HH-ghasyr býkil әlem júrtynyng jaghasyn ústatqan, adam ómiri kók tiyngha tatymaghan zorlyq-zombylyqtargha toly jalmauyz ghasyr boldy.  Qazaq halqy búryn-sondy bolmaghan súmdyqtardy bastan ótkerdi. Atap aitqanda, alapat asharshylyq pen sayasy qughyn-sýrgin milliondaghan ómirdi jalmady. Oghan ekinshi  dýniyejýzilik soghys pen beybit kýndegi yadrolyq poligon synaqtaryn qosynyz. Songhy ekeui 31 mamyr kýnine kirmese de, tómende tórt qasiretti birge sóz etpekpin. Nege? HH ghasyrdyng qatigezdik panoramasy tolyq kórinui ýshin olardy bir taqyryp ayasynda bayan etkendi jón sanadym.

Ashyqqan Dala

Asharshylyq – kýlli qasiretterding kókesi. Alayda onyng moyyndaluy úzaqqa sozyldy. Orny tolmas qylmysyn kompartiya 70 jyl boyy jasyrdy. Azaly jyldarda 4-5 mln. qazaq opat boldy, oghan bolishevikterding úrda-jyq sayasaty kinәli. Senseniz, osy aqiqat 1992 jyldan beride ghana ashyq aityla bastady. Qyzyl taban qyrghyn... Genosiyd... Tragediya...delinip. Qazirgi tanda qazaq asharshylyghyn syrt elder de estip-bilip qaldy. Ay asty әlem qúlaqtanuda. Ashtyq taqyrybyn kóp jyldar zerttegen belgili jazushy Smaghúl Elubay «Últ qasireti úmytylmaydy» degen maqalasynda sol 1992 jyldan elimizde ashtyq pen qughyn-sýrginge qatysty 30 tomdyq qyruar arhiv materialdary jinaldy deydi. Sheteldik zertteushiler de at salysyp jatyr deydi. Mәselen, 2020 jyly arhivtik derekterge negizdelgen amerikalyq tarihshy Sara Kameronnyng «Ashyqqan Dala» atty ýlken monografiyasy jaryq kórgen kórinedi.

Sonday-aq, Smaghúl aghamyz: «Qazaqstandy bolishevikter basqarghan 15 jyl ishinde, ýsh ashtyq saldarynan 3,5 millionnan astam qazaq qyryldy. Naqaqtan naqaq. Imany ýiirilmey, janazasy oqylmay, sýiegi en dalada shashylyp qaldy» dep derek beredi. Ýsh ashtyq qay jyldary bolghan?

Birinshisi, 1918-1919 jyldary oryn aldy. Resmy qújattar: «Osy kezderi Qazaqstanda millionnan astam adam ashtan ólgen» dep derek beredi. Búl sol kezdegi qazaq sanynyng shamamen 20-22 payyzyn qúraydy degen sóz. Sóitip, alghashqy ashtyq azamat soghysy kezinde qazaq auylyn aq pen qyzyldar ayausyz tonauynyng saldarytúghyn.

Ekinshi ashtyq – azamat soghysy ayaqtalghan 1920-1922 jyldary oryn alghan opat boldy. Búl jyldary «prodrazverstka», yaghny «berseng qolynnan, bermeseng jolynnan!» degen memlekettik tonau zandastyrylyp, sharuanyng aldyndaghy malyn, qolyndaghy nanyn tartyp aldy. Qaladaghy kenes ókimetin asyrau ýshin. Ashtyqpen kýres komissiyasyn basqarghan jas Múhtar Áuezov 1922 jyl ayaghynda jasaghan bayandamasynda: «Búl ekinshi ashtyqtan 1 mln. 700 myng qazaq qyryldy» dep mәlimdeydi (búl sifr kókten alynghan deuge qiyn, ol kýnde jalghan mәlimet ýshin basyng ketetini belgili jәit).

