Júma, 22 Qarasha 2024
Janalyqtar 6055 0 pikir 26 Jeltoqsan, 2013 saghat 06:30

Esenghaly Raushanov. Júmsaq

Ýsh óleng jazdym. Qyzyq bolsyn dep. Ýsheuining de aty –“Mysyq”, yaky ýsheui de mysyq turaly. Áuelgisin Qa­dyr Myrzaliyev “bolyp”, ekinshisin Túmanbay Moldaghaliyevtin, songhysyn Saghiy Jiyenbaevtyng ýlgisimen jazdym. Qadyr Myrzaliyevting “avtorlyghymen” jazghanym mynaday boldy:

Shatyrgha órlep tyrmysyp,

Kózindegi ot qanday!

Kele jatty bir mysyq.

Kózdegeni kóp torghay .

 

Tayyp ketip tabany

 Mysyq kenet sekirdi,

Domalanyp barady,

Beyne sharik sekildi

 

Joryghan-dy el óldige,

Qaray gór sen myqtyndy,

Shyr ainalyp keldi de,

Ayaghymen tik túrdy.

 

Jaralghan ba qúryshtan,

Akrobat naq dersin.

Shygha kelip búryshtan,

Bir it sol sәt tap bersin.

 

Jymyryldy qos qúlaq,

Ayqastyng ba, bol epti!

Tyrnaghymen osqylap,

Jolatpady ol tóbetti.

 

Aytam sózding turasyn

Álsizge ómir – zor qayghy.

Mysyq bolyp tughasyn,

Pysyq bolmay bolmaydy.

 

Al mynau “Mysyq” Túmaghannyng shek­penining eteginde úiyqtaghan mysyq:

 

Ózimdey jetim edin, sengish edin,

Jәne de anqau edin, ergish edin.

Ýsh óleng jazdym. Qyzyq bolsyn dep. Ýsheuining de aty –“Mysyq”, yaky ýsheui de mysyq turaly. Áuelgisin Qa­dyr Myrzaliyev “bolyp”, ekinshisin Túmanbay Moldaghaliyevtin, songhysyn Saghiy Jiyenbaevtyng ýlgisimen jazdym. Qadyr Myrzaliyevting “avtorlyghymen” jazghanym mynaday boldy:

Shatyrgha órlep tyrmysyp,

Kózindegi ot qanday!

Kele jatty bir mysyq.

Kózdegeni kóp torghay .

 

Tayyp ketip tabany

 Mysyq kenet sekirdi,

Domalanyp barady,

Beyne sharik sekildi

 

Joryghan-dy el óldige,

Qaray gór sen myqtyndy,

Shyr ainalyp keldi de,

Ayaghymen tik túrdy.

 

Jaralghan ba qúryshtan,

Akrobat naq dersin.

Shygha kelip búryshtan,

Bir it sol sәt tap bersin.

 

Jymyryldy qos qúlaq,

Ayqastyng ba, bol epti!

Tyrnaghymen osqylap,

Jolatpady ol tóbetti.

 

Aytam sózding turasyn

Álsizge ómir – zor qayghy.

Mysyq bolyp tughasyn,

Pysyq bolmay bolmaydy.

 

Al mynau “Mysyq” Túmaghannyng shek­penining eteginde úiyqtaghan mysyq:

 

Ózimdey jetim edin, sengish edin,

Jәne de anqau edin, ergish edin.

Jetimdi jetim úghar, bala mysyq,

Kórgennen dosyn

bolghym keldi senin.

 

O, menin, zarly kýnim, jarly kýnim,

Bar edi-au keremettey bal qyly­ghyn.

Dәurenning plastmassa mysyqtaryn

Nemerem meniki dep aldy býgin.

 

Kónilding jyghylmady bәiteregi,

Aparshy sol kýnderge qayta meni,

Seni bir sipay salsa nesi ketti,

Meni bir maqtay salsa qayter edi.

 

Jetimder jetiledi deding maghan,

Jýrdim ghoy aqtaymyn dep

senimdi әman.

Alatau oghan kuә myna túrghan,

Almaty biledi ony mening qalam.

 

Jyldar-ay, jyldar,

jyldar barady úshyp,

Óleng dep jan beristik, jan alysyp.

Jetimder jetiledi dep kelemin,

Men seni úmytqam joq, bala mysyq.

