Jana jyldy týrkilershe toylaugha bolmay ma?
Býkil әlem bolyp toylanatyn Jana jyl merekesi haqynda tanymdy keneytip, onyng mazmúnyn týrkilik ereksheliktermen tolyqtyra týspesek, europalyq hәm hristiandyq sipatta Jana jyldy qarsy alyp dýbәra kýide qala beremiz. Kenes kezinde jana jyldy pravoslav ýlgisinde orys ertegilerining jelisimen toylap kelsek, keyin katoliktik qalyppen elding bәrining qyzyl kýrtesheli, qyzyl telpekti Santa-Klaus bolyp kiyinui sәnge ainalyp ketti. Orystyng ertegi keyipkerlerining ornyn mulitfilimderding qaharmandary Shrekter, Halktar, Hobbitting siqyrshylary yghystyryp, týp qazyghymyzdyng qayda qalghanyn tappay qaldyq. Songhy kezderi jana jyldyng týp-tórkinine qatysty jii aityla bastaghan janasha kózqarastardy ómir shyndyghyna ainaldyratyn kez jetti.
Býkil әlem bolyp toylanatyn Jana jyl merekesi haqynda tanymdy keneytip, onyng mazmúnyn týrkilik ereksheliktermen tolyqtyra týspesek, europalyq hәm hristiandyq sipatta Jana jyldy qarsy alyp dýbәra kýide qala beremiz. Kenes kezinde jana jyldy pravoslav ýlgisinde orys ertegilerining jelisimen toylap kelsek, keyin katoliktik qalyppen elding bәrining qyzyl kýrtesheli, qyzyl telpekti Santa-Klaus bolyp kiyinui sәnge ainalyp ketti. Orystyng ertegi keyipkerlerining ornyn mulitfilimderding qaharmandary Shrekter, Halktar, Hobbitting siqyrshylary yghystyryp, týp qazyghymyzdyng qayda qalghanyn tappay qaldyq. Songhy kezderi jana jyldyng týp-tórkinine qatysty jii aityla bastaghan janasha kózqarastardy ómir shyndyghyna ainaldyratyn kez jetti.
Tarihshy-mәdeniyettanushy ghalymdar shyrsha ainalu meyramynyng kóshpeli týrkilerge tәn ejelgi ghúryp ekenin dәleldedi. Kýnning qysqaruynyng toqtap, úzara bastauyna quanyp, qyzyl shekpen kiygen Ýlken degen aqsaqaldy adamgha alghystaryn bildirgen, onyng sýiikti aghashy – shyrshany qasterlep, shýberek baylanyp, qol ústasyp ainalatyn dәstýri bolghan. Kýnning qayta úzaruy – Úly Tuylys sekildi aspan әlemindegi qúbylystarmen, jaratylystyng zandylyghyna baylanysty tuyndaghan dәstýrding osynday iydeyalyq mazmúny Nauryzben úqsas keledi. Demek, Qazaqstangha jana jyldyng basty atributy – tabighatpen sabaqtasyp, Jaratqangha shýkirshilik aityp, tilek-lebizder bildirumen astasyp jatsa dúrysyraq bolar edi. Zertteushilerding pikirinshe, ghúndardyng Europagha Úly qonys audaruy kezinde shyrsha ainalu salty kәri qúrlyqqa sinisti bolyp, olar búghan ózderining etnografiyalyq jәne diny joralghylaryn engizgen. Jana jyldy Rojdestvo meyramy retinde atap ótip, osy núsqa, basqasha atribut býkil әlemge jayyldy, biz de solay toylap kelemiz. Batystyq qúndylyqtardy qabylday otyryp, rojdestvolyq jana jyldyng pravoslaviyelik ýlgisimen katoliktik sipatyn ústanatyn boldyq. Jana jyldyng mәni batystyqtar ýshin Isa payghambardyng tughan kýni bolsa, týrkilerding úrpaghy biz ýshin jaratylystyng zandylyghy – «Úly tuylys kýni» retinde tújyrymdamasy oilastyrylyp, atributtary aishyqtaluy qajet.
