Seysenbi, 17 Mamyr 2022
Janalyqtar 17054 0 pikir 23 Jeltoqsan, 2013 saghat 08:30

«Ayttym sәlem, Qalamqasty» Abay kimge arnaghan?

Shyghys Qazaqstannyng topyraghynda tuyp, júrt ishinde keng tarap ketken әnder kóp. Aqyndar men sazgerlerding shygharmashylyq odaghynyng arqasynda dýniyege kelgen búl әnderdi kópshiligimiz estip, aityp jýrgenimizben olardyng shyghu tarihy jayynda maghlúmatymyz mardymsyz. Osyghan oray gazetimizde «Bizdegi bir әnning tarihy» degen jana aidarmen seriyaly materialdar berudi bastap otyrmyz. Olardyng alghashqysy - últ ústazy Abaydyng «Ayttym sәlem, Qalamqas» әni.

«Ayttym sәlem, Qalamqas,
Saghan qúrban mal men bas...» dep bastalatyn Abaydyng әigili әnin bilmeytin qazaq kem de kem. Alayda, tyndarmany qalyn, ýlken sahnalardan bastap auyl arasyndaghy jiyn-toylarda, kónildi keshterde shyrqalyp, býginge deyin el ishinde sýikimin joghaltpay kele jatqan búl tuyndy әr qazaqqa, qazaq deymin-au, tipti, ózge últ ókilderine de jaqsy tanys.

Búl әnning mәtinine mәn bersek, Abaydyng әiel zatynyng әidigi, hor qyzynday súlugha sonshalyq yntyq bolghanyn anyq angharamyz. Sonda «Úly aqynnyng jýregin jaulaghan, túla boyyn ottay kýidirgen Qalamqas aru kim boldy eken?» degen saualdyng qúlaqty qyltitatyny zandylyq.

Shyghys Qazaqstannyng topyraghynda tuyp, júrt ishinde keng tarap ketken әnder kóp. Aqyndar men sazgerlerding shygharmashylyq odaghynyng arqasynda dýniyege kelgen búl әnderdi kópshiligimiz estip, aityp jýrgenimizben olardyng shyghu tarihy jayynda maghlúmatymyz mardymsyz. Osyghan oray gazetimizde «Bizdegi bir әnning tarihy» degen jana aidarmen seriyaly materialdar berudi bastap otyrmyz. Olardyng alghashqysy - últ ústazy Abaydyng «Ayttym sәlem, Qalamqas» әni.

«Ayttym sәlem, Qalamqas,
Saghan qúrban mal men bas...» dep bastalatyn Abaydyng әigili әnin bilmeytin qazaq kem de kem. Alayda, tyndarmany qalyn, ýlken sahnalardan bastap auyl arasyndaghy jiyn-toylarda, kónildi keshterde shyrqalyp, býginge deyin el ishinde sýikimin joghaltpay kele jatqan búl tuyndy әr qazaqqa, qazaq deymin-au, tipti, ózge últ ókilderine de jaqsy tanys.

Búl әnning mәtinine mәn bersek, Abaydyng әiel zatynyng әidigi, hor qyzynday súlugha sonshalyq yntyq bolghanyn anyq angharamyz. Sonda «Úly aqynnyng jýregin jaulaghan, túla boyyn ottay kýidirgen Qalamqas aru kim boldy eken?» degen saualdyng qúlaqty qyltitatyny zandylyq.

