«Bizding bәrimiz Parlament deputaty bola alamyz, tipti respublika Preziydenti bola alamyz. Biraq, eshqaysymyz óner adamy bola almaymyz. Osylay bolghandyqtan da óner adamy bizding emes, biz óner adamynyng qolynan sýiemiz».

 Mústafa Kemal Atatýrik,

 Týrkiyanyng Túnghysh Preziydenti.

Kýnshuaqty Ontýstik ónirinen talantty óner tarlandaryn kóptep keziktire alasyzdar. Solardyng biri hәm biregeyi – Júmat Shanin atyndaghy Shymkent qalalyq akademiyalyq qazaq drama teatrynyng aqsaqal akteri, Qazaqstannyng enbek sinirgen әrtisi, «Parasat», «Barys» ordenderining iyegeri, Ontýstik Qazaqstan (qazirgi Týrkistan) oblysynyng Qúrmetti azamaty Saparbay Ótemisov desek, әste janylysa qoymaspyz. Biz býgin seksenning sengirine shyqqan qazynaly qariya jayynda az-kem әngime órbitkendi jón kórip otyrmyz.

Taghdyr degen qyzyq ta qatal ghoy. Ótemis pen Gýljannyng otbasynda tughan toghyz balanyng bәri әrtýrli dertten birinen keyin biri shetiney beripti. Onynshy perzent bolyp dýnie esigin ashqan sәby Saparbay esimin iyelenedi. Ata-anasy onyng sapary on, ghúmyr jasy úzaq bolsyn degen shyghar, bәlkim. Súrapyl soghystyng orta túsy. 1943 jylghy 3 qantarda (keybir derekterde 3 mamyrda) sol kezdegi Ontýstik Qazaqstan oblysyndaghy Bostandyq audanynyng Bassay (Glavasay) auylynda kishigirim shildehana ótedi. Quanyshqa jinalghan júrtshylyq búl shanyraqta búdan bylay uayym-qayghy bolmauyn tilep tarasady. Alayda, aradan bir jyl óter-ótpeste momyn músylman әri aqynjandy otaghasy Ótemis qariya namaz ýstinde baqilyqqa attanghan eken.

Ájesi Komusty – qyrghyz qyzy túghyn. Tamyljyta әn salatyn. Qobyz tartyp, kýy shertetin. Ákesi Ótemis te qarajayau emes, óner dese ishken asyn jerge qoyatyn aqynjandy azamat-tyn. «Tau balasy taugha qarap ósedi» degendey, Saparbay da jastayynan óner-bilimge airyqsha qúshtar bolyp er jetedi. Batyrlar jyry men ghashyqtyq dastandardy jata-jastana oqityn. Dombyra tartyp, әueletip әn shyrqaytyn. Auyldastaryna «әnshi bala» atanghan ol biyge de ketәri emes-tin. Shymghan tauynyng ghajayyp әsem tabighatyna, florasy men faunasyna tanqala tamsanatyn. Qyrlary men saylaryn sharlap kezuden әste sharshamaytyn. Dostarymen birge Sharbaq su elektr stansasy men onyng manayyndaghy bes-alty adamnyng qúlashy әzer jetetin alyp shynar aghashynyng janynda jii sauyq-sayran qúratyn. Shyrshyq ózenine shomylyp, syldyrap aqqan móldir kәusar búlaqtardan shóli qanghansha su ishetin. Ózining osynday keremet jerúiyqta tughanyn maqtanysh, merey tútatyn.

Bozbala audan ortalyghy – Ghazalkent qalasyndaghy Abay atyndaghy №1 mektep-internatty oidaghyday bitirip shyghady. Sol tústa shymkenttik teatr újymy Bostandyq audanyna gastrolidik saparmen baryp qalady. Olar qoyghan «Ayman – Sholpan», «Qozy Kórpesh – Bayan súlu», «Qyz Jibek» spektakliderin tamsana tamashalaghan jas jigit sahna sanlaqtarymen qoyan-qoltyq aralasyp ketedi. Aysha Abdullina, Júmabiyke Serikbaeva, (Qyz Jibek), Múhtar Ótebaev (Tólegen), Jýsipbek Túrsynov (Bekejan), Júmat Shaninning tughan inisi – Ákish Shanin (Bazarbay), Otyzbay Júmabekov (Shege), Seyit Dosmaghambetov, Hadisha Sazantaeva, Erkin Sadyqbaev syndy sanatkerlermen etene tanysady. Teatr әrtisterimen birge auyl-aymaqtardy aralaghan Saparbay keleshekte solarday akter boludy armandaydy. Osy maqsatpen Shymkent shaharyndaghy oblystyq birikken drama teatryna júmys izdep keledi. Búl 1959 jyldyng qonyr kýzi túghyn.