 

Saghy aghaydyng “Mysyghyn” bylay jazdym:

 

Sonau bir bala shaghymda,

Júp-juas ózi әdemi,

Jemning bir arghy jaghynda

Mysyghym mening bar edi.

 

Jekirip kenet qusa kim,

Qoynyma ony tyghar em,

Júp-juas mening júmsaghym,

Júmsaghym mening bir әlem.

 

Bolmasa-daghy jyryndy,

Aldynan qús ta ótpedi.

Qús týgil, úshqan shybyndy,

Qaghyp-aq týser epti edi.

 

Oymauyt býgin jyraqta

Jabayy mysyq kóp deydi.

Kóp bolsa bolsyn, biraq ta,

Biraq ta saghan jetpeydi.

 

Asygham ylghy auylgha,

Auyldyng jóni bir bólek,

Jemning bir arghy jaghynda,

Júmsaghym kýtip jýr me dep.

 

Zaman-ay desenizshi, ol kezde ýsheui de tiri, ýsheuine de oqyp berdim. ”Áziling jarassa ... ” degenge jyghyp. Biraq әzilimiz jaraspady, әsirese Túmaghanmen. Shalyng shamdanyp qaldy. “Sen, bala, menimen qaljyndaspa. Jasynda qaljyng bolsan, óskende myljyng bolarsyn” degen bar. Sen mening Qúralayymmen qatarsyng ghoy. Onsyz da...” dep sózining ayaghyn jútyp qoydy. Ne ait­qysy kelgenin bilemin, aldynda ghana Jarashannyn Túmaghana arnaghan ashylau epigrammasy jariyalanghan. Jyghylghangha júdyryq, mening mynauym onsyz da qúlazyp qalghan aghama auyr tiydi bilem. Osy jerde aita ketkendi jón sanap otyrmyn, epigrammagha kelgende mening múnym da, basqalardyng búrynghy-songhy әzilderi de, tipti keshegi Esenbay Dýisenbaydyng jalang úiqasqa qúryp jazyp ketkenderi de Jarashan jazghan qaljyng ólenderdin qasynda jip ese almaydy. Qazaqta epigrammany Jarashanday jaqsy jaz­ghan eshkimdi kórmedim. Jә, taqyrybymyzgha oralayyq, jaqsynyng ashuy shәii oramal kepkenshe degen, keshke Túmaghannyng ózi zvandady. ”Sen, bala, enendi... nege maghan jazasyn-daghy, ala qoydy bóle qyryqqanday, Qadyr­gha jazbaysyn?” dep bastap edi, “Jazdym, oibay, Qadyrgha da, Saghigha da” dep shyr ete qaldym. “Al kәne, Qadyr­gha jazghanyndy oqy!” dedi. Oqydym. Túmaghang kónildenip sala berdi. ” Jaqsy eken. Endi múnyndy aghannyng ózine oqyp ber, sosyn ne degenin maghan ait” dedi. Qadekene bardym, ol tyndap aldy da “múny sen Túmanbaygha oqydyng ba?” dep súrady. ”Oqydym“ dedim. “Ne dedi aghan?” “Jaqsy eken” dedi. ”E, onyng әdeti, jaqsy ólenning bәrin ne Qadyr jazady, ne Qadyr turaly jazylady dep oilaydy”.

Eki aghammen solay tarastym. Ýshinshi Saghy aghagha oqydym. Júmsaq jymiyp kýldi. “I-i-i, túqymyng kó­beysin, túqymyng kóbeygir, әiteuir qarap jýrmeysinder ghoy. Degenmen, anau “shybyndy da jibermeydi” degen jerdi alyp tasta, ony sen emes, әueli Qadyr aitqan, túqymy kóbeysin...” dedi. Keyin “Mysyqty” Ótejan Núrghaliyev, Múhtar Shahanov bolyp ta jazdym. Kóship-qonyp jýrgende ol “dý­niyelerimnin” qayda qalghanyn bilmey­min, alda-jalda tabylsa, oqyrmangha úsynsam ba dep te oilap qoyamyn keyde... “Babamyzdyng babasynyng babasy sonau kóne qypshaqtar zamanynda, Tanghajayyp Otyrar alabynda, Bir keremet azuly mysyq bopty, Azulysyng dese júrt isip-kepti. Isip-keuip jýr­gende qara basyp, Bayqausyzda qú­dyqqa týsip ketti...” dep Múhtar Shahanov “bolyp” bastaghanym ózime únap edi, taba almay jýrmin.

