2024 jylghy 3-4 shildede Astanada Euraziyadaghy eng yqpaldy halyqaralyq úiym - Shanhay yntymaqtastyq úiymynyng (ShYÚ) sammiyti ótedi. Sammit «Kópjaqty dialogty nyghaytu - túraqty beybitshilik pen damugha úmtylu» úranymen ótedi.

Álem halqynyng 45%-y (3 mlrd-tan astam adam) túratyn úiymgha mýshe toghyz memleketting ýlesine әlemdik JIÓ-ning tórtten bir bóligi jәne әlemdik saudanyng 15% -y tiyesili bolyp keledi.

Álemning teng jarty júrtynyng basyn qosqan úiym!

Memleket basshysy Niu-Deliyde ótken ShYÚ-gha mýshe memleketter basshylary kenesining otyrysynda sóilegen sózinde: «Eleuli sayasy yqpaly, eleuli ekonomikalyq mýmkindikteri jәne orasan zor adamy resurstary bar ShYÚ túraqty damu maqsattaryna qol jetkizuge jәne adamzattyng qazirgi zamanghy syn-qaterlerin enseruge eleuli ýles qosugha qabiletti», - dep atap ótti.

Qazaqstan ShYÚ ayasyndaghy ózara is-qimyldyng belsendi qatysushysy bolyp tabylady. Shanhay yntymaqtastyq úiymy 2001 jyly Qazaqstan, Qyrghyzstan, Qytay, Resey jәne Tәjikstan shekara audanynda әskery saladaghy senim sharalaryn nyghaytu turaly kelisimge (1996 jyl, Shanhay) jәne Shekara audanynda qaruly kýshterdi ózara qysqartu turaly kelisimge (1997 jyl, Mәskeu) qol qoyghannan keyin qúrylghan «Shanhay bestigi» negizinde ómirge keldi. Bizding elimiz jahandyq jәne ónirlik qauipsizdikting qazirgi zamanghy jýiesining berik tiregi bolghan osy halyqaralyq instituttyng tiyimdiligin arttyru jónindegi bastamalardy belsendi ilgerilete otyryp, ShYÚ-ny qúrudyng bastau kózinde túrdy.

2006 jyly Qazaqstan ShYÚ Bas hatshysy lauazymyna ózining ókili Bolat Núrghaliyevti úsyndy. Ol osy lauazymda 2007 jyldan 2009 jylgha deyin qyzmet etken edi. Bas hatshy retinde Bolat Núrghaliyev úiymgha mýshe memleketterdi aughan baghytyndaghy esirtki ekspansiyasymen kýreske erekshe nazar audara otyryp, esirtki qúraldarynyng zansyz ainalymyna qarsy kýrestegi yntymaqtastyqty jandandyrugha shaqyrghan bolatyn.

Qazirgi uaqytta Qazaqstannyng ókili Núrlan Ermekbaev ShYÚ Bas hatshysy orynbasarlarynyng biri bolyp qyzme atqarady. Qazaqstan ókilderining ShYÚ-nyng joghary lauazymdaryna taghayyndaluy әlemdik qoghamdastyqtyng qazaqstandyq diplomattargha degen senimining joghary dengeyin jәne olardyng úiym qyzmeti shenberinde manyzdy mindetterdi sheshuge qabilettiligin kórsetedi.

Qazaqstan ShYÚ-gha 4 ret tóraghalyq etti!

2023 jylghy 5 shildeden 2024 jylghy mausymgha deyin Qazaqstan ShYÚ-gha tóraghalyq etetin bolady. Osylaysha, Qazaqstan búl úiymdy osymen tórtinshi ret basqaryp otyr. Bizding elimiz búghan deyin 2004, 2010 jәne 2016 jyldary tóraghalyq etken bolatyn. Qazaqstannyng biylghy jylghy tóraghalyghynyng basymdyqtary ShYÚ kenistiginde qauipsizdik pen túraqtylyqty qamtamasyz etudi, sauda-ekonomikalyq baylanystardy keneytudi, energetikalyq yntymaqtastyqty nyghaytudy, sifrlyq salany damytudy, ekologiya jәne mәdeniy-gumanitarlyq baylanystar salasyndaghy ózara is-qimyldy nyghaytudy qamtidy.

