– Ótkende ghana qazaqtyng ayauly bir perzenti dý­niy­e­den ótti. Ol – Esenqúl Jaqypbek. Aqyndy shy­gha­ryp salu saparyna óziniz de qatystynyz. Úzynaghash júr­tynan bólek, Almaty men Astanadan aghylghan kó­lik­­ting qarasynda esep bolmady. Múqaghaly qaytys bol­ghanda, anasy: «Balam-au, men seni jerden izdep jýr­sem, taugha shyghyp ketipsing ghoy» deuinde bir syr bar sekildi. Oilasaq, Esaghandy jaqsy aqyn dep ba­gha­­la­ghanymyzben, halyqtyng sonshalyqty sýii­s­pen­shi­ligine bólengen kisi ekenin sezinbegendeymiz. Biz ne­ge adamdardy tirisinde baghalaudy bilmeymiz? Álde búl bizding qanymyzgha singen әdet pe? Qashan kórseng de, osynday opynulardyng ortasynda kózimizdi jasqa shylap qala beremiz.
– Búl qazaqqa ghana emes, adamzatqa ortaq qasiret qoy. Kafka ólip, qoljazbalaryn dosyna órteuge ama­n­at­­tap ketken song ghana Europanyng esi kirdi. Artur Rem­bonyng ayaghyn obyr jep jatqanda halin súramaghandar keyin ony jana aghymnyng bastauyna aparyp qoydy. Esenindi esekke tenegender de tәuir ómir sýre berdi, Rubsovty qylqyndyryp óltirgen Ludany da aqtap-jaqtaytyndar az emes. Tirisinde Esenqúl tektes jandar layyqty baghalanuy qiyn. Tipti mýmkin de emes. Óitkeni, Es­en­qúldardyng ishki әlemine eshkim boylay almaydy. Esaghang ózining «Tazqara qústyng taghdyry» kitabynyng alghy sózinde: «Qiyaly bolyp, basymyzgha kitap jastap oqyp jýrgende kózimiz kenetten ashylyp ketip, ómirdi óz naturasy, óz kýiinde bayqap kórsek, dýniye-shirkin, shyndyghyna kelgende óte mayda, óte jiyirkenishti, óte-mó­te pasyq, sasyq jәne qyzuy demde tarap ketetin al­damshy qyzyqtargha toly súm jalghan eken», – dep ja­zypty. Ómir turaly osydan artyq qalay aitugha bolady ózi? Al osynday oigha adam jayshylyqta berile me? Halyq Esenqúl tektes jandardy tazalyghy ýshin sýiedi. Bylghanghysy kelmeytini ýshin sýiedi. Biraq eng jamany, «kýnderding kýni aiyrylyp qalamyn-au» dep oilamaydy. Osynday perzentine «uaqyt jetpeytinin», uaqytynyng bәri iyt-tirlikting aidauymen ótetinin kim týsiner? «Mәngilikke ózimen ala ketken olardyng janyn kim týsiner?».
– Sol qazaqtyng Esaghasyn qanshalyqty sarqa pay­dalana aldyq? Al endi aramyzda talay myqty ji­git­ter jýr. Sol kisilerding boyyndaghy potensialdy kóre túra, bilimderi men jigerlerining mol mýmkindigin bile túra, últ iygiligi ýshin paydalanbaymyz. Kerisinshe, qoghamnan alastatudyng jolyn izdeymiz. Búghan, әriyne, biylik te belgili dәrejede mýddeli bolsa kerek. Alda-jalda sol myqty azamattar aramyzdan asyghys attanyp jatsa, «jau ketken song qylyshyndy boqqa shapqanday» ótirik әreket isteytinimiz anyq. Óz isining mamandaryn, bilgirlerin dúrys óz oryndaryna qoy­yp, qyzmet bermeu – qazaq qoghamyn nege әkeledi dep oilaysyz?
