Konferensiya qonaghy – sayasattanushy Aydos Sarym oqyrmandar tarapynan kelip týsken saualdargha jauap beruin jalghastyryp otyr.

Últtyq partiya qúrugha qatysty oiyn aita kelip, Aydos Ámirollaúly bylay deydi: «Eger aldaghy uaqytta barsha partiyalar qazaqylanady, shyn mәninde qazaq mýddesin qorghaghan, qazaqtyng últtyq tarihy men mәdeniyetinen susyndaghan partiyalargha ainalady desek, arnayy últtyq partiya qúrudyng qajeti de joq bolar. Al eger býgingi sayasy jaghday әli úzaq uaqyt boyy myzghymay túra beredi, biylik eshqanday da sayasy ózgeristerge boy bermeydi, olardy qajet etpeydi desek, onda búrynghy oppozisiyalyq partiyalardyng últshyl baghyttaghy belsendileri men janadan tuyndap kele jatqan qazaq últshyldarynyng ekinshi buyny birigip, qazaq memleketining Tәuelsizdigin qoldaytyn, Kedendik odaqqa qarsy ashyq týrde qarsy shyghatyn, eldegi jaghdaygha narazy toptardy, últtyq burjuaziyany biriktiretin partiya qúrudan basqa joly joq».

- Assalaumaghaleykým Aydos agha! Últtyq partiya qúratyn kez jetken siyaqty. Qalay oilaysyz?

Konferensiya qonaghy – sayasattanushy Aydos Sarym oqyrmandar tarapynan kelip týsken saualdargha jauap beruin jalghastyryp otyr.

Últtyq partiya qúrugha qatysty oiyn aita kelip, Aydos Ámirollaúly bylay deydi: «Eger aldaghy uaqytta barsha partiyalar qazaqylanady, shyn mәninde qazaq mýddesin qorghaghan, qazaqtyng últtyq tarihy men mәdeniyetinen susyndaghan partiyalargha ainalady desek, arnayy últtyq partiya qúrudyng qajeti de joq bolar. Al eger býgingi sayasy jaghday әli úzaq uaqyt boyy myzghymay túra beredi, biylik eshqanday da sayasy ózgeristerge boy bermeydi, olardy qajet etpeydi desek, onda búrynghy oppozisiyalyq partiyalardyng últshyl baghyttaghy belsendileri men janadan tuyndap kele jatqan qazaq últshyldarynyng ekinshi buyny birigip, qazaq memleketining Tәuelsizdigin qoldaytyn, Kedendik odaqqa qarsy ashyq týrde qarsy shyghatyn, eldegi jaghdaygha narazy toptardy, últtyq burjuaziyany biriktiretin partiya qúrudan basqa joly joq».

- Assalaumaghaleykým Aydos agha! Últtyq partiya qúratyn kez jetken siyaqty. Qalay oilaysyz?

- Búghan eki baghytta jauap beruge bolady. Eger aldaghy uaqytta barsha partiyalar qazaqylanady, shyn mәninde qazaq mýddesin qorghaghan, qazaqtyng últtyq tarihy men mәdeniyetinen susyndaghan partiyalargha ainalady desek, arnayy últtyq partiya qúrudyng qajeti de joq bolar. Al eger býgingi sayasy jaghday әli úzaq uaqyt boyy myzghymay túra beredi, biylik eshqanday da sayasy ózgeristerge boy bermeydi, olardy qajet etpeydi desek, onda búrynghy oppozisiyalyq partiyalardyng últshyl baghyttaghy belsendileri men janadan tuyndap kele jatqan qazaq últshyldarynyng ekinshi buyny birigip, qazaq memleketining Tәuelsizdigin qoldaytyn, Kedendik odaqqa qarsy ashyq týrde qarsy shyghatyn, eldegi jaghdaygha narazy toptardy, últtyq burjuaziyany biriktiretin partiya qúrudan basqa joly joq. Ekinshi konstruksiya ýshin býgingi jýie «últsyz» dep tanylyp, oghan balama partiya «últtyq» bolyp tanyluy qajet. Osy ekeuining qaysysy qúlaqqa jaghymdy? Potensialdy týrde osy eki baghyttyng biri oryn alady. Ýshinshi balamasy da bar: balama kýsh retinde býgingi әsiredinshil toptar birigip, sayasy maqsattary – teokratiyalyq, sharighatqa negizdelgen memleket qúru kerek degen úrandarmen shyghuy mýmkin. Biraq, búl әli býgin ne ertenning emes, bolashaqtyng әngimesi siyaqty kórinedi. Búlar býgin әlsiz nemese belsendi emes degen sózim emes. Kerisinshe, olardyng belsendiligi de, mýmkindikteri de jetip jatyr. Biraq olardyng ashyq sayasatqa aralasyp, dәl partiya qúryp janaghyday úranmen shyghuy ýshin de belgili bir alghysharttar qajet, kem degende Ata zandy auystyru.