Endi ýshinshi ashtyqqa keleyik. Naghyz qasapty qyrghyn qazaqtyng basyna 30-shy jyldar tóndi. «Qazaqstanda sol 1931-1932 jyldardaghy ashtyqtan 2 mln. 300 myng qazaq, 200 myng orys sharuasy qyryldy» deydi ensiklopediya deregi. Ony F.IY.Goloshekin (qazaqshasy – Qujaq) degen janalghysh zymiyan qoldan úiymdastyrdy. Qujaq halyqty bay-kedey dep ekige bóldi. 1928 jyly bastalghan auqatty sharualardy qughyndau nauqanynyng saldary asa auyr boldy. Qazaqstanda mal sany 40 millionnan qysqaryp, 4 milliongha bir-aq týsti. Óziniz de oilanyz, qamsyz jýrgen halyq endi qara shybynday qyrylmaghanda qaytedi. Jarym-jartysy tentirep jer audy, qashty, bosyp ketti. Akademik Salyq Zimanov balalyq shaqta kórgenin bylaysha jazady: «Ashtan qyrylghandardy arbamen tasyp, qazylghan shúnqyrlargha aparyp tastap jatatyn. Olardyng arasynda tiriler de bar bolatyn. Áli qúryp, ornynan túra almay qalghandardy da ólilermen birge shúnqyrgha toghytatyn. Ýlkender júmystan qaytyp kelisimen, әlgi shúnqyrgha baryp ashyq-shashyq jatqan ólikterding betin jauyp qaytatyn. Kempir, shaldar әr jerde qalatyn. Negizinen 35-40 jastaghylar qyrylyp jatatyn». Mine, tóbe shashyndy tik túrghyzatyn osynday estelik jazbalar qisapsyz kóp.

«Qazaqstanda kishi Oktyabri revolusiyasyn jasau» iydeyasyn kótergen atyng óshkir Goloshekiyn-Qujaq tórt týlik maldy «asha túyaq qaldyrmay» tegis sypyryp alghanyn kózimen kórgen Qaraghandy oblysy, Shet audanynyng túrghyny, Qasym Syrymbetúly degen azamat osy  ahualdy bylay dep óleng etipti:

1932 jyl. Kelding Kenes, malmen eges,
Kórseng jinap alyndar.
Kolhoz qúrdyn, kedeydi «úrdyn»,
Ishkizding jalghyz qazannan.
Ashtan óldim, senen kórdim,
Ólgenim joq ajaldan.
Neni bildin, eldi qyrdyn,
Jetkizem dep múratqa.
Jetkizbedin, jerge tyqtyn,
Apardyng aidap syratqa (kórge).
Birik dedin, iriktedin,
Ylghy ghana kedeydi.
Óldi kedey, tamaq jemey,
Sosializm degen osy ma?

Óleng avtory, әriyne, «halyq jauy» degen aiyppen itjekkenge aidalghan.

Sóitip, 1931 jylghy asharshylyq jút siyaqty tabighat qolaysyzdyghy emes, qoldan jasaluymen erekshe. Maldyng orny qayta tolu ýshin 3-4 jyl uaqyt kerek bolghan. Jút jeti aghayyndy degendey, ashtyqtan әlsirep auyrghan, sondyqtan shetinegen adamdar qaramy 1937 jyldargha deyin tolas tappaghan.

Tarih shyndyghy laq etpey, tam-túmdap ashylady әste.  Reti kelgen song aitqan jón, Qazaqstan men Ukraina eti ishki Reseyge, al astyghy keme-kemege tiyelip, berisi Germaniyagha, әrisi AQSh-qa jóneltilgen eken. Stanoktar, zauyt jabdyqtary men ozyq tehnologiyalar aiyrbasyna. «Industrializasiya strany» degen 1-shi besjyldyqta (1928-1932 jyldar) traktor shygharatyn sanauly zauyttar (Harikov, Stalingrad, Chelyabinsk qalalarynda) boy kóterdi. Ár kolhozgha birli-ekili «HTZ» markaly traktor berildi. Biraq, zauyttardyng kóbisi qúpiya týrde, qaru-jaraq (samolet, tank, zenbirek) shygharugha arnalyp salynghan kórinedi (bolishevikter kýlli әlemge sosializm ornatpaqshy edi). Stalinge qarama-qarsy kýsh qajet bolghanda, tarazy basyn teneltuge Germaniyada Gitler taqqa otyrdy. Bile jýriniz oqyrman, ekinshi dýniyejýzilik soghys órti tútanuyna eki rejim de (biri kommunistik, biri fashistik) tendey sebepker boldy.