Ol kezde biz auyldan endi kelgen balamyz, zaman basqa, zang basqa, bizding jastyghymyz shyn mәnindegi jas­tyq bolyp ótti, qamsyz-qareketsiz­digi­men, qatelik-kemshiligimen, anqau­lyq-albyrttyghymen, erkelik, erin­shektigi­men... Ol kezde jastar arasynda býgingidey sauda-sattyqpen ainalysu, amaldyng joqtyghynan tamyr-tanys qualau, aghayyn-jekjat jaghalau, ózindi ózing nasihattau degen ilude bireu bolmasa emge joq, esil-dertimiz – Ólen. Dýniyede Ólennen basqa qyzyq joq. Dýniyede Ólennen basqa azap ta joq. Sol azapqa azat basyndy ózing aparyp qúl etu netken ghaniybet edi desenizshi. Aghalarymyzgha qatty elik­teymiz, olardyng qay-qaysysy da óz aldyna bir tóbe. Qay-qaysysynyng da biz oqymaghan óleni joq. Qay-qaysysyn da biz, әlbette, óz otyrystarymyzda jeke-jeke taldaymyz. Bizding otyrystar Jazushylar Odaghynan góri syrahanalarda, qyzdardyng bólmelerinde, jeke pәterlerde, ayaldama, jataqhanalarda... ótedi. Keyde olardy “Abay jolyndaghy ” keyipkerlerding atymen ataymyz, al keyde ózimizshe at qoyamyz. Mysaly, anau bir “kóke” Tәkejan, qasyndaghy toqashqa toyyp alyp Odaqta alshandap jýretin semiz kedey Ázimbay, anau súramsaq, Júman qyrt sekildi, mynau Bójey, anau bolsa Shúbar, ortagha pәlen degen jazushy aghamyz ótken ghasyrda tusa kim bolar edi dep saual tastap, soghan talasa-tarmasa jauap tauyp jatamyz nemese týgen aqyndy jengeleri bala kezinde qalay atady eken dep ózimiz oidan shygharghan súraqqa ózimiz jauap izdeymiz jәne tabamyz da. Laqap esim deysiz be, psevdonim deysiz be, ol “attardyn” keybiri bolmasa kóbi bý­ginde úmytyldy. Al Saghy aghamyzgha bir­auyzdan qoyghan atymyzdy úmytqan emespin, úmytpaytyn da shygharmyn. Ol – “Júmsaq ” degen at. O basta búl “atty” oilap tapqan kim ekeni esimde joq, óz basym “avtorlyqqa” talaspaymyn. Mening “avtorlyghymdaghy” bir-eki “esim” bolghany ras, biraq olardyng óte-móte “bezdarnyi” bolyp shyqqany sonsha, aragha bir-eki kýn salmay-aq úmytyldy, sodan bastap búl “oyynnyn” mening qolym emes ekenin týsindim de irgemdi aulaq saldym. Qalay desek te, Saghy marqúmnyng ekinshi esimi onyng minezine, bolmysyna, jýris-túrys, júrtpen qarym-qatynasyna, eng bastysy ólende ol jasaghan Minezge baylanysty dәl qoyylghan at edi. Birde qyzyp alghan bir jas aqynnyng oghan «Sәke» ne «Saghy agha» deuding ornyna shatasyp «Júmeke», «Júmagha» dep qalghany da bar. Ertesine qatty úyalyp, qalay keshirim súraryn bilmey “Baspalar ýiinin” besinshi qabatynda qipaqtap jýrgeni әli kóz aldymda. “Myna túqymyng kóbeygir maghan Júmeke deydi, Júmaghaly Ysmaghúlovpen sha­tas­tyryp jýrse kerek, joq Júmeken dep oilap qaldy ma eken, qasqanyng balasy” dep kýledi eshteneden habary joq aghamyz.

Saghidyng ólenderin nege úqsatugha bolady? Búnyng jauaby әrqily boluy mýmkin. Meninshe, onyng ólenderi janbyrdan songhy júpar iyisi búrqyrap shyqqan dalagha úqsaydy. Jep-jenil, tap-taza bir әlem. Ony azynqyrap, qajynqyrap jýrgen kezderde qolgha alatynymyz da sodan bolar. Qara kólenkeden jaryqqa, laysannan kókoraygha, yzghardan shuaqqa asyqqan adamnyng janserigi bolatyn poeziya.