- Aydos myrza, Altynbek Sәrsenbaevtyng jaqyn pikirlesi boldyn, endi onyng ólimine Rahat Áliyev tapsyrs berushi dep jatyr. Jalpy búl mәselege oray pikiriniz qanday?

- Altynbek Sәrsenbayúly men onyng kómekshilerin 2006 jyldyng 13 aqpan kýni tauyp alghan kýnen bastap qogham ishinde búl qylmysqa Rahat Áliyevting qatysy boluy yqtimal degen pikirler aitylyp kele jatyr. Jaghdaydy múqiyat zerdelesek, egjey-tegjeyine barsaq, búnyng qisyndary men negizderi de joq emes. Mәselening kóptegen tústary qoghamnyn, qazaq halqynyng basym bóligi bolmasa da, ziyaly, kózi ashyq bóligining biylikke degen senimsizdigine baryp tireledi. Osy kezge deyingi shyndyqty jasyrghan kim? Zang men qisyn ataulynyng barlyghyn ayaqqa taptaghan sotty úiymdastyrghan kim? Biylik pen onyng soyylyn soqqan naqty adamdar, lauazymdy túlghalar. Eger Altekenning isi qayta zerttelip, qayta qaralyp jatsa, kezinde qylmysty túmshalaghandardyng taghdyry ne bolmaq? Bizding býgingi kýnde talap etip otyrghanymyz bir ghana nәrse: ashyqtyq. Tergeu, sot ashyq ótsin. Bәrine bizding de, júrttyng da kózi jetsin. Eger osynday qarapayym súraqtargha biylik naqty jauap bermese, jaqyn arada Altekennin, Vasiliydin, Bauyrjannyng tuystaryn, seriktesterin shaqyryp, olargha barlyq qújattardy ashyp bermese, onda jaqynda jasalghan Bas prokuratura men AQSh elshiligining aitqandaryna senimimiz joghalady. Anyghy bir: shyrqyraghan shyndyq ashylmay qoymaydy. Biraq búnday shyndyqtardyng der kezinde ashylyp, der kezinde aitylghany el tynyshtyghy, memleket túraqtylyghy ýshin asa manyzdy.

- Bekbolat Tileuhan men Múhamedjan Tazabekovting diny kózqarasyna ne aitasyz? Bekbolat pen Múhamedjangha eliktegen Balghynbek sekildi ónerdin, әdebiyetting jas jigitterine sapsita saqal qoiyn qalay baghalaysyz? Jas jigitterge namazdy saqal qoymay-aq oqugha bolmay ma?

- Bekbolat Tileuhannyn, onyng qasynda jýrgen jigitterding namazgha jyghylyp, saqal qongy - ózderining jeke bastarynyng sharuasy. Músylmandyq – ata dәstýrimiz, ata jolymyz, tarihy sýrleuimiz. Oghan eshkimning dauy joq shyghar. Menin, óz basym, búl azamattarmen kelise bermeytin eki prinsipti әngimem bar: birinshiden, Qazaq elinde, jerinde ata-baba dәstýrinen shyghatyn, qanshama úrpaq, qanshama san qariyalarymyz, diny qayratkerlerimiz salyp ketken mazhab pen diny týsinikterden, ústanymdardan, praktikalardan auytqymaghany abzal. Ekinshiden, osy azamattar bolsyn, basqasy bolsyn, jerden jeti qoyan tapqanday qazaq bolmysynan, tarihynan, mәdeniyetinen tuyndaghan, bastau alatyn dýniyelerdi joqqa shygharuyn qabylday almaymyn. Qazaqstanda eshbir adamdy payghambar sanamaymyn. «Aruaq», «Tәniri», «qazaq óneri», «qazaq dәstýri», «qazaq yrymdary» degen sózderdi estise boldy, «Astapyrallasyn» aityp, mýnkir-nәnkirdi kórgendey bolatyndardy aityp otyrmyn. Babalarymyz әp-әdemi músylman bolghan. Býgingi keybir deyateliderden kóp bilmese, kem bilmegen. Islam dep ózge elderding etnomәdeny sayasaty men mәdeniy-filosofiyalyq, sayasiy-filosofiyalyq kózqarastary men ishki doktrinalaryn, tipti syrt kiyimderin de taratyp jýrgender az emes. Búlargha qazaq qauymy birigip, «Qoyyndar, ainalayyndar!» dep ashyq aituy kerek.

