Últtyq-memlekettik mejeleuding jýzjyldyghy: Ortalyq Aziyanyng sayasy kartasy qalay payda boldy?  

1924 jylghy 12 mausymda KSRO Kommunistik partiyasynyng basshylyghy Ortalyq Aziyada últtyq-memlekettik mejeleudi jýrgizu turaly sheshim qabyldady. Respublikalardyng keybir shekarasy keyinirek ózgergenimen, Ortalyq Aziyanyng qazir biz kórip otyrghan sayasy kartasy dәl sol kezde, osydan tura 100 jyl búryn qalyptasqan bolatyn. Qalam Global jobasy mejeleuding qalay jýrgeni jәne onyng aldynda ne bolghany jayynda tolyq aityp berdi.

«Qazaqtardyng QAKSR-ge birikkenine 100 jyl» atty maqalada mejeleu nәtiyjesinde Qazaq Avtonomiyalyq Sosialistik Kenestik Respublikasynyng (QAKSR) qazaqtar mekendegen jerlerding kópshiligin, sonyng ishinde, Almaty men Shymkentti biriktirgeni, osylaysha RKFSR qúramyndaghy eng iri avtonomiyagha ainalghany turaly aitylady.

«1926 jylghy halyq sanaghy últtyq-memlekettik mejeleuden keyin Qazaqstan halqynyng sany 6 million 500 myng adamgha deyin óskenin kórsetti. Onyng ishinde, halyqtyng basym kópshiligin qazaqtar qúrap, 3 million 713 myng adamgha jetti, búl mejeleuge deyingiden bir jarym milliongha juyq artyq», - deydi basylym.

1924 jylgha deyin KASSR negizinen Orta jәne Kishi jýz qazaqtary qonystanghan aumaqtargha ie bolghan edi. 1924 jyly el qúramyna Úly jýz qazaqtary túratyn aumaqtar kirdi. Al astanany Orynbordan Qyzylordagha kóshiru jәne Týrkistannyng jekelegen oblystarynyng qosyluy Qazaq avtonomiyasynyng shartty ortalyghyn Reseymen eki ortadaghy aimaqtardan ontýstikke jyljytty, búl avtonomiyanyng Ortalyq Aziyanyng qalghan bóligimen jaqyndasuyna jәne, kerisinshe, Bashqúrtstanmen, Reseyding Sibir jәne Oral oblystarymen baylanysynyng әlsireuine alyp keldi.

«Últ qalyptastyru túrghysynan alyp qaraghanda, imperiya kezinde Dala ólkesi men Bókey ordasyna birikken qazaq jerleri bәlendey qiyndyq tudyrghan joq. Bir tilde sóileytin birtútas qazaq etnosy dalalyq aimaqtardy tirshilik etip, negizinen, kóshpeli ómir saltymen jýrip-túryp jatqan bolatyn. Dәl osy sebepti QAKSR 1920 jyly tamyzda Ortalyq Aziyanyng basqa respublikalaryna qaraghanda erterek qúrylghan edi», - dep jazady Qalam.global.

Biraq kólemi asa ýlken Týrkistandy mejeleu múnday onay bolghan joq. Eger Belarusi jәne Ukraina respublikalarynyng shekarasyn kartagha týsiru kezinde kenes etnograftary tek lingvistikalyq derekterge sýiense, Týrkistanda túrmystyq ómir, tuystyq qatynastardyng týri men qúrylymy, zertteulerding jetkiliksizdigi sekildi basqa da kóptegen faktordy esepke alugha tura keldi.

Týrkistandy mejeleu mәselesi QAKSR qúrylghan kezde-aq talqylana bastalghan bolatyn. 1920 jylghy mausymda Lenin «Ózbekstan, Qyrghyzstan (Qazaqstan) jәne Týrkimenstangha bólinetin Týrkistannyng kartasyn jasaudy» talap etti. «Aytpaqshy, Leninning búl búiryghy kommunister Orta Aziya halyqtaryn «jasandy týrli oidan shygharghan» degen keng taraghan mifti joqqa shygharady», - deydi maqala.

Basylym kenestik modernizasiya kezinde san ghasyrlyq ghúrpy bar dәstýrli qazaq qoghamy joyylghanyna qaramastan, búrynghy qogham, jeke memlekettilikting bolghany turaly jady eshqashan ólmegenin jәne múnyng qazaqtardyng ózin-ózi tanuy ýshin býgingi kýnge deyin manyzdy bolyp kele jatqanyn aitady.

Qalam.global Qazaqstan Respublikasy dýniyejýzilik kartada qalay bolghanda da payda bolar edi deydi: «Búl uaqyt enshisindegi mәsele bolatyn-dy. Resey imperiyasynda bastalghan tarihy prosesting qisyny osyghan saydy. Oqighalar evolusiyalyq jolmen damysa, qazaq qoghamynyng modernizasiyasy, bәlkim, birte-birte jýzege asyp, múnsha qayghyly bolmas edi. Biraq bolishevikter imperiyanyng sipatyn týrlendirip, ózgertip, tolyqtyryp, ómirin úzarta aldy. Alayda tarih aqyry bәrin óz ornyna qoydy».

Búdan bólek materialda Resey imperiyasyndaghy halyqtardyng jaghdayy turaly aitylady, Qazan revolusiyasy bolmaghanda tarih qalay órbir edi degen mәsele talqylanady jәne últtyq memleketterding qalyptasu prosesi sipattalady. Tolyq mәtindi Qalam.global saytynda oqugha bolady.

Anyqtamalyq aqparat:

Qalam Global – әlem tarihy men mәdeniyetine Qazaqstan jәne Ortalyq Aziya elderining kózimen qaraytyn mulitiymediyalyq jana joba. Jobagha Qazaqstan, AQSh, Kanada, Úlybritaniya jәne Reseyding halyqaralyq zertteushiler toby qatysady. Qalam jobasy qazaq, orys jәne aghylshyn tilderinde jaryq kóredi.

Dimash Ziyadiyn

Abai.kz