Memleket basshysy qazir ghana "Qazaqstan Respublikasynyng keybir zannamalyq aktilerine mass-media mәseleleri boyynsha ózgerister men tolyqtyrular engizu turaly» Qazaqstan Respublikasynyng Zanyna qol qoydy.

Mass -media turaly jana zang elimizding media kenistigining damuyna ong әserin tiygizedi dep senemin.

Zannyng negizgi erekshelikteri qanday?

Jurnalisterding qúqyqtaryn qorghau boyynsha qoghamdyq jәne kәsiby kenester qúru.

Búl kenes jurnalisterding mýddesin tolyq jetkize alatyn, qorghay alatyn institut boluy tiyis.

Býgingi kýni kәsiby jurnalistika jelidegi zorlyq-zombylyq bildiretin sózder men kiyberqylmys, jalghan aqparat pen óshpendilik sózderining taraluynyng artuy siyaqty alandaushylyq tughyzatyn birqatar mәseleler bar.

Jurnalisterding qúqyqtaryn qorghau mәseleleri boyynsha tәuelsiz qauymdastyqtyng qúryluy tuyndaghan problemalardy jedel sheshuge mýmkindik beredi.

Tótenshe jaghdaylarda jurnalisterding qúqyqtaryn qorghau.

Tótenshe jaghdaylarda óz mindetterin atqaru kezinde jurnalister ómirine ýlken qauip tónui mýmkin. Degenmen, jurnalister júmys isteytin BAQ-tyng barlyghy óz qyzmetkerlerin qauipsizdik tehnikasymen qamtamasyz ete bermeydi. Oghan sebep – BAQ basshylyghynyng jauapkershilikke salghyrt qarauy. Sonymen qatar, jurnalist enbegining arqasynda BAQ ózekti aqparat alyp, BAQ-tyng joghary reytingke ie boluyna mýmkindik beredi.

Búdan bylay BAQ jana zangha sәikes óz qyzmetkerlerin әlemdik jetekshi BAQ tәjiriybesine say qajetti qorghanys qúraldarymen qamtamasyz etuge mindetti.

Jurnalistik etika.

Jaqynda qazaqstandyq BAQ-qa qatysty aty shuly oqighalar birkelki etikalyq normalardyng joqtyghyna baylanysty kýrdeli problemany kórsetkeni ras. Degenmen, búqaralyq aqparat qúraldarynda jariyalanghan materialdargha syny kózqaraspen qaraugha kómektesetin naqty etikalyq maqsattar men qaghidalar qajettigi az aitylyp jýrgen joq.

Sifrlandyrudyng ósu qarqyny kezeninde jurnalister senimdi jәne tekserilgen aqparat instituty retinde ózining bedelin qayta qorghaugha mәjbýr. Jurnalisterding qyzmeti qoghamdaghy salauatty atmosferany damytugha jәne qauipsiz aqparattyq kenistikti qalyptastyrudyng kepili.

Qazaqstandyq BAQ-qa qarjylyq qoldau kórsetu.

Býgingi tanda әrtýrli jeke maqsattary bar media naryghyna orasan zor investisiya tartyldy. Songhy jyldary otandyq sarapshylar qazaqstandyq media kenistikti qorghau qajet degen mәseleni kóterip jýr. Búl maqsatqa jetuding bir joly – jergilikti óndiris kompaniyalaryna qoldau kórsetu.

Búl qoldau otandyq BAQ-qa sapaly aqparattyq ónim shygharugha mýmkindik beredi. Qazaqstandyq BAQ-tyng bәsekege qabilettiligin arttyru mәselesi ózekti kýiinde qalyp otyr. BAQ subektilerining granttyq qarjylandyru konkursyna qatysuy olargha filimder, telehikayalar, baspa jәne onlayn ónimderdi shygharugha qajetti qarajatty alugha mýmkindik beredi. Jalpy, búl shara qazaqstandyq media kenistigining otandyq kontentpen toltyryluyn yntalandyrady.

Uәkiletti organnyng búqaralyq aqparat qúraldarynyng qoghamnyng moralidyq damuyna ziyan keltiruine jәne jalpyadamzattyq, últtyq, mәdeny jәne otbasylyq qúndylyqtardyng búzyluyna monitoring jasau qúzyretin qosu.

Songhy kezderi mәdeny jәne otbasylyq qúndylyqtardy joygha baghyttalghan aqparattyq materialdardyng taraluy kóbeyip ketti. Kóptegen statistikalyq mәlimetterge sýiensek, búqaralyq aqparat qúraldary arqyly jasóspirimder teris jәne destruktivti habarlamalar taratatyn toptargha tartyluy mýmkin. Sol sebepti zangha búl normanyng engizilui halyq súranysynan tuyndady.

Memlekettik aqparattyq sayasat jónindegi respublikalyq komissiyanyng qúramyna búqaralyq aqparat qúraldary salasyndaghy qoghamdyq birlestikterding ókilderin tartu.

Memlekettik jәne memlekettik emes BAQ úghymdaryn ajyratu.

Memlekettik emes BAQ tarda býgingi tanda Qazaqstan Respublikasynda aqparattyq kýn tәrtibin qalyptastyruda basty ról atqarady. Búl osy mәselege demokratiyalyq kózqarastyng arqasynda mýmkin boldy. Soghan qaramastan, memlekettik emes BAQ-qa әleumettik manyzy bar salalardy qamtu jәne ózindik kontentin damytu ýshin qoldau sharalary qarastyrylghan.

Zang jobasy ayasynda memlekettik jәne memlekettik emes BAQ-ty bólu qoghamdyq úiymdar men BAQ sarapshylarynyng úsynystary negizinde qarastyryldy.

BAQ-ty memlekettik qarjylandyru mәselesi boyynsha ashyqtyq.

Zang jobasynda qazirding ózinde BAQ sayasatynyng ashyqtyghy men tiyimdiligin arttyrugha baghyttalghan granttyq qarjylandyru tetigi qarastyrylghan.

Granttyq qarjylandyrugha kóshudi 2025 jylgha deyin kezen-kezenimen jýzege asyru úsynylady. Óz kezeginde, ónirlik dengeyde memlekettik qoldau qoldanystaghy tetikter ayasynda saqtalady.

Akkreditteu kartasy.

Qazirgi tanda jurnalister týrli is-sharalargha qol jetkizu ýshin memlekettik organdargha jýieli týrde ótinishter men qújattardy tapsyryp otyruy kerek. Alayda, keyde búl prosess úzaq jәne burokratiyalyq bolyp ketedi. Akkreditteu kartasy sifrlyq platforma arqyly beriledi dep josparlanuda. Búl alanda memlekettik organdar men olardyng is-sharalary ótedi, jurnalister bir-eki minut ishinde ótinish bere alady. Búl jurnalisterding aqparat kózderine qoljetimdiligin jenildetedi.

Aygýl Qapbarova

Abai.kz