- Aydos bauyrym armysyn! Halqymyzdyng sayasy belsendiligi óte tómen ekeni ras. Dastarhan basynda otyryp dauryqpa әngimeden aspaydy. Menin she, qazaq balasy ózin eldin, jerding iyesi retinde sezinbeydi. Maydandaghy sekildi kóp halyq jinalatyn bolsa, biylik eseptesuge mәjbýr bolatyn edi. Últymyzdyng sayasy belsendiligin qalay oyatamyz?

- Aytqanynyzben tolyq kelisemin. Biraq, qaymana qazaqty synamas búryn mynany da esten shygharmayyq. Ghasyrlar boyy taptalghan namys, azamattyq, adami, últtyq qasiyetter bir kýnde, tipti 20 jylda birden oyana qoymaydy. Onyng ýstine elde otarsyzdanu, kommunistik jәne totalitarlyq sanadan arylu júmysy mýldem jýrgen joq, jýrse tek belsendi toptar arasynda, stihiyaly týrde, baghyt-baghdarsyz jýrip jatyr. Maydandaghy jaghdaymen salystyrudyng ózi qiyn. Eger bizde eng bolmasa 5-6 jyl tәuelsiz telearnalar qyzmet etse, solar arqyly barlyq kýshter pikir talastyryp, ashyq sóz jarystyrghan mәdeniyet bolghanda, bizding alandarda da milliondaghan bolmasa da, 100 myndaghan adam qújynap túrar edi. Býgingi túiyqtalghan avtoritarly rejim qoghamnyng shyn mәninde oyanghanyn, óz-ózine jauapkershiligin alyp, azat azamatqa ainaluyn qalamaydy. Eger elde 17 million emes, eng bolmasa 1 million azat azamat bolsa, bizding eldegi biylik 22 jylda kem degende eki ret ózgeretin jóni bar edi. Onyng ýstine, bizdegi belgili bir mýddeleri bar qaltaly toptardyng barlyghy derlik biylikke tәueldi. Bizding halyq tek ózining qara basynyng mәselesine kelgen kezde bas kóterip, mәselesi sheshilgen boydan keshegi kahary men jigerinen airylyp qalady. Sen tiymesen, men tiymen degen ýrdis, bayaghy. Al búnday qogham, múnday adamdar óz elinin, memleketining iyesi bola ala ma? Jaylaudyng shóbin ottap jýrgen qoy sol jaylaudyng iyesi me? Eline jauap beru ýshin adam kem degende ózine-ózi jauap bere alatyn, óz qajetin talap ete alatyn, sol ýshin әreket ete alatyn jaghdaygha jetu kerek. Sonday dәrejege jetkende ghana bizder auyl, audan, oblys, qala, memleket ýshin jauap bere alatyn jaghdaygha jete alatyn shygharmyz. Sonda ghana osy eldin, osy jerding iyesimiz degen tújyrymgha kelemiz. Jerding iyesi, memleketting kiyesi retinde barshanyn, әsirese ózimiz taghayyndaghan, saylaghan biylikten esep súray bastaymyz. Bizde, әzirge, búnyng sheti de kórinip otyrghan joq. Últtyq memleket qúru ýshin de, últtyng sanasyn oyatu ýshin de býgin bizder demokratiyalyq ýrdister ýshin kýresuimiz kerek. Beybit jolmen, zandy jolmen. Degenmen, eng basty mәsele - demokratiyany qúramyz, basqany jasaymyz dep memleketti, onyng Tәuelsizdigin joyyp almauymyz qajet. Taghy bir qosarym bar: kýlli últtyn, barsha qoghamnyng oyanuy degendi týsinbeymin. Últ ta, qogham da jekelegen azamattardan qúralady. Qogham oyansa әrbir jeke azamattyng jeke-derbes oyanuy arqyly oyanady, qozghalysqa týsedi. Árbir kózi ashyq adam ainalasyndaghy adamdaryn, tanystaryn «úiyqtatqyzbay», ýnemi týrtip, qajap, namysyn arttyryp, jeke-dara belsendilikke iytermelep jýrse bolghany. Barlyq elderde demokratiyalyq tranzit osy baghytpen ótken.

