiymsha, Preziydentting búl bastamasy negizinde halyqtyng ruhany dýniyesin, qúndylyqtaryn qayta qarastyru kerektigimizdi, sonymen qosa Qazaqstannyng jarqyn bolashaghyn qúrudy ózimizden bastauymyz kerektigin, halyqtyng memleketting damuyna ýles qosuy kerektigin de kórsetetindigi de bar. Últtyq Qúryltay aigha qarap, shyghyn shygharyp, jiyn jasalatyn alang emes ekendigin ýshinshi ret kórsetti. Yaghni, halyq ýshin manyzy bar mәseleler qarastyrylyp kele jatyr.

Biz, Preziydent Qasym-Jomart Toqaev jýzege asyratyn kelesi jobalar, bastamalar men atqarylatyn ister, Preziydentting memleketimizding damuyna bastaytyn kelesi qadamy, Ádiletti Qazaqstan qúrudaghy naqty bastamalary da Qazaqstan ýshin tiyimdi bolyp, ong nәtiyje beredi degen ýmittemiz.

Suret: akorda.kz

Aynúr Baqytjanova

Abai.kz