Sonymen, asharshylyq – qazaqtyng teng jartysyn jalmaghan últtyng úly qasireti.  Onyng mәngi jazylmas jaramyz bolyp qala bereri sózsiz.

Qughyn-sýrgin zobalany

Qyzyghy, sayasy repressiya men asharshylyq egiz. Birin biri erte jýredi. Bóle-jara qaraugha kelmeydi. Kenes ókimeti ornaghan song halyq zombylyqtan (kәmpeske, halyqtan mal men astyqty tartyp alu, kýshtep újymdastyru) kóz ashpady. Sayasy terror, әsirese,  1934 jyldan (osy jyly Stalinning sýiikti shәkirti Kirov opat bolghan-dy) kýsh aldy. Aytalyq, 1935 jyly QarLagta 25127 adam tútqynda otyrsa, kelesi jyly búl san 37 958 adamgha jetipti.  Aqyn Ghalym Jaylybay «Qara oramal» poemasynda aitqany:

Adamzattyng arda emgen asyldary,
Aryghany, atylyp, asylghany...
Qaraghandy lageri – qara oramal,
Jiyrmasynshy ghasyrdyng basyndaghy...

Stalindik terrordyng shyrqau shegi – 1937-38 jyldary GPU (Glavnoe politicheskoe upravleniye) tynshylary kýn-týn demesten «halyq jauyn» izdeumen ainalysty. El olargha «ýsh әrip» nemese «ýndemester» dep at qoydy. Tittey nәrsege bola, bir uys biday, jarty qap jarma degendey, ústalsang boldy, bitti. Qarly Sibirden (qazaqtar «itjekken» deydi), ya temir tordyng arghy jaghynan biraq shyghasyn. Qoyshy, әiteuir, GULAG (Glavnoe Upravlenie Lagerey) baraktaryna 5 mln. adam toghytylghan. Qazaqstanda eki lageri: KARLAG (Karagandinskiy lageri) jәne ALJIR (Akmolinskiy lageri jen izmennikov Rodiny) әigili boldy.

Vyshinskiy, Ejov, Beriya... búlar jylaghan bala tynshygha qalatyn esimder. Chekister, әsirese, ziyaly qauymgha qyrghiday tiydi.  Qay últtyng da  mәiegi – oqyghandar týgeldey derlik atyldy, aidaldy. Nәubetten iri memleket qayratkerleri, joghary biyliktegi sheneunikter men partiya basshylyghy da syrt qalghan joq. Sol 1930-1940 jyldary GULAG azabyn tartqan milliondaghan jandardyng tiri qalghandary ekinshi dýniyejýzilik soghysqa attandy. Olar bolmaghan aiybyn «qanymen juady» delinip, әriyne, aldynghy shepke aidaldy.

Qazirgi qazaq qoghamynyng ensesi tómen, namysy jútang bop túr. Jaghympazdyq, qorqaqtyq, jaltaqtyq, satqyndyq siyaqty teris minezderden de aryla qoyar týri kórinbeydi. Nege? Óz biluimshe, búl 1953 jylgha deyin sozylghan jeke basqa tabynushylyq pen qughyn-sýrgin sindromining saldary. Qalay desek te, stalinizm derti últ denesin әli kýnge syzdatyp túrghan biteu jaranyng biri ekeni sózsiz.