- Aydos myrza, isteriniz ondy bolsyn!

1. Juyrda ótken halyq ókilderining qúryltayyna sayasatshy retinde kóniliniz tola ma? Onda kóterilgen mәselelerdi biylik qúlaghyna ile me?

2. Qazaq tili orys tilining kólenkesinde qaldy degen pikirge alyp-qosarynyz bar ma?

- 1. Joq, kónilim tolmaydy. Sebepterin talay minberlerden, internette ashyq aittym. Mening oiymsha, biylik búl jiynnyng qararlaryna pysqyryp ta qaraghan joq. Tipti resmy jauap ta bermeydi.

2. Ókinishke oray, ómirding shyndyghy solay. Biylikting jýiesiz, kereghar sayasatynyng kesirinen eldegi naghyz memlekettik til - qazaq tili emes, orys tili. Naqty súraghynyzgha naqty jauabym osy.

- Aydos myrza, jaqynda kenesshisi tútqyndalghan Pavlodar oblysynyng әkimi Erlan ARYN óz erkimen qyzmetinen ketti. Baspasóz hatshysy solay mәlimdeme taratty. Siz Erlan Arynnyng búl isin dúrys dep baghalaysyz ba?

Endi Auyl sharuashylyghy ministrining orynbasary M.Ómiryaev degen paramen ústaldy dep jatyr. Al Auyl sharuashylyghy ministri A.Mamytbekov әzirge ýndemey otyr. Onyng qyzmetin óz erkimen tapsyrugha batyly jete me? Eger Mamytbekov qyzmetinen ketpese, onyng kreslosynan airylghysy kelmeuin qalay baghalaysyz?

- Shyndap kelsek, Erlan Aryn myrzanyng qyzmetinen ketuine onyng kenesshisining aiypty boluy sebep boldy degenge senbeymin. Búl - resmy sebebi boluy mýmkin, biraq negizgi sebepteri men saldary «kólenkede» jatyr. Al endi prinsipke kelsek, orynbasaryng nemese qyzmetkering qylmys jasapty eken dep basshynyng mindetti týrde qyzmetten ketui kerek degendi óz basym týsine bermeymin. Eger men onyng qylmysy turaly beyhabar bolsam, oghan qatyspasam, biraq qyzmetimdi adal atqarsam, men nege qyzmetimnen ketuim kerek? Mysaly, men bastyqpyn, ózim eshbir sheshimdi qabyldamay, orynbasarlarymnyng «ruhy kókesi», «kryshasy» bolsam, onda ketuim kerek. Biraq, ministrlikti ne oblysty basqaryp otyryp, men barsha bastyq ataulynyng barlyghy ýshin qalay jauap bere alamyn? Eger barlyq mәselege jeke ózim aralasyp otyrsam, onda orynbasarlardyn, basqa qyzmetkerlerding qajeti ne? Eger men әrbir qaghaz ben sheshimning dayyndaluymen ainalysatyn bolsam, mening strategiyalyq maqsattarmen ainalysatyn uaqytym da qalmaydy ghoy! Sondyqtan «qyzmetkering tútqyndalsa, sen mindetti týrde otstavkagha ketuge mindettisin» degen prinsipti týsinbeymin, qabylday almaymyn. Eger men, mysaly, basshy retinde orynbasarymnyng ne qyzmetkerimning sotpen dәleldengen qylmysyn orasan zor dep tapsam, onda otstavka turaly aryz jazuyma bolady. Biraq, ony qabyldau-qabyldamau mening ýstimdegi basshynyng júmysy bolmaq. Biraq, kýmәndi prinsipti saqtaymyn dep júmysty, júmystyng týpkilikti startegiyalyq maqsatyn esten shygharyp almau qajet. Jaqynda ýkimet synynan keyin, otstavkagha ketken viyse-ministrlerding birazyn adami, kәsiby túrghydan jap-jaqsy biletin edim. Qolynan is keletin azamattar edi barlyghy. Olardyng qizmetinen ketui memlekettik mýddege, naqty júmysqa ózining ziyanyn tiygizip otyr degen pikirdemin. Basshylar, kim bolsa da, qajet kezinde tek qana bas shúlghy bermey, óz qyzmetkerleri ýshin kýrese de bilgeni dúrys. Qajet bolsa, mәseleni kóldeneninen qon da qajet. Mysaly, premierding ornynda bolsam, әlgi viyse-ministrlerge ara týsip, preziydentting aldyna da baru qajet edi. Osy túrghydan alsaq, Mamytbekovtyng tirligin qoldaymyn. Eger sot onyng orynbasaryn aiypty dep tanysa, onda ol óz sheshimin, ústanymyn aitar. Oghan deyin Mamytbekov eshkimnen úyalmay ornynda tapjylmay otyra berse de bolady.