Saghidy, qysqa qayyryp aitsaq, tazaru ýshin, arylu ýshin oqu kerek.

Balalyq shaqtary soghysqa túspa-tús kelgen aqyndardyng bәrine tәn bir ortaq qasiyet bar. Olardyng qay-qaysysy da jyl mezgilderinen Kóktemdi erekshe shabytpen jyrlaydy. Áste, tumay jatyp qara suyqqa úrynyp, qiyn-qystau, ash-jalanash, tar jol, tayghaq keshulerge tap bolghandyqtan ba qaydam, әiteuir Jylylyq mausymy olar ýshin erekshe qadirli. Kóktem, әlbette, birinshi kezekte Túmaghannyng mausymy, tipti lirikadan góri salmaqty oy aitugha mashyq Júmeken men Qadyr aghamyz da jazghytúrym dese seni búzylghan dariyaday jibip sala beredi.

Saghy aghanyng kóktemi onyng janynan ómirbaqy ketpeytin mәngi birge mausymy edi.

Saghy aghanyng kóktemi núrly kóktem, jyly kóktem edi.

Áste adam jasy úlghayghan sayyn jylylyqty únatatyn bolugha kerek:

 

Jap-jasyl...dýniyening jasyl bәri,

Jap-jasyl búlttar da anau asudaghy.

Osynau keremetti kórgisi kep,

Dertip túr jasyl býrshik ashylghaly.

 

Nemese:

Kóktem zulap ótip jatyr tóbemnen,

Kókshil bular kóship jatyr belennen.

Beldi buyp bir júldyzdy betke alyp,

Bir siqyrly jolgha týsip kelem men.

Osy jolda ótedi endi ómirim,

Osy jolda qartayady serigim.

Menen búryn ketkender kóp bú jolmen,

Men bú jolgha týskenderdin

sonymyn.

 

Nemese:

 

Kóktemde bir kók toghay shuyldaytyn,

Kóktemde bir túla boy duyldaytyn

Betke júqqan dalanyng aq tozany

Aq janbyrmen jumasa juylmaytyn.

 

Kónilding de, betting de kiri ketip,

Aghushy edik dalany dýbirletip,

Aq nayzaghay sekildi aiqysh-úiqysh,

Aq jauynnyng arasyn tilip ótip.

 

Nemese:

 

Kóktemdey nәzik sezimmen,

Keudeni kýiler terbeydi.

Qara bir jerding ózin de,

Qattyraq basqyng kelemeydi...

Saghy aghay, bәlkim, alqyn-júlqyn asau ólender jazbaghan bolar, qoldan jasalghan patriot aqyn, últshyl aqyn degen anyqtamalyqtarda onyng esimin kezdestirmeseniz, tanghaludyng keregi joq. Onday qasiyetti atty býginde ekining biri, egizding synaryna tely saludy daghdygha, әdetke ainaldyrdyq, sonday “tizimge» onyng aty ilikpeui әbden mýmkin, biraq “últshylmyn”dep aiqaylamay-aq úly ister tyndyrugha bolatynyn bir ýirensek Sәkennen ýirenuge bolatyn edi. Erterekte onyng Jem ózeni turaly bir shaghyn óleni boldy. Buyrqanyp, busanbay-aq, tasyp-tógilip, oray shauyp oyqastamay-aq, typ-tynysh qana shymyrlap aghyp, talay mekenge nәr beretin, әr beretin dala ózenin әdette­gidey әdemi surettegen edi. Býgin qarap otyrsaq, sol momaqan ózen turaly jyr Sәkenning ózi turaly óleng eken ghoy.

Men últshyldyq turaly sóz bolghanda býgingi eki iyghyn júlyp jep, bara jatqannyng baltasyn, kele jatqannyng ketpenin alyp qalarday alasúryp jýrgen kózi tiri “jankeshtilerden” góri ómirden ótip ketken momyn aghalarymdy kóbirek oilaymyn. Adamdy jas úlghayghan sayyn saghynysh... iyә, saghynysh degen bir dert dinkelete týsetini ras eken, qayran kókelerim­ning qay-qaysysy da saghynysh turaly óleng oqysaq, nege oilanyp qalatynyn endi týsinip jýrmin. Ol kezde biz kimning qadirin bildik, nening parqyna jettik?!