– Múnday әdet eshkimge opa bermeydi. «Óz erin, óz arysyn eskermeytin» (Iliyas) halyq emes. Halyq tanidy, alaqanyna salady. Biraq halyq atynan sóilep, sheshim qabyldaytyndardyng tanuy qiyn. Biraz ómir sýrip, bi­r­az nәrse kórdik qoy. Bayqaghanym, myna ómirde әrkim óz ornynda otyrady eken. Dúrys týsin, shynynda da so­lay! Esenqúl aghamyzsha aitqanda, «bireudikin bireuge alyp ta berip mәz qylghan» Allanyng isi shyghar búl. Eger bәkene adamdar bolmasa, ruhy men sanasy biyik jan­dar­­dyng qadirin eshkim bilmes edi. Áleueti óte zor, qo­ghamgha myn-million ese payda әkeletin talay adamnyng dәl býgin tirshilik múnymen ómir sýrip jatqanyn bilemin. Arasynda ózime tanys, jaqyn adamdar da bar. Biraq «óz ornynda» otyrghan adamdar olardy kórmeydi, olardy óz-ózinen, bir ret lebiz almasyp kórmese de jau sa­naydy. Úmyttyrugha tyrysady. Múnyng sebebi óte qarapayym. Sol oryn – olardyng bar aibary. Odan aiy­rylsa, eshkim emes. Sony ózderi jaqsy biledi, son­dyq­tan oryndy saqtap qalugha tyrysyp ómir ótkizedi. Or­nyn halyqqa mindetsinedi. Eng jaman minez osy, negizi.
– Abay hәkimning «er artyq súrasa da, azgha razy bo­la­dy. Ez az súrar, artyltyp berseng de razy bolmas» degeni býgingi key kisilerding keypin tap basyp aitylghan sózdey. Jurnalistikanyng ainalasynda qyzmet etip kelesiz. Azdy-kópti kórgen ómiriniz bar. Óziniz biletindey, aqyn-jazushylar kóp qazir. Olardy az dep te aitugha bolmaydy. Solardyng bәri gazetke shyqqysy keledi. Shyqqanda, tolyq bir betke shyghudy ólshem dep biletinder de joq emes. Eger olay shyqpasa, jau dep tanugha da peyil. Osynday minez qazaqqa qaydan júqty eken? Búl ólshem qaydan kelgen ózi?
– Qazaqtyng arghy-bergi, sýiegine bitken nemese jý­re jabysqan minezine bagha bere almaspyn. Árkim әline qa­ray shabady, aqylynyng jetken jerine deyin barady. «Ýsh-aq nәrse adamnyng qasiyeti: ystyq qayrat, núrly aqyl, jyly jýrek» (Abay). Myna zaman adam ózining kesir minezimen maqtanatyn zamangha ainaldy. Qyrt­ty­ghyn qúrmet túttyratyn uaqyt bolyp túr. Ózine jar­na­ma jasaugha asa ynghayly dәuir. Osynday zamanda ómirge kelgen bizding baghymyz bes eli, sirә. Óitkeni, adam­nyng ishmerezdigining san qyry ashylyp jatyr ghoy. Kóresing de, tanghalasyn. «Osynday da bolady eken ghoy» dep tәnti bolasyn. Men adam retinde osynday «jana ashylyp jatqan minezder men qasiyetterdin» baghasyn uaqyt-aghzamgha qaldyrdym. Óleng bir betke basyla ma, әngime aiqara betke jariyalana ma, bir mezgilder bolghanda, bәrining baghasy beriledi.
– Agha, ózinizge búl saualdy qongha ynghaysyzdanyp ta túrmyn. Aldaghy bir súhbatynyzda júrttyng kó­keyin­degi biraz saualgha jauap berdiniz. «Qazsport» arnasyna basshylyqqa baryp, arnanyng iske qo­sy­lu­gha deyingi alghashqy kezenin istegeninizden keyin, or­ny­nyzgha basqa әriptesinizdi qoydy. Sizding oghan son­shalyqty ókine qoymaytynynyzdy da jaqsy bi­le­miz. Tek ishinizde ketken «biraq...» degen nәrse bar ma?