Osyghan baylanysty 1993 jyly respublikalyq «Parasat», «Qazaqstan әielderi» jurnaldarynda búl әnge qatysty birqatar ghalym, әdebiyetshilerimiz pikirtalas órbitip, olardyng deni múny «Abay jolynan» esimi elge tanys Sýiindikting qyzy Toghjangha arnaldy degen baylamgha toktaghan-dy. Jәne әli kýnge deyin búl boljamdy maqúldaushylar katary kóp. Alayda, Abaydy ghashyq etken Qalamqasqa qatysty basqa da derekter joq emes. Múnday derekti óz tarapynan kónekózderding aitqandaryna sýiene otyryp zertteu júmystaryn jýrgizgen jarmalyq aitysker aqyn Qalihan Altynbaev anyqtaghan. Ózining zertteu enbekterinde aqyn aghamyz әigili әnning keyipkeri Naymannyng Qarakerey ruynyng ishinde Múryn tarmaghynan órbiytin Tana myrzanyng nemere inisi Jәnibekting qyzy Túrjan súlu degen pikirdi qúp sanaydy.
«Toghjan qyz Abaydyng qoly jetken armany. Al adam balasy qoly jetken armanyna ólip-óship esi kete yntyqpasa kerek-ti. Logika solay. Bizdi búghan sendirmeytin taghy bir myqty jayt bar: kemenger Múhtardyng tarihy epopeyany jazu jolynda ómirining jiyrma jylyn sarp etkeni belgili. Eger Toghjan óz ainalasyna janama týrde «Qalamqas» degen atqa ie bolsa, Abay oghan әn men óleng arnasa búl oqigha zanghar jazushynyng nazarynan nege syrt qalghan? Epopeya týgili jay maqalalarynyng eshqaysysynda múnday pikirding úshyghyn shygharmaydy ghoy? Eger búl jaghday Tobyqty ishine búrynnan belgili bolsa osy kezge deyin qúlaqqa neghyp shalynbaghan?» dep zertteu enbeginde oryndy saualdardy algha tarta otyryp Qalihan Altynbaev aqiqy derekterdi basqa jaqtan izdeuge tyrysady.
Dәl osy enbeginde avtor әr jyldar orayynda aitqan jarmalyq Qaliasqar Ensebayúlinyn, Kýndebay Qaliyúlynyn, Saghila Smakqyzynin, Jýzim Ótepbergenqyzinyn, Músa, Múhametjan Óteúldarynyn, ayagózdik Uaqap Torghayúly men kókpektilik Ahmetjan Ábubәkirovtyng әngimelerine sýienip әn keyipkeri Qalamqastyng ómirdegi shynayy beynesi Jәnibek qyzy Túrjan degen baylamgha toqtaydy. Endi osy baylamdy quattaytyn naqty aighaqtarga kónil salayyq.

Túrjannyng janama esimi Jarma ónirine jaqsy tanys

«Nayman ishindegi Qarakereyden taraytyn Tilemisúly Tana myrzanyng esimi býkil sol kezdegi Semey, Óskemen uәlayattaryna aiparaday anyq bolghan» dep jazady aitysker aqyn. Avtordyng aituynsha, óz kindiginen perzent sýimegen Tana myrza nemere inisi Jәnibekting Túrjan esimdi qyzyn bauyryna alypty. Túrjan tal shybyqtay búralyp ósken sonday kórkem qyz, Túla boyynyng nәzik, qasynyng qiyla bitken jinishkeligine qarap alghashynda jengeleri, odan song býkil auyl-aymaq ony «Qalamqas» atandyrady. Onyng múnday janama aty Jarma audanyn mekendeytin Bura-Matay elderine mәlim bolghan eken.

Qalihan Altynbaevtyng keltirgen zertteu derekterine den qoysaq, Túrjan men Abaydyng alghash kezdesui 1861-62 jyldar shamasynda kórinedi. Búl Abaydyng on bes-on alty jastaghy kezi. Qúda týskenimen Dildagha әli ýilenbegen edi.
Osy tústa әkesi Qúnanbaymen birge alystaghy Nayman eline, Tana myrzanyng auylyna sapar shegedi, Tana myrzanyng auyly búrynghy Samar (qazirgi Kókpekti) audanynyng «Tana meshiti» degen auyldyng manayyndaghy Qalba taularyn jaylap jýrse kerek.

Búlardyng barghan sharualary, birinshiden, sonyng aldynda ghana Kókpekti okrugining agha súltandyghyna ótkizilgen saylauda jenilis tapqandyghyna aghayyndyq demeu sóz aityp, izgi niyet bildiru, ekinshiden, ýsh ózenning Ertiske kúyatyn saghasyndaghy týbekke meshit saldyryp jatqan Tanagha qoshemet bildirip, jana qúrylysty kórip qaytu edi. Osy saparda eki balghyn jas – Túrjan men Abay bir-birin qatty únatysqan. Múny bayqaghan Qúnanbay da ekeuining jaqynyraq tanysuyna, tipti, qúda týsip qaytugha karsy emes-tin. Alayda, qúrmetti qonaqtar otyrghan ordanyng syrtynda soqyr týiesin «kózindi, qu soqyr» degen bireuding balaghat sózi baylasqaly kele jatqan qúdalyqtyng shyrqyn búzady. Tananyng jik-japar bolyp, әlgi jigitke keshirim súratyp, at-shapan aiyp bergizgenine karamastan, alghan betinen qaytpaytyn, minezi qatal Qúnanbay Tanagha «әdeyi istetip otyrsyn» dep attanyp ketedi. Qazaqtyng «Týieni soqyr desen, Qúnanbaygha tiyedi» degen tәmsili osydan qalsa kerek.