Men onyng Áje turaly shaghyn ghana ólenderin basqalardyn   arystanday aqyrghan, óli aruaqtardy shaqyrghan “últshyl” dastandarynyng eshqaysysyna da bermes edim. Ol qazaq poeziyasynda Áje beynesin qaytalanbastay ghyp somday bildi. Onyng әjesi sening de, mening de, onyng da әjesi sekildi әser qaldyrady. Eski maqal “aspanda ay ortaq, kókte kýn ortaq ”deydi. Jerde jaqsy adamdar ortaq.

Ádebiyetimizde dýniyege keler ua­qytyn kýtip jatqan nesheme nyshandar bar. Zerttelmey jatqan obrazdar qanshama,myna kezeng ótken song (búl kezeng erte me, kesh pe, óteri anyq) aitylatyn sózder qanshama?! Biz sol kezde “toqyrau kezeni aqyndaryna” qayta oralamyz. Nege jazdy,ne jazdy, nege jazbay ketti – bәri qaytadan saralanatyn bolady.Sonday zerttelmey kele jatqan nysannyng biri – qazaq jyryndaghy Áje obrazy. Álsin-әlsin qaytalap oqyp túratyn ólendering bolady emes pe, men ýshin sonday jyrlardyng biri Sәkenning “Auylgha barghanda ” atty Áje turaly balladasy. Tanys obraz.

 

Ózimning ghana balam dep,

Ósirgen meni bauyrynda,

Betimnen tughan anam kep,

Bir sýigen emes aldynda.

 

Bar-joghy bir-aq shumaq. Osy tórt jolda qazaq degen últta ghana bolatyn Áje beynesi bar. Kóp sóz, artyq boyau joq. Ájesining bauyrynda ósken bala oqudan auylgha qaytyp keledi. ”Jet­kizer emes jol da әli, Jýrisi shaban nardyng da, Aq qayyng qúsap jondaghy, Aq әjem otyr aldymda. Biylik joq bala-shaghagha, Bolady sonyng aitqany. Barypty sonau qalagha, Ózi alyp meni qaytqaly” deydi. Kenet   týtini shúbap auyl kórinedi. Etegine sýrine-qabyna bir әiel búlargha qaray jýgi­redi. Jolserik poshtashy shal “Qúday biledi, shydamay jýgirip kele jatqan mynanyng sheshesi shyghar” deydi. Aytsa aitqanday, alqynyp jetken ana nardan domalap týsken úlyn qúshaghyna qysyp “qúlynym” dep jylap qoya be­redi. Ana jýregi degen osy. Ol kerek de­seng tau búzady, tas qoparady. Biraq... Sol sәt týie ýstinen týiile qaraghan kempir:

 

– Boldy ghoy, dedi sonshama,

Qamkónil janday zaryqqan,

Kýlmey me mynau el saghan,

Úyalsang netti halyqtan?!

 

Alqynyp sonsha úshpay-aq,

Auylda kýtseng ne etedi.

Belgili sýiip qúshpay-aq,

Balanyng seniki ekeni.

 

Biledi býkil qauym da,

Ashuy joq-ty múnshalyq.

Qaramay, tartty ol auylgha,

Qamshymen nardy bir salyp

 

Osyndaghy “belgili sýiip qúshpay-aq balanyng seniki ekeni” degen sózding qanshalyqty salmaqty ekenin sezu ýshin Qazaq bop tuu kerek. Áytpese, “onda túrghan ne bar, shyny sol emes pe?” dep jele jortyp, sydyrtyp óte shyghugha bolady. «Últ ereksheligi» degen osy syndy óte nәzik iyirimderden qúralatyn bolugha kerek. Qazaq degen kim deseniz, qazaq degen osy Áje. Onyng osy bir syrt qaraghanda zilsiz ashuynda dýniyeni tenselter kýsh bar. Oghan qarsy túru mýmkin emes. Últymyzdyng úyat-iman, obal-sauap deytúghyn ruhaniy instituttaryn qalyptastyrghan da, ony ghasyrlar boyy ózgertu, qú­byltu, modernizasiyalau sýrgilerinen aman saqtap kele jatqan da sol kýsh. Sol kýshti sezinbegen­derdi, sezbey ósken­derdi ayau kerek. Týptep kelgende, әngime últty saqtap qalu turaly bolyp otyr.