- Bergey Rysqaliyevtyng qylmystyq toby bar deydi. Isi sotqa joldandy. Oghan qanday jaza berilui mýmkin? Álde sot ony aqtap jibere me? Múnday boluy mýmkin dep oilaysyng ba? Jalpy Bergey men Amanjan (el Ahaman deyd) Rysqaliyevtar qylmystyq top qúrghan ba? Olargha taghylghan aiyptar turaly ne deysin?

- Ózim de Batys aimaghynyng tumasymyn. Sondyqtan osy ónirdegi janalyqtardy baspasózden emes, tuystardan, sol jaqtaghy tamyr-tanystardan tikeley alyp otyramyn. Atyrau, onyng ýstine, kezinde ózim de qyzmet etken aimaqtyng biri. Jaghdaydy ishinen biletin adam retinde aitarym mynau: oblystaghy úrlyq-qarlyq turaly әngimelerding jayylyp ketkenine, әrbir tender ýshin qanshama payyz, otkat súratqany jayly әngimelerdi polisiyasyz da, prokurorsyz da talay estigen edim. Men ýshin búlarynyng biri de janalyq emes. Búny Bergey Rysqaliyev qúrghan qylmystyq top pen sonyng jasaghan qylmysy dep aitugha bola ma? Menen súrasanyz: iya, solay der edim. Biraq, men sot emespin, al zang boyynsha adamnyng qylmysty-qylmysty emes ekenin tek qana sot anyqtay alady. Alayda sotymyzdyng da siqyn jaqsy bilemiz. Sondyqtan Bergeylerge syrttay ýkim shygharylady dep sanaymyn.

Meni sarapshy retinde, azamat retinde qyzyqtyryp otyrghan mәselening biri – Rysqaliyevterding Janaózen oqighasyna qatysy boluy mýmkin degen әngimeler. Mening oiymsha kelesi jyldyng basty sottyq intrigasy, qyzyghy osy bolmaq. Eger búnysy dәleldense, derekteri, kuәgerleri tabyla qalsa, onda Janaózen oqighasyna mýldem basqa jaghynan qaraugha mәjbýr bolamyz.

- Assalaumaghaleykum Aydos.

1. Reseyding "Ukrainagha 15 mlrd. kómek beru" sheshimi. Qatelik pe, kóregendik pe ?

2. Ózining sayasatyn әri qaray jalghastyratyn múragerdi anyqtau Elbasy ýshin qiyn da, kýrdeli sharua ekeni belgli. Onyng sebebin әrkim әrqalay týsindirip jýr. Al, sizdin she qalay boluy mýmkin. Múragerdi aiqyndaudyng negizgi qiyndyghy nede dep oilaysyz? Búl mәselede sayasatker retinde Elbasy neden kýdiktenedi, neden qauiptenedi dep oilaysyz, sarapshy retinde.

Raqmet.