– Búl týk te ynghaysyzdanatyn súraq emes. «Biraq...» degen nәrse bolmaytynday, perishte emespin. Búl men kóruge tiyis «konserttik nómir» boldy. Kórdim, biraz nәrsege kózim ashyldy. Keyde ózimdi dәl osy dәuirding perzenti emes siyaqty sezinip ketemin. Aldau, arbau, adam taghdyrymen oinau, uәdegershildik, tasadan oq atu siyaqty, adamzattyng barlyq Qúday atqan «qasiyetteri» saltanat qúrghan dәuirge kezdeysoq tap kelgendey daghdaryp jýretin sәtterim kóp. «Men eshkimnen daulamaymyn aqymdy, men eshqashan daulamaymyn aqymdy» dep ólenge syrymdy aitqanmyn, solay bolyp qala be­re­di. Osy oqighadan keyin ózimning jaman minezderim óte kóp ekenin bayqadym. Bir ay tyrnaq qimyldatpay jú­mys­syz jattym. Sol kezde әjeptәuir kýigelek, qyz­ghan­shaq, shyrtetpe, sabyrsyz jan ekenim ózime anyq belgili boldy. Azghantay jaqsy minezderim bar ekenin de an­ghar­dym. Kýnder jyljyghan sayyn sol ómirdi men keshpegen siyaqty, arna júmysyna aralaspaghan siyaqty, alystap baramyn, alystap baramyn.
– «Ózing ýshin enbek qylsan, ózi ýshin ottaghan hay­uan­nyng biri bolasyn; adamdyqtyng qaryzy ýshin enbek qyl­san, Allanyng sýigen qúlynyng biri bolasyn» (Abay). Qalay oilaysyz, býgingi kýni adamdyqtyq qa­ry­zy joghary túr ma? Álde ózing ýshin enbek etu me? Siz ýshin adamdyqtyng qaryzy degen ne?
– Adamdyqtyng qaryzy – adamgha adamsha әser etu. Eshtenendi bólip bermegen kýnning ózinde, qúrmetteytin, ayalaytyn jandargha tileulestigindi bildirip qoyghannan ar­tyq adamdyq joq. Mening oiymsha, jana qogham qúryl­ghan qazirgidey jaghdayda birinshi oryngha materialdyq iygilikterding shyghyp ketui әbden zandy. Óitkeni, talay tansyq nәrse óz-ózinen qolgha qonghan, talay ansar óz-ózi­nen oryndalghan, esepsiz baylyq pen taqyr kedeylik óz-ózinen kelgen zaman ghoy búl. Adam balasy ómirge tanyrqap keledi, tanyrqap ketedi. Ózin-ózi ósirgen jan sol tanyrqauyn jighan parasatymen jasyra alsa kerek, al tek tanqalugha jaralghan jan tatar dәmi tausyl­ghan­sha qyzyqtaudan sharshamaydy. Bayqaghan nәrsem sol.
– Jogharydaghy qoyghan súraqtarymnyng bәri talgham men talghamsyzdyqqa sayatyn sekildi. Televiziyanyng jaghdayyn jaqsy bilesiz. Biylikting ortasynda da bolyp kórdiniz. Qarapayym halyqtyng arasynda da jýrsiz. Býgingi qazaqtyn, qazaq jastarynyng talghamy qay shamada dep oilaysyz?
– Ár dәuirdin, әr úrpaqtyng óz talghamy bolady eken. My­saly, 1960 jyldary Shәmshining әnderi shyghyp jat­qan­da, kәriqúlaq adamdargha olar jenil bolyp estil­ge­nine senimdimin. Biraq sol kezdegi buyn ony únatty, tez qaghyp aldy. Óitkeni, sol dәuirde tuyp jatqan әnder bә­ribir óz qaynaryn ejelgi әn dәstýrinen ajyratpaghan-dy. Sóitip, ol әnder halyqtyng óz bolmysyna ainalyp shygha keldi. Búl ýrdis ruhaniyattyng barlyq salasynda osynday sipat aldy: qazaq jaqsyny sinirdi, jamangha búrylyp qaraghan da joq. Sol jyldary әdebiyetimizge shoghyr-shoghyr alyptardyng kelui de kezdeysoqtyq emes. Negizi, qyspaq kórip, jan-jaqtan aghylghan «tynger kelimsekterdi» «qúshaq jaya qarsy alyp jatqanymyzda» últ ruhaniyatynyng aspandap ketui tegin bolmasa kerek. Búl – ruhany qarsylyq edi. Ózing bayqashy, 1960, 1970, 1980 jyldary Almatyda oqyghan kez kelgen ormanshy, elektriyk, qala berdi, qúrylysshynyng ózi ruhany qaru­lan­ghan myqty maman bolyp shyqty. Olargha biz kóp qa­ryz­­darmyz. Ókinishke qaray, zaman auysyp, bizding al­dymyzgha sol әkelerimizdikinen de «dәmdi, әdemi, tartymdy» «mәzirler» úsynylghanda, qatty sansyrap qal­dyq. «Birlik bolsyn әlemde, birlik bolsyn elimizde» dep qyryq ret qaytalap, ara-arasynda «Aman bol, halqym! Halqym menin!» dep ah úratyn jaghdaygha jetip qalyppyz. Osynyng sebebi neden ekenin әli taba almay jýr­min. Bas-ayaghy 10-15 jyl ishinde әlemning asty ýstine shyghyp, oiran-topyr boldy da ketti. Biz student bolghan 90-jyldardyng ishi men qazirgi uaqyttyng qúndylyghy, tipti, salystyrugha kelmeydi. Qazirgi jastyng qolynda bәri bar, bizding týsimizge kirmegen dýniyelerge bala jastan iye. Biraq tehnikamen birge ósip, birge jetilip jatsa ar­man kәni...