Arada jyldar ótti. Bala eseyip er jetti. Áje o dýniyelik boldy. Keshegi kelinshek – býginde Áje. Kezekti sapardan auylgha oralghan balany taghy da auyl qyr basynan qarsy alady.

 

Aymalap jatqan kóppenen

Apam da birge úmtyldy.

 

Qinady-au sol shaq ózin de.

Qúshaqqa meni ala almay.

Aymalap jatqan kezinde

Aq әjem kórip qalarday.

Onyng Áje turaly tamasha ólenderi tek múnymen shektelmeydi. Áje turaly әrbir óleni eski taqyrypqa arnal­ghanmen shyn mәnindegi jana dýniyeler edi:

Ájening jayly arqasy,

Sekildi mamyq qústósek.

Jabysyp qoldar,ayqasyp,

Erteden keshke týspes ek.

Sheshege bir sәt únamay,

Týnere qalsa búlt kelip,

Ájening bauyry úyaday,

Ketushi ek oghan zyp berip.

Sәni edi auyl ýiding de,

Jýrushi ek ony pir tútyp.

Jetkizgen bizdi búl kýnge

Jabaghy júlyp, jýn týtip.

Shynynda, soghys jyldary eseygen aqyndar ýshin Áje – erekshe taqyryp. Múqaghaly aitady:

Jeter endi, jel sózdi jelpidi inin,

Jolaushy agha, barsyng ba, men tirimin,

Atyn bylghap aman-sau jýrsing be sen,

Qazaqtyng qasiyetti kempirinin.

Júmeken aghamyzdyng әjesi әueli ólenderi­nen kórinse, keyin kele prozasyna kóship oqyghan adamnyng jadynda mәngi qalatyn obrazgha ainaldy.Qadyr aghamyzdyng Áje turaly ólenine Núrghisa Tilendiyev әn jazdy.

Kýndelikti ómirde ynghaygha kóngish, momyndau, qaq-soqpen isi joq, dau-damaygha aralaspay tynysh ómir sýretin júmsaq aghamyzdyng qayynnyng bezindey qatty, qara emendey qaysar minez tanytatyn tústary boldy. Ol kezde bylayghy júrt Saghy aghany tany almay qalatyn. Ángime qazaq ólenining tazalyghy turaly bolyp otyr. Ol “Jazushy” baspasynyng poeziya redaksiyasyn basqaryp otyrghanda qaptaghan qalyng halturamen ayausyz kýrese bildi. Búl aitugha onay sóz. Prinsipti basshy bolu degen qay kezde de jau kóbeytu degenmen birdey. Sol zamanda әdebiyetting manynda jýretin kisilerding bәri biletin bir aqyn boldy. Eshkimge zalal-ziyany joq jaqsy kisi edi marqúm. Átten, óleni óte nashar bolatyn. Soghan qaramastan qalay da kitap shygharudy maqsat tútyp, týrli aila-sharghylar jasaytyn. Onyng qay qylyghyna da tótep bergen Saghy agha boldy. Saghy agha bastaghan poeziya redaksiyasynyng әdildigi arqasynda ol kisi “zamannyng úly halturshiygi” atandy. Biraq ol búl ataqqa namystanbaytyn, kýlip qoyyp, ”shedevrlaryn” әri qaray tuyndata berdi.

Sonday bir “úly shygharmany ” tal­qylaugha qatysyp otyrsyz delik. Mynaday qoyylymdy kózinizge elestetiniz. 1980 jyldar... “Jazushy” baspasy. Poe­ziya redaksiyasy. Kezekti aryzdan song arnauly komissiya qúrylyp, “úly aqynnyng jana shygharmalaryn ” talqylaugha jinalghan júrttyng arasynan, әlbette, birinshi bop Ghafeken, Ghafu Qayyrbekov sóileydi. Sóilegende ne deydi?

– Sen, Saghy qaraghym, qanday jigit­sing ózin, seni bireuler qoy auzynan shóp almaytyn juas deushi edi, bireuler juas qashaghan dedi, ekeui de emes, qolynan is kelmeytin bozbas bireu bop shyqtyng ghoy. Eger poeziya redaksiyasyn basqaru qiyn bop jýrgenin ózing aitugha úyalsan, biz aitalyq Esaghana (Esaghang – Eset Áukebaev, “Jazushy” baspasynyng sol kezdegi bas redaktory), erten-aq prikaz shyghartady,– dep qaharlana bastaydy sózin. Keng bólme qúlaqqa úrghan tanaday typ-tynysh. Saghy aghamyz syr berer emes, tómen qarap jymighan qalpy miz baqpaydy. Agha buyn daudyng arty ne bolar eken dep any­syn andyp ýndemese, biz siyaqty jastar bir búryshqa tyghylyp, demimizdi ishten alyp ýrgedektenip otyrmyz.

