Senbi, 20 Shilde 2024
Qogham 2923 10 pikir 3 Mausym, 2024 saghat 15:15

Qozy men Bayannyng «Shoqteregi»

Suret avtordyng jeke múraghatynan alyndy

Qazaqstan Respublikasy Mәdeniyet jәne aqparat ministrliginin;

Abay oblysy әkimdigining nazaryna!

«Qozy Kórpesh – Bayan súlu» jyryn bilmeytin qazaq joq. 1500 jyl búryn ómir sýrgen ata-babalarymyzdyng ghajayyp dastany, mahabbat hikayasy auyz әdebiyeti arqyly býginge jetken.

Múhtar Áuezov qazaq arasynda «Qozy Kórpesh - Bayan súlu» jyrynyng 16 núsqasy bar deydi. Birnesheui bergi XVIII-XIX ghasyrda óndelip janghyrghan. Bir núsqasyn Shoqan Uәlihanov ataqty Janaq aqynnyng óz aituynan jazyp alghanyn aitady.

Týrki halyqtarynyn, onyng ishinde tatar, bashqúrt, altaylyqtardyng da óz núsqalary bar. Mysaly, oirat tilindegi «Qozyn Erkesh» deytin kóne jyr saqtalghan. Qarap otyrsanyz, solardyng bәri de «Qozy Kórpesh - Bayan súlu» eposyn ózderine menshikteydi.

Al, onyng qazaqqa ghana tiyesili tarihiy-kórkem jyr ekenin dәleldeu ýshin jyr keyipkerlerining ómir sýrgen tarihy oryndaryn izdep tauyp, dәl anyqtauymyz qajet. Búl sharua memlekettik dengeyde jýrgiziluge tiyisti dep oilaymyz.

Osynyng aldynda biz «Qodar qazghan qúdyqtar» atty beynesujet jariyalap, Ayagóz ónirindegi Qodardyng qúdyqtary turaly bayandaghan bolatynbyz.

Býgin «Qozy Kórpesh – Bayan súlu» jyrynda aitylatyn, yntyzar qos ghashyqtyng bir-birimen kezdesetin ghajayyp Shoqterek turaly aitpaqpyz.

Abay oblysy Tansyq auylynyng túsyndaghy Ayagóz ózenin boylay tómen jýrseniz, ghashyqtar kesenesinen 52 shaqyrym jerde kógildir Shoqterek menmúndalap túr. Aqtoghay stasiyasynyng kýnbatysyndaghy Qopa deytin kóne auyldan shamamen bes-alty shaqyrymday jerde.

Ertegige bergisiz shytyrman oqighanyng sony osy Shoqterekting týbinde ayaqtalady.

Mәngilik mahabbat iyeleri – Qozy men Bayannyng kózindey saqtalghan, shejireli, qasiyetti Shoqterek aldaghy uaqytta Qazaqstannyng kiyeli jerler kartasynyng qataryn tolyqtyryp, turisterding eng kóp keletin tarihy jәdigerge ainalaryna senimimiz mol.

Qayym-Múnar Tabeev,

jurnalist-jazushy, Halyqaralyq «Alash» әdeby syilyghynyng laureaty, Qazaqstannyng qúrmetti jurnaliysi

Abai.kz

10 pikir

Ýzdik materialdar

Abay múrasy

Abay ilimindegi ómir maqsaty ne?

Dosym Omarov 1306
Oy týrtki

Álmerek abyzdyng oraluy - Elge dinning oraluy

Baqtybay Aynabekov 2047
Kórshining kólenkesi

Resey tildik hәm sayasy ekspansiyany qalay jýrgizdi?

Beysenghazy Úlyqbek 2090