Júma, 22 Qarasha 2024
46 - sóz 5160 18 pikir 28 Mamyr, 2024 saghat 14:58

Tozaq pen júmaqtyng kilti eshkimning qaltasynda emes!

Suret avtordyng jeke múraghatynan alyndy

Ózderin qatty músylman sanaytyn keybir qauym "nege meshitpen kóp alysyp ketti, nege dinmen alysushylar kóbeyip ketti?", - degen sarynda dinge qatysty kelensizdikterdi synaghandardy kәpir dep aita almasa da, ózderin dinning janashyry retinde kórsetetin bolypty.

Qúddy islamnyn, dinning beyresmy advokattary sekildi. Maqúl, jaqsy, solay aq bolsyn. Ghylymy janalyqtardy, jazushynyng shygharmasyn, jalpy әdebiyetti synaushylar әlgi avtorlardy nemese aqyndy, iә bolmasa ghylymdy jek kóredi degen maghynany bildirmeydi, kerisinshe pikir aluandyghy arqyly ghylym, óner, shygharma damidy. Damuyna qamshy salyp otyrady synshylar. Sol siyaqty dindi, diny qyzmetkerlerdi synau islamgha jau degen maghynany bildirmeydi.

Ádemi, sәndi meshit, jalpy qúdaydyng ýii — jangha daua, jýrekke tynyshtyq, sanadaghy senimdi kýsheytedi. Shyndyghynda, biz, men meshitti, din islamdy, imamdardy qatty jaqsy kórdim. Dinning paryzdaryn jata—jastana oqydym, qúrandy bir adamday aq qiraghatpen de, kitaptaghy arapshasyn anyratyn túryp oqudy da ýirendik bir kezderi. Islam taza, islam ghylym, qúday jalghyz. Shyn tilegen tilekting qabyl bolatynyna bәlen ret kóz jetken. Ár jerde, auylda, qalada meshit ashylsa mindetti týrde sol jerge baryp namaz oqugha, imamdardyng uaghyzyn tyndap qalugha, júmany qaldyrmaugha tyrystym, quandyq, quandym.

Elde qatelespesem ýsh mynnan astam meshit bar, oghan baratyn jamaghat ta az emes, әsirese júma kýni, jastar kóbeydi, shyn quandyq. Jamaghat kóbeyse syrttan bir kezderi kelgen týrli sekta, sektanttargha qarsy tótep beredi, bilimdi, imandy, adal, otanshyl, ýlken-kishige janashyr jandar kóbeyedi degen týsinik boldy. Sol senimmen jýrdik. Sonymen eldegi ýsh mynnan astam meshit pen ondaghy imamdar, din qyzmetkerleri elimizge qanshalyqty imandy, bilimdi, kishipeyil, otangha, salt-dәstýrge adal, qúdaydyng keremetterin týsinetin, jýzinen núr shashqan jandardy tәrbiyelep shyghardy? Shyndyghynda nashar, olardyng júmysyna ýsh degen bagha berer edim. Nege?

Songhy 10-15 jylda kerisinshe agressivti, úrda—jyq, bilimge qarsy, ghylymgha qyzyqpaytyn, shetinen qyzqúmar, toqaldan toqal alghysh jәne talaqshyl, әielderding etegimen alysudan ary aspaghan, últtyq dәstýrimizge qarsy, memleketting qaghidalaryn moyyndamaytyn, aughandyq—araptyq oranyp—túmshalanudy qúptaytyn, uaghyzdary bút juudyng ainalasynan aspaghan, júmaqtyng kiltin menshiktep alghan, tozaqpen qorqytqysh, tarihy túlghalarymyzdan, batyrlardan maqúrym, kerisinshe ertegige kóbirek jaqyn ortaghasyrlyq arap sahaba—batyrlatyn pir tútatyn, bank jýiesin haram, sәlem salu sekildi kóptegen ghýryptardy haram sanaytyn kekshil, dindi ghylymy túrghydan emes, tek búiryq týrinde qabyldaytyn jastar da, uaghyz aitushylar da kóbeydi. Arab dalasynda din kósemderinin, olardyng ainalasyndaghy oqighalardy talqylay bastasang únatpaydy. Mәselen óz betimen týiesin baghyp, qatyn—balasyn asyrap otyrghan bir momyn bәdeuinderding otbasyn nemese auylyn 40-50 atty shapqylap kelip, erkegin qylyshpen shauyp óltirip, týiesin tyrqyrata quyp, әielin qatyndyqqa, balalaryn qúldyqqa alghan oqighalar kóp bolghan. Álgi qylmystaryn dinshilder imansyzdargha, kәpirlerge qarsy soghys retinde kórsetip, dinning kólenkesimen jasyrghan. Maghynasyn tolyq týsinbese de araptyng sózderin tyqpalaytyn, "assalaumaghaleykumdi" aitpasan, qazaqsha amandasuyndy qabyldamaytyn, aqishyl, mashallashyl, inshollashyl, ónkey "illashyl" qazaqtar qandy iship bitti, әlgindey syny súraq, kózqarastardy talqylaugha qarsy, seni birden din dúshpany retinde kóredi.