– Shyraghym Saghi, – dep jalghaydy sózin Ghafeken, – biz seni búl aragha halturamen kýresedi dep otyrghyzdyq, al sen bolsang qúlynnan saqau, qúnannan tiseu qaldyrmay oidan-qyrdan, Edil, Jayyq, Syrdan, tipti, poniy­maeshi, jerden-kókten býkil halturany jiyp әkelip bizding altyn uaqytymyzdy alyp talqylaugha salasyn. Altay-Atyrauda “Jazushyny” jaghalamaytyn haltórshik qaldy ma ózi? Nemenege alystan izdeysing ondaydy? «Alys­tan arbalaghansha, jaqynnan dorbala» de­gendi aitqan ata-babang sen ekeumizden góri aqyldy kisiler edi desem, búghan da dau aitatyndar bar ma, so prinsippen kelgende myna ortamyzdy toltyryp otyrghan qadirli Ábeken, Ábulaqap Rayymbekov aghang kimnen kem, joq sen ait, sen ait qane, aitqanda dar aldynda túrghanday tómen qarap mingirlemey, ar aldynda túrghanday basyndy kóterip túryp ait, estiyik bәrimiz, estisin Alashtyng azamattary, qaysysynan kem solardyng myna otyrghan esil Áben? “Azaulynyng Stambúldan nesi kem”, bezobraziye, arghy- berginde qyryq myng jol jazghan kiming bar, kólem jóninen Gomerinning de enesin úryp jibermey me Ábulaqap aghan. Joq, shyraghym Saghi, sende agha syilau degen bolmau­shy ma edi, a? – dep bir qayyrghanda, zal toly júrt ne kýlerin, ne kýlmesin bilmey anyryp otyryp qalady. Ábekeng marqúm qojanasyrlau kisi “Ghafeke, men turaly Saghigha Hamang da (Hamit Erghaliyev) aitqan, búlar Hamana da qúlaq aspay otyr ghoy!” dep arqalana bastap edi, júrtqa ilese Saghy aghay da kýlip jiberdi. Ghafekeng bolsa, ”Áne, Ábulaqap, kórding ghoy, kýlgeni keliskeni, basylady kitabyn, basylmasa Hamandy qottap-qottap qayta calamyz, qoryqpa” dep taghy kýldirdi. Keyin Sәkeng osy taqylettes situasiyalar turaly: «Bar eken ghoy qyzyq-qyzyq tirshilik, Túr eken ghoy sәule shashyp, kýn shyghyp. Ómir boyy jýrippin ghoy, obal-ay, Ábulaqap aryzyna túnshyghyp»,– dep jazdy. Ómirinde kisining betine jel bop tiymegen momyn aqyndy osynday qatqyl shumaqtar jazugha mәjbýrlegen nendey jaghdaylar edi? Osydan-aq ahualdyng qanshalyqty kýrdeli bolghanyn angharu qiyn emes.

