Beysenbi, 22 Sәuir 2021
Janalyqtar 4991 0 pikir 30 Jeltoqsan, 2013 saghat 14:37

Qazaqtyng últtyq oiyndary

Ompy

Ompy

Oyyn komandalyq esepte ótkiziledi. Diametri 10 m shenber syzylady. Shen­ber­ding ortasyna әr oiynshy ózining asyghyn tigedi. Asyqtardyng qaq ortasyna bip asyqty ompasynan tigedi. Ár oiyn­shynyng keudesinde nómiri bolady.
Oyynnyng atys kezegin anyqtau ýshin tóreshi jerebe tastaydy. Komanda oiynshylary belgilengen nómirining jýiesimen shenber syzyghynan 2 m qashyqtyqta qatargha túrady.
Shenber ishinde, asyqtyng janynda túrghan agha tóreshi oiyn bastalghandyghyn habarlaydy. Hatshy-tóreshi oiynshylardy birinshi nómirinen bastap asyq atugha sórege shaqyrady. Asyq atudy әr komandanyng birinshi nómirli oiynshylary bastaydy.
Oyyn barysynda ústanatyn ereje:
1. Ár oiyn sayyn komanda oiynshy­lary kónge óz asyqtaryn tiygizse – 5 úpay, asyqqa tiygizse – 1 úpay alady. Asyq­qa tiygizgen oiynshy atudy tiymey qalghangha deyin jalghastyrady. Eger oiyn­shynyng saqasy asyqqa tiymey, alshysynan týsetin bolsa, onda atu kezegin qaytalaydy.
2. Jarys komanda sanyna baylanys­ty toptargha bólinip, ainalym jýiesimen ótkiziledi. Atyp alynghan asyq jәne ompy qaytadan tigilmeydi. Jarystyng jenimpazyn anyqtau ýshin mәrelik oiynda birinshi oryn alghan komandalar ózara ainalym jýiesimen qayta oinaydy. Ekinshi oryn alghandar ózara, ýshinshi – ózara, tórtinshi… t.t. oinaydy.
3. Mәrelik oiyngha deyin komandalar birdey úpay jinaghan jaghdayda, sol komandalardyng arasyndaghy oiyn nәtiyjesi alynady. Birdey bolmaghan jaghdayda, artyqshylyq ompyny alghan komandagha beriledi. Eger komandanyng eshqaysysy ompyny atyp almaghan jaghdayda, búl eki komandanyng arasynda oiyn qayta ótkiziledi. Toptaghy jinalghan úpay sany mәrelik oiyndarda esepke alynbaydy.
4. Ár oiyn alanynda agha tóreshi, tóreshi jәne hatshy qyzmet etedi.

Alshy

Jarys jekeley esepte ótedi. Kónge әr oiynshy bir asyqtan tigedi de, tóreshi saqalardy iyirip, oiynshylardyng kezegin anyqtaydy. Birinshi kezek alghan oiynshy saqasyn kónnen alystau jerge iyiredi, sebebi saqasy «tәike» týsken jaghdayda ony oiynnan shygharu ýshin, ózinen keyingi kezektegi oiynshy kónnen túryp saqasyn atady. Eger tiygizse, aldynghy oiynshy oiynnan shyghyp qalady. Al tiygizgen oiynshy kónnen bir asyq alady da, saqasy týsken jerden óz kezegi kelgende kóndegi asyqty atady. Kelesi kezektegi oiynshy saqasyn iyiredi. Eger saqasy «alshy» týsse, kónnen bir asyq alady da, óz kezegi kelgende saqasy jatqan jerden asyqty atady.
Eger birinshi kezektegi oiynshynyng saqasy «býk» ne «shik» týsse, saqasy ornynda jata beredi de, kelesi kezektegi oiynshy saqasyn iyiredi. Oiyn osylay jalghasa beredi. Mәselen, songhy oiynshynyng saqasy «tәikesinen» týsse, onda birinshi kezektegi oiynshy onyng saqasyn óz saqasynyng ornyna atyp, tiygizse bir asyghyn alady da, saqasy týsken jerden óz kezegindegi asyqty atady, tiygize almasa, ózi oiynnan shyghady. Oiynshylar asyqty atqan kezde saqasy men asyghy birdey jaghdayda «býk-býk», «shik-shik», t.b. týskende nemese saqasy «alshy» týskende ghana atqan asyghyn alady. Eger atqan asyghyn iyesi ala almasa, kelesi kezektegi oiynshy mindetti týrde osy asyqty atady.

Han

Oynaushylardyng sanyna shek qo­yylmaydy. Oiyngha qatysushylar ózara kelisim boyynsha әrqaysysy besten nemese onnan ortagha asyqtaryn shygharady da, solardyng ishinen bireuin «han» saylaydy. Sosyn kezekpen barlyq asyqty jinap alyp, qos qolday iyire shashyp tastap otyrady. Keyde «han» kóp asyqtyng astyna basylyp, kórinbey qaluy mýmkin. Múndayda asyqty iyirushi: «Handy qara basty!» dep jariyalaydy. Sol sәtte oiynshylar asyqtardy bas salyp, talap alady. Al eger «han» bólek ashyq jatsa, onda iyirgen bala «hanmen» basqa asyqty ata bastaydy. Mysaly, «han» býk týsse, onda «hanmen» býk jatqan asyqty, shik týsse, shik jatqan asyqty atu kerek. Osylaysha oiyn jalghasa beredi. Oiynnyng sharty boyynsha «hanmen» asyqty atqan kezde basqa asyqtardy qozghaugha bolmaydy. Sóitip, kezek alghan oiynshy oiyn shartyn búzghangha deyin nemese «hanmen» atatyn asyq bolmay qalghangha deyin atyp, útqan asyqtaryn jinap alady. Ortagha salynghan asyqtar tausylghannan keyin oinaushylar qaytadan asyqtaryn shygharyp, oiyndy jalghastyrady.
Búl oiyn negizinen eptilik pen shapshan­dyqty, bayqaghyshtyqty asa qajet etedi.

Ketsin bir

Oyyngha qatysushylardyng sany ekiden aspauy kerek. Ekeui saqalaryn qosyp, kezekterin anyqtau ýshin iyiredi. Sosyn birinshi kezek alghan oiynshy qarsylasynyng saqasyn atqan kezde shamasy kelgenshe alysqa úshyrugha tyrysady. Sóitip, saqanyng alghash jatqan jerinen úshyp barghan ornyna deyingi araqashyqtyqty taban úzyndyghymen ólsheydi. Yaghny qansha tabangha úshyrsa, keli­silgen shart boyynsha sonsha asyghyn alady. Mysaly, oiynshylar ýsh tabangha bir asyq nemese taban basyna bir asyq dep kelisuleri mýmkin. Birinshi oiynshy útqan asyghyn alyp bitken son, saqa atudy ekinshi oiynshy bastaydy. Oiyn osylaysha jalghasa beredi.

«Qazaq últtyq oiyndary»
Almaty, «Balausa» baspasy, 2013 j.

"Ana tili" gazeti

0 pikir