Jalghasyp jatqan әlemdik ekonomikalyq daghdarys ShYÚ-dan ónirlik sauda-ekonomikalyq baylanystardy nyghaytudy jәne jana ekonomikalyq kýn tәrtibin әzirleu ýshin mýmkindikter ashudy talap etedi. ShYÚ-gha mýshe memleketterding kýsh-jigeri 2030 jylgha deyingi ekonomikalyq damu strategiyasyn tiyimdi iske asyrugha baghyttalyp otyr.

Memleket basshysy transúlttyq úiymdasqan qylmysqa, esirtkining zansyz ainalymyna jәne kiyberqylmysqa qarsy kýresting manyzdylyghyn da atap ótti. Qazaqstandyq tóraghalyqty beybitshilik pen qauipsizdikti qamtamasyz etuge baghyttalghan «tarihy sheshimderding ústasy» dep sipattaugha bolady.

2023 jylghy 4 shildede ShYÚ sammiytinde Memleket basshysy «býkil adamzat ýshin beybit jәne ýilesimdi damudyng iydealdary men qúndylyqtaryn újymdyq ilgeriletuge» baghyttalghan ShYÚ-nyng «Ádil beybitshilik pen kelisim ýshin әlemdik birlik turaly» bastamasyn birlesip әzirleudi úsyndy. Bastamanyng jobasyn Qazaqstannyng SIM ShYÚ-gha mýshe memleketterding qarauyna úsyndy. Barlyq taraptar Astanada ótetin sammitte qújattyng qabyldanuyn birauyzdan qoldady. Resey tarapy qújattyng manyzdylyghyn erekshe atap ótip, ony Qazaqstan Preziydentining «orasan zor sayasy bastamasy» dep atady. Qazaqstannyng bastamalary ShYÚ ónirin damytudyng tiyimdi strategiyalaryn әzirleuge baghyttalghan edi.

Suret Spitnik saytynan alyndy

ShYÚ: Qazaqstan qanday sayasat ústanady hәm úsynady?

Bastama shenberinde júmystyn: «Ádil әlem formulasyn» újymdyq izdestiru prosesin iske qosu, ashyq, transparentti, әdil, inkluzivti jәne kemsitpeytin kópjaqty sauda jýiesin nyghaytu, sonday-aq taza jәne qauipsiz planeta ýshin jalpygha ortaq qozghalys syndy baghyttary úsynyldy. Bastamany әlemdik qoghamdastyqtyng qabyldauy beybitshilik pen qauipsizdikti qoldau, últtar arasyndaghy dostyq qarym-qatynastardy damytu jәne ózekti jahandyq problemalardy sheshudegi halyqaralyq yntymaqtastyq jónindegi kýsh-jigerding jana kezenining bastaluyn kórsetedi.

Memleket basshysy úsynghan «Ádil beybitshilik pen kelisim ýshin әlemdik birlik turaly» bastama tuyndap kele jatqan geosayasy shiyelenis pen memleketter arasyndaghy konfrontasiya ýrdisine jauap beru bolyp tabylady. Búl bastama ózara senimge, tendikke, qúrmetke jәne birlesken damugha úmtylysqa negizdelgen «shanhay ruhyn» kýsheytuge yqpal etetin bolady.

Búl bastama Qazaqstannyng halyqaralyq beybitshilik pen memleketterding qauipsiz qatar ómir sýruin qamtamasyz etu jónindegi kýsh-jigerin kórsetedi. Ádildik pen kelisim tújyrymdamasyn әlemdik dengeyge shygharu Memleket basshysynyng osy qaghidalargha adaldyghyn jәne ony tek Qazaqstanda ghana emes, halyqaralyq arenada da nyghaytugha úmtylysyn aiqyn kórsetedi.

Suret Vikiypediyadan alyndy

ShYÚ: Úiymgha kimder mýshe?

Jahandyq senim daghdarysy men geosayasy ahual jaghdayynda ShYÚ-nyng jәne kópjaqty әriptestik qúrylatyn qaghidattardyng tartymdylyghy artuda. ShYÚ-da jyl sayyn qatysushy memleketterding sany úlghangda. 2023 jyly úiymgha Iran qosyldy, al Astanadaghy sammitte Belarusi ShYÚ-nyng tolyqqandy mýsheligine qabyldanady. ShYÚ-gha BÚÚ Qauipsizdik Kenesining eki túraqty mýshesi (Qytay jәne Resey), tórt yadrolyq memleket (Qytay, Resey, Ýndistan jәne Pәkistan), әlemdegi halyq sany eng kóp eki el (Qytay jәne Ýndistan), BRIKS tobynyng ýsh eli (Resey, Ýndistan jәne Qytay), G20-gha qatysushy tórt el (Resey, Ýndistan) , Qytay jәne Týrkiya) jәne әlemdegi eki iri energiya tútynushylar (Qytay jәne Ýndistan) kiredi.

