«Ájimdermen Memleketting mandayyn,
Osyp-osyp tastasa da osy dert».
Gamletten.
 

«Ájimdermen Memleketting mandayyn,
Osyp-osyp tastasa da osy dert».
Gamletten.
 

I
Kýn astynda kýrkiregen Shaghanghol,
Targhyl-targhyl tau qorshaghan... taram jol.
Keyde Sholpan júldyzynday jap-jaryq,
Birde tipten qara týnnen qaranghy – ol.

Jolgha singen eski izderge ýnilip,
Tym qiyrdan jeter jetim múng úlyp.
Kýn sap qarap teris úshqan týtinge,
Jýrginshiler ótip jatyr shúbyryp...

Beybaq auyl. Ayaz qysqan... qys kýni,
Gýlsim әjey keldi, qashqan ústyny.
Qara kýie singen aighyz alaqan,
Kózding jasyn tosyp aldy túp-túnyq.

Kir kiymeshek... appaq shashy qobyrap,
(Qaljyraghan jolaushyday joly úzaq).
Sherge toly shejiresin qozghady,
Keyuana kemseng qaghyp, kózi jas.

«Jalghyz qyzym – jalmauyzym, sorym-ay,
Men kiretin jer tesigi joghyn-ay.
Qol kóterdi qabyrghamdy qausatyp,
Keshire alsan, keshire gór, o, Qúday.

Bilmestigin qaytem bayghús, jazghannyn,
Qanday azap ana bolu azghannyn.
Túshy etime ashy tayaq tiyse de,
Jaghym sembey Jaratqangha jalbardym.

Býgin ýide kómir bitken, otyn joq,
Kýn de tughan qu jetiming jekirmek.
Birer shelek kómir súray kelip em,
Qúr alaqan qyzdy kórer betim joq.

Bayghús bala dirdek qaqqan shyghar-au,
Qúlaqtanyp, qusyrylghan Kýn anau.
Meni qoyshy, qúr qol barsam taghy da,
Tumaghyrdy,
Áy, Qúdayym úrady-au...

Myna ghalam sayramay ma, nege ýnsiz?
Ýnsiz bәri, aspan da ýnsiz, jer ýnsiz.
Mening jasym juyp Amal dәpterin,
Ketse qayttim kesir neme kebinsiz?..».

Jyl aunaghan...
Múnar torlap tau basyn,
«Shaghanghol» da búzdy talay arnasyn.
Keyuana joq, kesir qyz da ketti alys,
Alabota basqan eski aulasyn.

Órmekshining tory syndy shytyrman,
Joldar jatyr iz ben sorap úmytylghan...
Ýnireygen auyz toly ghasyrym,
Eki metr bóz kebini jútylghan...

II
Birneshe kýn bayyrqalap borannan,
Dostyng sory jaqqa býgin jol alghan.
Qanjiyrendi qamshylaydy Baymúrat,
Jalghyz týie úshty-kýidi joghalghan.

Qarayghangha qaray-qaray kóp jýrdi,
Talay qara «týienmin» dep sendirdi.
Tang bozynan tependegen joqshynyn,
Qany keuip, ózi de әbden boldyrdy.

Múnartady joldyng beli jazylyp,
Kýn enkeydi qyzyl núrgha malynyp.
Sýrepeti qashqan jansyz dalany,
Kózben tintip, kýrsinedi jabyghyp.

«Bala kezden talay jortqan mekennin,
Qúbylghanyn týk sezbegen ekenmin.
Múnay qazyp, múnarasyn ornatyp,
Adamdary jýrushi edi shet eldin...

Iship-iship, shayqap-shayqap tauysqan,
Syrtyn berip, syry qashqan tanys man.
Qolyn salyp, qolqany arshyp alarday,
Targhyldanyp, talyqsyghan dauystar...

Qayda adasyp, qayda keldim men ózi,
Esim barda el tapqanym jón edi», -
dep Baymúrat auyzdyqpen alysqan,
Qanjiyrenning zar jelisin tejedi.

Su tausylghan, azayghan-dy әl-quat,
Az jýrmedi at ýstinde salbyrap.
Kóz úshynda qalbang etti bir jayau,
O. Qúdiret! Sýiekteri saudyrap.

«Qos kóringen shyghar maghan sirә da,
Jyn-jybyrdan ada túghyn búl ara.
Taptym, taptym! Eles emes janaghym,
En daladan múnay sorghan múnara.

Sol manaygha jetsem ary bәri anyq,
Jýrgen shyghar bizding jaqtyng adamy...» -
Óz oiyna ózi razy Baymúrat,
«Qos kóringen» jaqty betke ap aghady.

Kenet batys jaqtan dýbir estildi,
Sor dalany qymtap qara kesh kirdi.
Qanjiyreni qos qúlaghyn qayshylap,
Shyr ainalyp, jerdi tarpyp osqyrdy.

Jaybyraqat otyrysy sor boldy,
Kesir toly, qyrsyq bughan jol boldy.
Attan auyp týsti beygham Baymúrat,
Auyrsynghan boyyn әzer mengerdi.

Júldyzsha aghyp, jýitkip berdi Qanjiyren,
Japan týzde japa shegip, jan kýigen.
«Múnarany» betke ap túra jýgirdi,
Arylarday myna súmdyq hal-kýiden.

Ólik syndy súry dala súlaghan,
Ýn kernedi óksip-óksip jylaghan.
Qara jerding qanyn iship qanqighan,
Qúrylghysyn qayda jútqan myna man?

«Múnday emes edi ónirding tynysy», -
dep Baymúrat kilt toqtatty jýrisin.
Shúqanaqta dir-dir etken bauyrday,
Jylymshygha toltyrdy qos uysyn.