- 1. Reseyding Ukrainagha «kómek berui» qatelik te, kóregendik te emes, imperlik ambisiya ýshin tólengen qún. Búl qarajattan Resey, Resey halqy kók kópeyki payda kórmeui mýmkin, tipti qaytpauy mýmkin. Bir jyldan keyin bolatyn saylauda biylikke Yanukovichting qarsylastary keledi degen tújyrymdar bar. Olary ras bolsa keshegi jasalghan kelisimder Reseyge payda emes, ziyan alyp keledi.

2. Qiyn súraq eken. Men elbasynyng kýnde aqyldasatyn kenesshisi nemese psihology emespin. Biletinim, preziydentting óz biyligin óz erkimen bireuge tapsyratynday niyetin bayqamadym. Jaqynda Oral qalasynda issaparmen bolghan kezinde «Qúday qalasa taghy da saylaugha týsemin» degendey niyetin bildirip qaldy. Mening pikirim - týsedi. Jәne týsip qana qoymaydy, sol saylauda birinshi turda jeniske jetedi. Mәsele sol jenisting payyzy men qúnynda bolyp otyr. Nazarbaev siyaqty ózining qyzmetin messiandyq túrghydan týsinetin sayasatkerlerding bir ýlken tragediyasy bar: olar qashanda eldi qalay qúrudy men ghana jaqsy bilemin, meni halqym jaqsy kóredi, Qúday maghan úzaq ghúmyr beredi dep imany senedi. Búnyng ózi kóptegen adami, sayasi, tehnologiyalyq, psihologiyalyq qayshylyqtargha aparatyny anyq. Áriyne, әrbir adamnyng basyna san aluan pikir, oy keledi. Biraq, ózining ketetinine ózi kýmәnmen qarap otyrghandyqtan, Nazarbaev múrager mәselesin bireulermen jiti talqylap jatyr, soghan tyrashtanyp qyzmet etip jatyr degen alyp-qashpa әngimelerge senbeymin.

- Nege Qazaq Últshyldarynyng bas biriktiruine qúlqynyz joq? Nege ózgelerdi múqatugha, ayaqtan shalugha myqtysyz? Siz Múhtar Tayjan men Qasym Amanjol siyaqty Qazaq ýshin shyn yqylasynzben jýrsizb e? Álde siz óz ataq-abyroy jinaumen basqada jeke mýddenizdi oilap jýrsiz be? Sizden Qasym, Múhtarlargha qaraghanda biraz jasandylyq pen ishtarlyq bayqalady, ol Maqsat Núrypbaymen bolghan pikir talasynyzda qatty bilingen. Ózinizding sayasataghy shyn basty maqsatynyzdy aitynyzshy.

- Bir súraghynyzdyng ózi birneshe súraqqa tarap, bir bólek súqbatty qajet etip otyrghanday. Degenmen jauap berip kóreyin.

Qazaq últshyldarynyng barlyghy bir úiymda boluy kerek degendi týsinbeymin, qabylday almaymyn. Sebebi qazaq últshyldary 2-3 mәsele boyynsha birige alsa da, 200-300 mәsele boyynsha kelise almaytyn, oilary, ústanymdary, dýniyetanymdary ózgeshe azamattar, adamdar. Men adamdardyn, azamattardyng minez-qúlqyna, dýniyetanymyna, sayasy ústanymyna qaray birikkenin qalaymyn. Sebebi men aitqanday týsinik bolmasa, kez-kelgen birlestik eki aidan keyin bir-birimen qyrqysyp, byt-shyt bolyp taraydy. Búny men oilap tapqan joqpyn, ómirding zandylyghy. Tipti, siz aityp otyrghanday, men qúryltay kezinde Maqsat Núrypbaydyng portfelin kóterip, qasynda «Kóke, kóke» dep auzyna qarap jýrsem de qoghamdyq ómirde eshtene ózgermes edi. Al nәtiyjesi joq jiyn-qúryltaylardy janym jek kóredi. Az-maz ómirimde osyndaylardyng talayyn kózimmen kórdim, kәdimgidey sharshappyn solardan.

Múhtar, Rasul, Qasym siyaqty azamattarmen birigip, sóilesip, pikirlesip jýruimiz – bir-birimizdi syilaghandyqtan, ortaq mýddelestikten, ómirge degen úqsas ústanymdardyng bar ekendiginen tuyndap otyr. Búl jerde men azamattardyng arqasynda nemese azamattar mening arqamda bedel jinap jýr deu kýpirlik pen bilmestik. Kýnde kezdese almasaq ta, telefonmen, internet arqyly ýnemi aqyldasyp otyrmyz. Osynyng negizinde «Azamat» degen intellektualdyq klubty qúrdyq. Shynayy mýddelestik, pikir, oi, is birligi bir kýnde kelmeydi. Búl belgili bir merzimdi, birikken әreketti talap etedi. Qalghanyn uaqyttyng enshisine qaldyrayyq.