Olda ber jaghy. Tipte bir kezderi erkinsigeni sonsha, qantógisting nebir týrlerin kórsetti. Boraldaydaghy atys, Batystaghy әskery garnizongha shabuyl, Tarazdaghy jarylys, Qýlekbaev qyrghyny syndy elding әr ónirinde bolghan kóptegen auyr qylmystar el esinde. Qyz bitkendi siriyagha tartyp sorlatqan tragediya da qazaqtyng jazylmas jan jaralarynyng biri. Keshegi qantar qyrghynynda da nebir soyqanyn kórdik, memleketti tónkerip tastay jazdady. Ayta berseng onday qantógis pen kemshilikter shashetekten.

Oghan imamdardyng qanday kinәsi bar degen súraq tuady? Din islamnyng qoghamdaghy qadir-qasiyetining artuyna tikeley solar jauapty. Bizde kerisinshe diniyning ainalasynda intrigalar men toqal temalary qyzdy, syrt kózge mýmiyn, әreketteri múnafiyh. Qaptan aghymdargha immuniytet tómen bolghan song tótep bere de almady, kerisinshe myjyma uaghyzben elding yghyryn shyghyp jiberdi. Mәshaby, diny kósemi, ústanymy basqa jamaghat qaptady. Memleket qatal týrde qayta—qayta aralasqan song beti beri qaraghanday boldy, әlide des bereyin dep jatqan olar joq. Tipten dindegi aghymdardyng tartysy joghary biylikting arasynda da jýrdi, onyda el biledi. Qajylyq biznesi de jeke problema. Ayta berseng elding damuyna kedergi keltirgen destruktivti din ókilderining de ziyany shashetekten.

Islamdy oramal, saqal, sholaq balaq, dәret dengeyine qaldyrdy.

Sonymen, aitayyn degenim, payghambar, sahabalardyng janynan kelgendey qolyn shoshayta sóilep, eliretin uaghyz aitqyshtar mýldem únamaydy, olardy tynday bergennen biliming artyp, imanyng kemeldenip, eling damyp, óreng órge jýrmeydi. Olardy tyndaghannan, aitqandaryna ileskennen kósegeng kógermeydi, ekonomikang da, ruhany bolmysyng da jaqsarmaydy.

"Imamdarmen alysatyndardy ólse, janazanyn shygharmau kerek" dep jatyr ekilenip. Kim qashan óletinin taghy sender bilmeysinder jәne qazaqy qúlhuallany qayyryp qarapayym týrde anau dýniyege attanghan ata-babamyzdan eshkimning jany artyq emes. Tozaq pen júmaqtyng kiltin qaltalaryna salyp alsandar da, kópirme sózben uaqyt ótkizushi kóp qyrttyng birisinder. Senderden qaraghanda typ—tynysh namazyn oqyp, jeti shelpegin pisirip, aruaghyna qúranyn baghyshtap, saqalyn sapsitpay aq júmysyn istep jýrgen qarapayym qazaqtarym әldeqayda artyq.

Ámirbolat Qúsayynúlynyng jazbasy

Abai.kz

18 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1443
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3206
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5196