Alystan at arytyp kelgen meymandar kóp kidirmey keri kaytuy endi ghana laulay bastaghan qos ghashyqtyng mahabbatyna kesirin tiygizedi. Búdan song ekeuining birer mәrte hat almasqany bolmasa, jýzdesuge jer arasy shalghay. Sóitip, baylanys ýziledi.

Abaydyng múnan keyingi jәii belgili. Dildagha ýilenip, perzent sýiedi. Túrjan ong jaqta biraz otyrynqyrap baryp Syban ishindegi Byjy-Toqtar deytin sart auylyna túrmysqa shyghady. Eski qúlaqtardyng sózine sensek, sonynda úrpaq qalmapty.

«Túrjannyng Qalamqas atanghanyna ekinshi dәlel mynau» deydi Qalihan Altynbaev «Qalamqas Syban ishine úzatylyp kelgende búl jaqtaghy Matay ruynyng iygi jaqsylary tegis sәlemdesuge barghan. Óitkeni, eski shejire boyynsha Qarakerey (Tananyng ruy) men Matay birge tuady. Onyng ýstine Tananyng abyroyy býkil Naymangha әigili. Sol barghan iygi jaqsylardyng ishinde Mataydaghy әigili tentek, әri juan túqym Bәken Myrzatayúly bar eken. Basqalarynyng bәri kisilik әdetpen Qalamqasqa tós týiistirip amandasqanda, Bәken miz baqpastan otyryp alady. Ondaghysy oida orys, qyrda qazaq qúryghanday sartqa túrmysqa shyqtyng degen ókpesi. Mine, osy oqigha Jarma ónirindegi qariyalardyng auzynda әli kýnge aitylyp keledi. Eng bastysy, Túrjan esimimen emes, Qalamqas degen atpen aityluda».

Mamandar ne deydi?

Iliya Jaqanov, kompozitor, muzyka zertteushisi:

– Abaydyng osy bir tamasha әndi Sýiindikting kyzy Toghjangha arnap jazghanyn dәleldeytin naqty derekter qazir bizding qolymyzda joq. Búl turaly Múhtar Áuezovting «Abay joly» epopeyasynda da esh jerde jazylmaghan. Sondyqtan men «ol bylay edi nemese ony sol adamgha arnap jazdy» dep bóle-jaryp aita almaymyn. Mening biletinim, «Jarq etpes qara kónilim ne qylsa da» degen óleni shynymen Toghjangha arnalyp jazylghan. Al endi Tana myrzanyng bauyryna salyp ósirgen qyzy Túrjangha arnap jazdy degen pikirdi óz basym jaqynda ghana estidim. Mening oiymsha, búl jaghday búryndary zertteushilerding nazarynan tys qalyp qoyghan siyaqty. Endi ghana soghan kónil bólip jatyrmyz.
Jalpy, bizding qazaqtyng tarihynda, óneri men mәdeniyetinde әli de zerttelmey, jabuly kýiinde qalyp kelgen nemese búrmalanghan dýniyeler jetip artylady ghoy. Keleshekte osy jaqúttarymyzdy jaryqqa shygharyp, halyqpen qauyshuyna kóp enbek etuimiz kerek.

Erlan Rysqali, dәstýrli әnshi:

– Búl pikirlerding ekeui de shyndyqqa janasady. Degenmen óz basym Qalihan Altynbaev aghamyzdyng «Tana myrzanyng nemere inisi Jәnibekting qyzy Túrjan súlugha arnaldy» degen pikiri dúrysyraq pa dep oilaymyn. Sebebi, әnning sózine den qoysanyz aqynnyng bir arugha ghashyq bolyp, biraq oghan qoly jetpey bir kóruge zar bolghan ansar hәlin úghynasyz. Epopeyagha jýginsek, Toghjan men Abay bir-birimen qosylmasa da birneshe ret kezdesip, tildesti. Oghan qosa eger әigili әn Sýiindik qyzyna arnalsa búl jәit Áuezovting nazarynan tys qalmas edi ghoy. Ekinshiden, Abay Toghjangha arnap birneshe óleng jazghan, olardyng arasynda «Ayttym sәlem, Qalamqas» joq. Sondyqtan Qalihan aghamyzdyng dәlelderi senimdirek siyaqty. Mәselen, Túrjan men Abay bir-aq ret kóristi, odan keyin mýldem jýzdespedi. Bәlkim barlyq syr osynda jatuy mýmkin. Degenmen búl taqyryp әli terenirek zertteudi, zerdeleudi talap etedi.

Serik Ábilhan

"Didar" gazeti

0 pikir

Ýzdik materialdar

Erevanda ereuil

Abai.kz 1045