Óitpeyinshe, Jana jyldy hriystiandyq túrghyda, batystyq túrpatta tútynushy, elikteushi halyq retinde toylap, týpki mazmúnynan alystap keterimiz haq. Mәdeniyettanushy Serik Erghaly aghamyz jazghanday, «týrkiler barlyq qadyr-qasiyetti Jerge ómir syilap túrghan Kýnmen shendestirudi dәstýrge ainaldyrghan bolatyn. Sondyqtan atalmysh kýndi basqa júrttar payghambar ýshin úrlap aldy deuden góri, sol ejelgi pәk әfsanany qayta janghyrtyp, tarihy túlghalardy, payghambardy qasiyettep otyrugha týrkilerding ózderi osylaysha tikeley kirisken degen abzal. Sebebi týrkiler adamnyng tuylghan kýnin emes, әlgi tanym arqyly ghalamnyng tughan kýnin merekeleumen bar mәseleni birden sheshken!».
Týrkiler ýshin Jana jyldyng mәni qanday bolghan?
Birinshiden, jaratylysty jasaghan Jaratqangha tәube qylu, dúgha-tilekter tileu.
Ekinshiden, ghalamnyng tughan kýni.
Ýshinshiden, aspan әlemine zer salyp, uaqytty mejeleu.
Tórtinshiden, tabighatpen etene ekenin, bir jaratylys ekenin sezinu.
Besinshiden, jaratylystyng erekshe kýninde aq dastarhan basynda birlik pen yntymaqqa kelu.
Altynshydan, ótkenge shýkirshilik etip, keleshekke pikir týng, senimmen algha basu.
Jetinshiden, aspan әlemi, ortanghy әlem – jerýstilik tirlik әlemi, jerastylyq әlemmen qatysty mifologiyalyq, pәlsapalyq dýniyetanym jiyntyghy.
Jana jylda bar tabighat әlemi ýlpildek aq úlpa jamylyp, qyraudan órilgen oi-órnekter jalt-júlt etip shaghylysqan sәtte adam janyn erekshe kónilge bólep, ghajayyp ertegiler eline jeteley jóneletin qúdiretti sezinerimiz sózsiz. Pәk sәby kónili, býldirshin balang sanasy janajyldyq shyrsha meyramynda batystyng iydeologiyasyn qaz-qalpynda qabyldap, dýniyetanymy da europasha, hristian dini túrghysynda qalyptasady. Ýlken alandarda, oiyn-sauyq ortalyqtarynda, mektepterde, mekemelerde ótetin Jana jyl shyrshalardy Ayazata men Aqshaqar orys tilinde jýrgizedi, qoyylymdar orys ertegileri men batystyq mulitfilim keyipkerlerin somdaudan aspaydy. Qazaq ertegilerindegi Tazsha bala, Qojanasyr, Aldar Kóse, Ertóstik ertegisining keyipkerleri oryn alsa, qazaq ertegilerining motivteri basty nazargha alynsa jaqsy bolar edi. Ázirge múny biren-saran Jana jyl shyrshalarynan ghana kórdik. Hristiansha Jana jyldy atap ótude neden útylyp otyrmyz? Birinshiden, batystyq atriybuttar men siymvoldar sanamyzgha syna qaghady. Ekinshiden, Jana jyldy toylau asta-tók mal shashpaqtyq pen daraqylyqqa úlasady. Ýshinshiden, Jana jylgha janasha kózqaras qalyptastyrmayynsha otarlyq jýye sinirgen qasang qalyptar men stereotiypterden týpkilikti aryla almaymyz.
Jana jyldy әr el әrqalay toylaydy desek te, biz Jana jyldy kóbinese orystarsha toylaytynymyz jasyryn emes. Reseyden bólip alar ereksheligimiz joq. Telearnalardyng janajyldyq qoyylymdary Reseyding shou baghdarlamalaryna elikteuden әri aspay jatady. Keybir telearnalardyng óz janajyldyq baghdarlamalaryn estrada júldyzdary men әrtisterin jinap alyp, shyghys ertegilerining jelisimen efirge úsynghany sәtti bola qoymady. Ár arna janajyldyq baghdarlama jasauda izdenis jasaghanymen, iydeyalyq, ruhaniy-mәdeny qazyghyn qagha almay keledi. Demek, Jana jyldy atap ótuding týrkilik iydeologiyasyn әzirleu ózekti bolyp otyr. Sondyqtan kóp úzatpay Jana jyldyng ilkidegi týrkilik mazmúnyna say jalpygha ortaq zamanauy núsqasyn, birynghay ssenariyin jasau qajet.
Avtor: Qúbash SAGhIDOLLAÚLY
"Alash ainasy" gazeti