Álbette, qysyr sóz kýlmekke jaqsy, anyghynda siz ben biz toqyrau kezeni dep esekke teris mingizip qoy­ghan sol zamanda әdebiyettegi halturamen kýres ayausyz jýrdi. Barmaq basty, kóz qysty, basqany bilmeymin, әdebiyette joq edi. Bәlkim, qyzmetten ósude, aqsha tabuda, orden, ataq, shen-shekpen, qalamaqy, pәter, sayajay, mashina aluda zansyzdyqtar bolsa bolghan shyghar, biraq Ádebiyetti baghalauda halturagha jol berilmedi, poeziya aghayynshylyq, jerlestik, jikshildik degen dertterden taza boldy. Nәtiyjede, qazaq әdebiyeti osynday biyik dәrejege kóterildi, әsirese poeziya janry qatty ósti. Obraz jasauda, kórkemdik kókjiyekterin keneytude, tehnikalyq, formalyq izdenisterde búryn-sondy bolmaghan tabystargha jetti. Sol ekpinmen ótken 90-jyldardyng orta shenine deyin keldik, odan bergi jerde óz basym ilgerileudi kórip otyrgham joq, bayaghy shaldar salyp bergen eski sýrleudi shiyrlap kelemiz. Qatal syn, әdil tarazy joqtyng qasy. Esesine, búryn-sondy bolmaghan, kóz kórmek týgili, qúlaq esti­megen asyra maqtau, artyq baghalau, birjaqtylyq, odashyldyq, úranshyldyq basym. Búryn múnyng bәri úyat sanalatyn. Qazir osy taqylettes óleng jazbasang úyat. Sharuang ilgeri baspaydy. Úrygha ermeymin dep,úyat iske barmaymyn dep tegis jolmen jýrip kele jatsang da, kenet taban astyng tayghanaq bolyp shalqannan týskenindi angharmay qalasyn. Eng jamany, osynday moralidaghy tútas jas buyndar qalyptasty. Olar arnau ólen, sypyra maqtau degenning úyat is ekenin tipti sezinbeydi de. Alu kerek! Ala beru kerek! Úyada kórgeni sol, úshqanda ilgeni de sol. Ol kezde qazaq әdebiyetinde jalghyz Ábulaqap boldy, býginde әr oblys, әr audan, әr auyldyng óz Ábulaqaby ósip jetildi. Bizding Ábulaqap jasamys kisi edi, býgingi әbulaqaptar jasaryp keledi. Ol kezde әdebiyetke baylanysty әrbir syilyqtyng óz salmaghy boldy, býgingidey balyq ýles­tirgen syqyldy qarbalas ol kezde bolghan emes. Ádebiyet Ádebiyet edi. Zekeng marqúm (akademiyk-jazushy Zeynolla Qabdolov) aitpaqshy, ol rasynda da Ardyng isi bolatyn.

Qalay desek te, Saghy aghamdar baqytty ghúmyr sýrdi. Mәndi, maghynaly Ómir keshti. Ol jaman óleng jazugha aldyndaghy Quan aghang Shanghytbaevtan úyaldy. Sebebi Quan aghang qazaq jyryna adal bop ótti. Onyng kitabyna “AR” dep at qongyna moralidyq ta, shygharmashylyq ta tolyq qúqy boldy. Ol turaly kezinde Úly Múhan, Múhtar Omarhanúly Áuezov aitty. “Saghilargha jýrmey-aq agha bolyp, Óle ólgenshe ótsem ghoy bala bolyp”. (Q.Shanghyt­baev).

Múqaghaly halturagha barmady. Aldynda “ashuly Groznyy patshagha úqsap” Ábekem, Ábdilda Tәjibaev túrdy: “Ja­man jyr jazghan kýni aq tayaghyn, Arqamda oinar ma dep qauiptenem” (Múqaghaliy).

IYә, olar baqytty adamdar edi. Men suretshi emespin, suretshi bolsam tanghy taza auamen tynystap, janbyrdan songhy shyqty keship kele jatqan, aq kóilek kiygen bir top adamnyn beynelerin salar edim.

Sol kezenning aqyndarynyng qay-qaysysy da ózinen ýlken aghalaryn keremettey syilay bildi. Sәkeng Syrbay aghagha arnaghan óleninde   agha syilaudyng qanday bolugha keregin kórsetip, jyrdaghy Agha beynesin jasady. Al Doshan Joljaqsynov әnge qosyp aityp jýrgen “Auyl qarttary” býginde klassikalyq tuyndygha ainalghanyn bәrimiz de kórip otyrmyz: «Dýniyege keler bir ret, Dariya – keude, tau mýsin. Qúryshtan qúighan qúdiret, Qarttarym, esen-saumysyn? Ózdering bolsang janymda, El ishi – jomart, enseli. Dәn iysi jýrgen búrqyrap, Dalamnyng bir-bir bólshegi. Arada jyldar jónkilip, Alys­tap kettim birtindep. Ayta almay auyz toltyryp, “Assalaumaghaleykým!” dep...».

Men Saghy aghamen kózi tirisinde kóp aralaspadym. Tanys-bilistigimiz aman-saulyq súrasudan әri asqan joq. Bi­raq, nege-dýr, jyl ótken sayyn, agham alystaghan sayyn men oghan jaqyndap kele jatqan sekildimin. Nege búlay eken, ә?

"Jas Alash" gazeti

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1457
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3225
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5279