Ekinshi dýniyejýzilik soghys qyrghyny

Qazaqstannan qan maydangha 1 million 200 myng adam attanyp, onyng 700 myny qúrban bolghan. Búl resmy derekterde, shyndyghynda qazaq elinen maydangha attanyp, onan qaytpay qalghandar eki ese kóp bolghan. Tәuelsiz sarapshylar osyny bekitedi. Soghystan son,  bekerden beker jazalanyp, týrmege toghytylghandar qanshama desenizshi. Tútqyngha týssin, meyli, okoptyng arghy jaghyna tap bolsyn, oghan bozdaq kinәsi qansha? Bir anyghy, Kremli basshylyghy jibergen qateler orasan bolghan. Mysalgha Qazaqstannan Harikov qalasy týbine jetken atty әsker diviziyasy tútastay qyrylghanyn aitsaq ta jetkilikti. Sebebi, qaru-jaraq joqtyng qasy, attyly diviziyany tankige qarsy aidap salghan. IYә, soghys shejiresi qúpiya men qiyanatqa toly. Býgingi úrpaq bizderge «Úly Otan soghysy» dep jar salu, Jenis kýni dep toylau – aruaqtargha obaldyq! Bir tәuiri, birtindep arylyp kelemiz. Barsha ay asty әlem sekildi «ekinshi dýniyejýzilik soghysqa qatysushy elmiz» desek, onan taqiyamyz tarylmasa kerek-ti.

Yadrolyq atom poligony qasireti

Stalinning songhy lany – Sovet Odaghyn «Yadrolyq qaru jarysy» degen pәlege kiriktirip ketti. Shәkәrim «Jan biylemey, tәn biylep, Adamnyng sory qaynady» demekshi, «Yadrolyq qalqan!» degenge nanyp, beybit kýnde jarty million qazaq jan berdi. Óz halqyn qyrghan memleketten saqtasyn...

Alghashqy atom bombasy 1949 jyldyng 29 tamyzynda jarylyp, sonan qyryq jyly boyy Semey óniri dýmpuden kóz ashpady. Jerding ýsti, asty da ulandy. Ekologiya býlinip, ózen, sudyng tabany ghana qaldy, qúdyqtar biteldi.  Atom kóli payda boldy. Halyq shybynsha qyrylmaghanda qaytedi. Atom sәulesin alghan adamdardyng jalpy sany millionnan (!) asqan. Búl anau-mynaudyng emes, sutegi bombasynyng «atasy» akademik Andrey Saharovtyng esebi. Ras, qylmysty su betine shygharatyn arhiv joyylghan. Biraq yadrolyq epiysentr aumaghynda ósken bizder, arhivsiz-aq qanyqpyz, ólim-jitimdi kózimiz kórdi, qúlaghymyz estidi. Yadrolyq synaqtargha qyruar qarjy qúighan eser ókimet onyng zardabyn jete bilmedi deyik. Biraq ghalymdargha ne joryq? Olardyng qalyng júrttyng amandyghyna shy basyn syndyrmaghany ókinishti. Búl qylmys pa – qylmys! Qaytip aqtarsyn? Sol ghalym-zalymdardyng serkesi Kurchatovqa qala atauyn beruimiz – jaramsyz qylyq, ol ol ma, masqaralyq!

Qorytyndy sóz

Osy aitylghan qazaq eli qasiretining tórteui de – bodandyq qamytynyng kesiri, Kremlige kózsiz baghynyshty boludyng saldary ekeni haq. Ári auyr sabaghy tarihtyn. Ol sabaq – tәuelsizdik degen kiyeni baghalau kerektigi. Ras, naghyz erkin elmiz dep keudemizdi keruge erterek. Sany az ergejeyli halyqqa ainaldyq, sana-sezim, әdet-ghúryp eroziyasy anau, tilding hәli mynau degendey. Abay jaryqtyq: «Dýniyede eshnәrsede bayan joq ekeni ras, jamandyq ta qaydan bayandap qalady deysin? Qary qalyn, qatty qystyng artynan kógi mol jaqsy jaz kelmeushi me edi?» deydi. Sol siyaqty myna búqqan zaman óter, shynayy tәuelsizdik – qaynaghan ómir de keler. Soghan raqymdy Alla jar bolghay!

Asan Omarov,

ghalym-jurnalist

Abai.kz