– Sport jurnaliysi retinde de tanymalsyz. Sportty jaqsy bilesiz. Seydahmet Berdiqúlov sekildi ýl­ken maqtanyshpen jazatyn býgingi qazaq sportynda keyipkerler bar ma? Seydaghannyng seksen jyl­dy­ghynda Ámin Túyaqovty kóru men ýshin ýlken oqigha bol­dy. Men ol kisini әngime arqyly ghana tanitynmyn. Ata­myzdyng kókeyinde de bir ókpe túrghanday kórindi. Qazir kóp qúrmet kórsetpey, ózimiz taghy baghalay almay jýrgen joqpyz ba?
– Ámin atanyng 70 jyldyq mereytoyy birer jyl bú­ryn Ghylym ordasynyng konsert zalynda ótti. Zaldyng ortasynda ghana 50-60-tay adam otyrdy. Ghúsman Qo­sa­nov­pen birge, KSRO qúramasynda jyldar boyy óner kór­setip, kýlli әlemdi tamsandyrghan jelayaqqa degen qúr­metimizding siqy sol boldy. Ámin ata óte degdar, altyn sýiek adam ghoy. Sol 1960 jyldardan keyin qa­zaq­tyng mandayyna KSRO-ny qoyyp, Qazaqstan qúra­ma­synda 100 metrde jeldey esetin qazaq jýirigi bitpep­ti. Tәuelsizdik alghan 22 jyl ishinde qysqa qa­shyq­tyq­tarda Qazaqstan rekordyn janartqan qazaqtyng atyn estiding be? Men estigen joqpyn. Al býgingi qazaq spor­­­tynda qúrmet tútugha, ardaqtaugha layyq batyrlar jetedi! Negizi, tәuelsizdik qazaq halqy men Qazaqstandy mekendegen halyqtyng sporttaghy mol mýmkindigin ashty. Bir joly Olimpiada chempiony Ermahan Ybyrayymovqa qarsy futbol oinay qaldyq. Denesi irilenip, jýrisi auyrlap qalsa da, talanttyng aty talant eken. Erekeng alan­nyng ortasyna túryp aldy da, shabuyldaghy әriptes­te­rine bizding korghanysty qayta-qayta qiyp tastap, әdemi pas berdi de otyrdy. «Mine, búl endi aqyldy pas!» dep qaljyndaydy ózi. Osynday Jaratushy man­dayy­myz­gha bere salghan batyrlardyng erligin ishtey moyynday jýrip, qazaqtyng nesibesiz halyq emes ekenine shýkir deysin. Shýkir, qazir batyrlardyng nasihaty jaman emes. Seydaghannyng sport jurnalistikasynda salghan sara joly jaqsy jalghasyp kele jatyr. Halyq alyp tumay túrmaydy. Ýmitsiz emespiz.
– Sport turaly sóz qozghaghanda, kommentatorlyq qyz­metti de aitpay ketuge bolmas. Búl ózi, meninshe, óner sekildi. Naghyz suyrypsalmalyqty, jan-jaq­ty­lyqty talap etedi. Býgin sol ónerimizding jay-kýii qalay? Ásirese, til mәselesinde. Qanday kemshilikter bar?