- Qúrmetti Aydos myrza!

Qazaq әli oyanbady dep әlemge jar salamyz. Osynyng astarynda úrpaqtan úrpaqqa berilgen qorqynysh jatqan joq pa? Ukrain bauyrlar genosidten keyingi sindrom dep kezindegi ashtyqtyng zardabyn zertteude. Qazaq halqy da talay genosidti bastan ótkerdi. Songhysy - Janaózen. Menin she, qazaqtyng ruhyn kóteru ýshin Alash ardaqtylary turaly kóbirek aitu, olardyng ómir joly turaly filimder týsirip kópshilikke kórsetu, eng bastysy el boyyndaghy ýreyden aryltu ýshin qazaq tildi praktikalyq psihologtar shetelding ozyq psiy-tehnologiyasyna sýienip júmys isteu kerek siyaqty. Siz qalay oilaysyz?

Psiholog

Qyzylorda.

- Mening oiymsha súraq qoyyp otyrghan azamatymyz ózi súraq qoyyp, ózi jauap bergen siyaqty.

Ras, býgingi qazaq qoghamyn otarlyq kezden kele jatqan talay ýrey men qorqynysh biylep otyr. Odan aryludyng birden-bir joly tarih pen mәdeniyet bolsa, ekinshisi – zamanauy psihologiyanyng jetistikterin eskergen ghylymy izdenister men praktikalar.

Ókinishke qaray, bizding qoghamda psihologiya, psiholog degender úyatty dýnie dep qabyldanady. Búnymyz mýldem dúrys emes. Dәl býgin bizder psihologtardy, әsirese balalar psihologtaryn myndap dayyndauymyz kerek. Býgingi qatygezdik, býgingi suisidter de psihologtardyng azdyghynyn, barynyng dúrys júmys istemey otyrghanyna tikeley baylanysty. Sondyqtan birinshi kezekte psihologiya men psihologiyalardy aqtap aluymyz kerek. Sodardyng qyzmetine degen ong pikir, qajettilik tudyruymyz kerek syndy. Al niyet bolsa, memlekettik qoldau bolsa, talay nәrseni birtindep bitiruge bolady.

- Assalaumaghaleykum Ayeke! 2016-17 jyldary preziydenttik saylau boluy mýmkin. Mening oiymsha, sol saylaugha Siz nemese Múhtar Tayjan qatysqany jón siyaqty. Áytse de qazaq tilin dúrys bilmeydi degen jeleumen Múhandy emdihannan ótkizbey qoyy mýmkin. Jalpy Últshyldar parlamentten oryn alyp, preziydenttikke ózderining arasynan myqty kandidatty úsynsa qatyp keter edi. S.J.

-  2016-2017 jylghy saylau nauqandaryna qazaq últshyldary ýlken sayasy baghdarlamamen, sayasy belsendilikpen baryp, barlyq saylau týrine, onyng ishinde preziydenttik saylaugha at salysqany auaday qajet. Formasyn, tәsilderin, tehnologiyalaryn әli talqylaytyn bolarmyz. Búnyng barlyghy bir kýnde sheshilmeydi. Biraq, ishtey de bolsa kóptegen mýmkindikterdi, joldardy osy kezden bastap talqylaghan dúrys. Ol kezde últshyldardy biriktiretin partiyany tirkey me, tirkemey me, ol ekitalay dýniye. Biraq, basqa da joldaryn izdegen abzal.

Al preziydent saylauyna kelsek, Múhtarmen búl turaly sóilesip te kórmeppiz. Eger Múhtar, basqa da layyqty azamattar preziydent saylauyna týsuge qúlyq, niyet tanytyp jatsa, men kez-kelgenin qúlshyna qoldaugha әzirmin. Shynym - osy. Ózim sol saylauda parlament saylauyna qatysugha qúlyqtymyn.

(Jalghasy bar)

Abai.kz