Jútty sosyn... qatalaydy qashanghy,
Iring ishken ittey loqsyp, shashaldy.
Baghy tayghan basyn úrdy tatyrgha,
Jalghyz ózi jalmaytynday japandy.

Ayqayyna myng etpedi búl aumaq,
Áldeqashan sor dalany týn arbap...
Úzyn boyy bәiterektey tenselgen,
Qarsy aldynda qarsy qarap túr aruaq.

Aspan mylqau, júldyz sóngen, Ay qúlap,
Kózin sýrtip qayta ýnildi Baymúrat.
Bir kórinip, bir kórinbes elespen,
Aydalada oinaghanday «Ayqúlaq»...

Tang ba, kesh pe aiyrylmas arasy,
Hәli bitip, tausyldy әbden shamasy.
«Aryzyndy ait» degendey-aq astynda,
Tap-tar bolyp jatty qazaq dalasy.

Túl dýnie týgegendey tútylyp,
Úly soqqan dýley boran qútyryp.
Esi adasyp, sandyraqtay bastady,
Zildey ýni kómeyinde jútylyp:

– Sorlymyn-au, sorlymyn-au, sorlymyn,
Sorgha bitken sor dalanyng qorlyghyn.
Týie túrmaq aman-esen el jaqqa,
Jetip ólu
O, darigha-ay, boldy mún.

Tamshy suyng tandayyma búiyrmay,
Kebin,
Kebin!
Ketersing be búiyrmay?
Týiir tozang kózge týspey tatarghan,
Súlbasy joq myna súrsyz qúiyndy-ay.

Aynalasy at shaptyrym aumaqtyn,
Qazanynda qaynay-qaynay zar qaqtym.
Ez tirlikting esiginde ezilip,
Endi múnda tyr jalanash qalmaqpyn.

Mólt-mólt etken sor dalanyng jasy anau,
Su sekildi... bugha ainalyp qashady-au.
Aydalagha alyp qashqan ajaldyn,
Auyrlyghy jan jaryma batady-au.

Shittey bala-shagha qaytip kýn kórer,
Tuystyng da syilastyghy syr berer.
Jәuteng kózdi jetimderin ne qylar,
Ózi janyn әreng baghyp jýrgen el.

Maqat, Maqat! Temirjoldyng toraby,
Múnayly ólke sende kimning obaly?
Búrghy tesken qan-sóli joq tósine,
Su da sinbes sordyng solghyn jolaghy.

Tasyr minez kórsetpeytin dala edi,
Bastalghan ba mәngi bitpes әlegi.
Qabyrghamdy qayystyrghan myna zar,
Qaydan shyqty, qay pendening әueni?

Bara túghyn baghytymnan jazdyryp,
Keng dýnie keregesin tar qylyp.
Adastyryp ketken eles qaydasyn?
Ne de bolsa kelmeysing be әngýdik», –

dep Baymúrat úshyp túrdy... qúlady,
Qarsy aldynda jyn ba, peri túr, әni.
Kiresili-shyghasyly kýiinde:
«Kimsin, ei!», – dep úzynnan jón súrady.

Gýrildegen ýn janghyrtyp manaydy,
Úzyntúra ýngir kózin qadaydy.
Bir ghasyrda astan-kesteng alaptyn,
Alaqanda týiirshigin sanaydy.

– Men Shiymúryn! Solay atar meni elin,
Anyghynda búl aumaqta joq edim.
Sening múnay ghasyrynmen oyanyp,
Sógilgenin kórmeysing be kóbenin.

Qara qany aghyp-aghyp sarqylghan,
Sor topyraq kóz jasyma malshynghan.
IYen týzdi meken etip, jol tosam,
Sizding tilde atalamyn «antúrghan».

IYesi men! En dalanyng tonalghan,
Álmisaqtan eles bolyp oralgham.
Oydym-oydym shúqyrlarda kóz jasym,
Sorgha ainalyp, shang bop úshyp joghalghan.

Alyp keldi múnda sening ghasyryn,
Bersin Qúday búl kýninning aqyryn.
Qyp-qyzyl bop batqan kýnmen talasyp,
Pendesinen alam dala ghapylyn.

Kepiyeti atqany osy túz-dәmnin,
Ezdiginnen
Ey, aqymaq! Jyndandym.
Sen tepkilep kómip ketken kórimnen,
Qarghyp túryp, qanghyp jýrgen újdanmyn!

Men – nalamyn! Súry qashqan dalanyn,
Sordy keship jarylghan kóntabanym.
«At taghalap, atan qomdap erjetken»,
Opasyzdyng basyn jerge qadadym.

Sen emessing songhy tútqyn, rasy!
Óksip-óksip, qatty-qatty jylashy.
Tyr jalanash attandyryp salamyn,
Lypasy joq jayyndy Allang súrasyn!..".

Baymúratqa auyr tiydi búl ýkim,
Ázer-әzer alyp túryp tynysyn:
«Áy, Shiymúryn, jeti týnde qún súrar,
Jón emes-ti myna mysyq jýrisin.

Ne jazyghy mendey sorly ghariptin?
Núsqaytynday tar qapasyn tamúqtyn.
Múnay soryp, altyn jimaq týgili,
Toyyp isher asqa qashan jaryppyn?

Qoy, sandalma sózding týsin jýiesin,
Alyp kelip terge elding iyesin.
Aqyretsiz keter kising men emes,
Bireu ýshin qaqym qansha kýietin?..», –

Býy dep baryp tilin jútty sazaryp,
Qos janaryn bara jatty aq alyp.
Erben-erbeng kókke qarap tabany.
Sor dalagha qaldy baspen qadalyp...

Abai.kz