– Qazirgi jaghdayda qazaq kommentatorlarynyng dengeyi ósip ketui mýmkin emes. KSRO zamanynda qazaq tili orys tiline qanday qosaq bolsa, әli de sonday. Bes minut sen bilgenindi aitasyn, bes minut orystildi әriptesing sóileydi. Búdan kommentatordyng dengeyi qa­lay óssin? Jaraydy, sen orystildining ne aitqanyn tý­si­­nersin, al qazaq jerinde tuyp, ósip, bilim alyp, kisi qataryna qosylsa da, qazaqsha nan súrap jey almaytyn әriptesing seni týsine me? Ol sening aitqanyndy to­lyq­tyra ala ma? Keyingi kezderi ghana olar qazaqsha ep­tep «qagha» bastady, әitpese, ózinshe shyrqap otyratyn sәtteri az emes. Búl – birinshi sebep. Ekinshisi – qazirgi qazaq kommentatorynyng bәri besaspap (bolugha mәjbýr). Týske deyin – tennisti, týsten keyin – arqan tar­tysty, keshke – hokkeydi, týn ortasynda futboldy jýr­gizedi. Sonyng saldarynan, amal joq, keyde sharshy alang aidyn bolyp ketedi, futbol alany kortqa ainalyp shygha keledi. Shayba dop bolyp jatsa da tanqal­ma­nyz. Andausyzda, әriyne. Al Reseyde Utkinning fut­bol­dan basqa taqyrypta sóilegenin elestete alasyng ba? Kurdukov hokkey jýrgizipti dese, talaydyng kózi tas tóbesine shyghar edi. Olardyng bәri bir salagha maman­dan­ghan. Bәri óz ornyn, óz qúnyn biledi. Al bizding elimizde alty saghat tennis jýrgizseng de, bir jarym saghat fut­bol­gha kommentator bolsang da, tiyn alasyn. Ýshinshi sebep jankýierlerde jatyr. Bәri synaghysh, bәri mine­gish. Tileulestik joq. Ózderi ýiinde tyrnaq qimyldatpay jatuy mýmkin, biraq kommentatorlardy synaugha sheber. Qazirgi internet forumdary olargha rahat boldy. Auzyna kelgenin jazady, jetpis jeti atandy balaghattap syn aitqan bolady. Bir joly kommentator әriptesimning biri sonday «qaharmandy» jeke kezdesuge shaqyrypty. Áriyne, «qaharman» elesin de kórsetpegen. Mysaly, maghan Súltanghaly Qarataev aqsaqaldyng syny únaydy. Ol kisi men aitqan keybir tirkesterge kelispeui mýmkin, biraq mindetti týrde sonyng balamasyn úsynady. Mine, búl – tileulestik. Elimizde sporttyq reportajdar jýrgizilgeli beri tek qosaq arasynda kele jatqan qazaq tilinde sport terminderi tolyq qazaqylanyp bitken joq.
– Mening súraqtaryma jauap berip boldynyz. Endi Prusttyng bes-alty súraghyna qysqa-qysqa jauap alsaq.
– Kәni?
– Sizding sýiikti әdeby keyipkeriniz?
– Oralhan Bókeyding «Qar qyzyndaghy» Núrjan. Viktor Gugonyng Jiliyatyn da («Teniz beynetqorlary») únatamyn. Áyteuir maghan bir jaqyndyqtary bar.
– Sizding ómirdegi sýiikti әiel keyipkeriniz?
– Anam jәne barlyq analar. Álem analarsyz bir jaghyna qaray qisayyp qúlap ketip, kýl-talqan bolar edi.
– Adamdardyng qay qasiyetin erekshe baghalay­syz?
– Alghausyz dos kónilin. Kek saqtamaytynyn. Erkek­ting – erkek, әielding – әiel boluyn.
– Dostarynyzdy ne ýshin qúrmetteysiz?
– Meni barsha kemshiligimmen qosa syilaytyndary ýshin.
– Sizding basty kemshiliginiz?
– Kóp, óte kóp. Bastysy – kýigelektik, jalqaulyq jәne ózime uәde bergishtik.
– Sizding oiynyzsha, eng qaterli jaghday degenimiz ne?
– Tәuelsizdikten aiyrylu.
– Jaratqan bizdi qaterli jaghdaylardan saqtasyn! Rahmet!

Ángimelesken Baghashar Aryqbay.

Týpnúsqadaghy taqyryp: SÓZDING SYNY MEN ShYNY

"Qazaq әdebiyeti" gazeti