Jogharydaghy faktorlar úiymnyng Euraziyadaghy ghana emes, әlemdik qoghamdastyq aldyndaghy erekshe mәrtebesi men mindettemelerin aiqyndaydy. ShYÚ ayasyndaghy yntymaqtastyqqa mýddeli taraptar sanynyng ósui Astana sammiytining júmysyn Euraziyanyng ashyq dialogy týrinde Euraziyalyq «on» formatynda iske qosugha mýmkindik beredi.

Astana әlemdik sayasat jәne ónirlik problemalardy sheshu ortalyqtarynyng biri retinde bedelge ie boldy. Sondyqtan Astanada ótetin sammit ShYÚ ýshin ghana emes, jalpy әlemdik qoghamdastyq ýshin ýlken sayasy jәne әleumettik mәnge iye.

Sammit qorytyndysy boyynsha týrli salalarda 20-dan astam qújat qabyldau josparlanyp otyr. Basty sayasy qújat Astana deklarasiyasy bolmaq. Astana deklarasiyasynda ShYÚ-nyng ózekti halyqaralyq jәne ónirlik mәseleler jónindegi ústanymy belgilenip, úiymnyng ótken kezendegi qyzmetining qorytyndylary shygharylady jәne ony odan әri damytudyng baghdarlary aiqyndalady. Deklarasiya ShYÚ-nyng halyqaralyq jәne ónirlik damu problemalaryn sheshudegi konfrontasiyalyq tәsilderdi boldyrmaytyn jelini ústanatynyn rastaydy.

Sammit Qazaqstannyng ShYÚ-nyng 2035 jylgha deyingi damu strategiyasy turaly sheshimin jәne ShYÚ qyzmetin jetildiru turaly SIMK úsynystaryn qabyldau arqyly ShYÚ shenberinde praktikalyq ózara is-qimyldy terendetudegi bastamashylyghyn atap kórsetedi. Astananyng kýsh-jigeri Túraqty beybitshilik formulasyn izdeuge baghyttalyp otyr.

Suret Vikiypediyadan alyndy

BÚÚ Bas hatshysy Guterrish arnayy kele jatyr...

ShYÚ-gha tikeley qatysy joq elder ókilderining qatysuy osy úiymnyng Qazaqstannyng tóraghalyq etu kezenindegi bedelin rastaydy. Negizgi qatysushy elderden basqa BÚÚ Bas hatshysy Antoniu Guterrishtin, Mongholiya, Ázirbayjan, Katar, Týrkiya, BAÁ jәne Týrikmenstan ókilderining qatysuy josparlanyp otyr. Respublika Elordasy Euraziya qúrlyghynyng 10 myngha juyq delegasiyasyn qabyldaugha dayyndalu ýstinde.

ShYÚ Euraziyadaghy túraqtylyq faktory bolyp otyrghanyn atap ótu manyzdy. Úiymgha degen túraqty qyzyghushylyq strategiyalyq bәsekelestikting әlemdik ýrdisterine qaramastan, integrasiyalyq prosesterding ózektiligin kuәlandyrady. Astana sammiytining qorytyndysy Qazaqstannyng halyqaralyq beybitshilik pen qauipsizdikti qoldaudyng jahandyq ýderisterine jәrdemdesetin belsendi әlemdik oiynshy retindegi ústanymyn nyghaytady.

Búghan deyin Qazaqstannyng beybitshilikti nyghaytuda erekshe ról atqaratynyn mәlimdegen BÚÚ Bas hatshysynyng qatysuy respublikanyng әlemdik arenadaghy joghary ornyn kórsetedi. Osy túrghyda Astana sammiytin ózara senimdi, dostyqty, tatu kórshilikti, beybitshilik pen kelisimdi nyghaytudyng әlemdik alany retinde, sonday-aq BÚÚ ýshin XXI ghasyr problemalarynyng sheshimderin birlesip izdeu jónindegi Aziyadaghy ózekti alang retinde qarastyru kerek.

Abai.kz