Jas jigit ýsh jylday uaqyt sahna qyzmetshisi – rekvizitordyng kómekshisi bolyp júmys isteydi. Griymerkada qonyp jýredi. Teatr diyrektory Isaak Mihaylovich Bereshuk pen GITIYS-ting týlegi, teatr rejisseri, Qazaqstannyng halyq әrtisi Ghaynijamal Hayrullina oghan shynayy qamqorlyq peyil tanytady. Sóitip, kópshilik bolyp massovkagha qatysumen qosa-qabat aragidik kishigirim rólderde oinay bastaydy. Osylaysha rekvizitordyng kómekshisi retinde 30 som, sahnagha shyqqany ýshin 30 som, barlyghy – 60 som ailyq jalaqy alyp jýredi. Teatr truppasymen birge Qazaqstannyng audan, qala, oblystarymen qosa-qabat Qyrghyzstan, Ózbekstan, Qaraqalpaqstangha gastrolidik sapargha shyghady.

1961 jyly teatr újymy Múhtar Omarhanúly Áuezovting «Qaragóz» tragediyasyn qoyghan. Sonda klassik jazushy Júmabiyke Serikbaeva (Qaragóz), Múhtar Ótebaev, Otyzbay Júmabekov (Asan), Raushan Dosjanova (Mórjan) sekildi sahna sanlaqtaryna ózindik baghasyn bergen. Basqosudan keyin shay ýstinde jaryqtyq Múqannyng jýgirip qyzmet istep jýrgen Saparbaygha qarata: «Jaqsy jigit ekensin», – dep aityp, onyng basynan sipap, arqasynan qaqqany bar.

1962 jyldyng mamyrajay mamyr aiynda teatrgha ataqty rejisser Asqar Toqpanov kelgen. Qayyrymdy Ghaynijamal әpkesi jas jigitti aty anyzgha ainalghan túlghamen tanystyryp, odan oqugha týsuine kómektesuin súranady.

Arnayy joghary kәsiby bilim aludyng qajettigin angharghan Saparbay 1963 jyly arman qala – Almatygha attanady. Qúrmanghazy atyndaghy Almaty memlekettik konservatoriyasynyng (keyinnen Almaty teatr jәne kórkemsuret instituty, Almaty teatr jәne kino instituty dep atalghan, qazirgi Temirbek Qaraúly Jýrgenov atyndaghy Qazaq Últtyq óner akademiyasy) akterlik fakulitetining studenti atanady. Qazaqtan shyqqan túnghysh kәsiby rejisser, Qazaqstannyng halyq әrtisi, professor Asqar Toqpanovtyng synybynda tәlim-tәrbie alyp, sahna ónerining qyr-syryna әbden qanyghady. Sol sebepti akterding «Toqpanovtyng toqpaghynan» tosylmay ótkenin jii tilge alatyny bar. Ol joghary oqu ornyn bitirgen jas akterdi Múhtar Áuezov atyndaghy teatrgha qyzmetke qaldyrady.

Alayda, 1967 jyly akter mamandyghyn mengergen joghary bilimdi jas maman anasynyng densaulyghyna baylanysty kýnshuaqty Ontýstik ónirine oralghan. Oblystyq birikken drama teatrynda enbek etedi. Sol jylghy 15 qarashada Shymkent oblystyq mәdeniyet basqarmasynyng búiryghymen akterlik sheberlik pen shygharmashylyq qyzmetti odan әri damytudy qamtamasyz etu maqsatynda oblystyq birikken drama teatry qazaq jәne orys drama teatrlary bolyp ekige bólingen. Biraq, qazirgi Shymkent qalalyq orys drama teatry ornalasqan ghimaratta birge qyzmet isteudi jalghastyra bergen.

Sóitip, jas mamannyng qiyn da qyzyqty ómiri men óner joly bastalady. Kórnekti memleket jәne qogham qayratkeri Dinmúhamed Ahmetúly Qonaevtyng dәuirinde salynghan búl ghajayyp teatr ghimaratynyng manynda Vasiliy Andreevich Liyvensov pen Jamalbek Shaymerdenov syndy oblys basshylary otyrghyzghan qos shynar japyraghyn keng jayyp, jayqalyp ósip túratyn. Sol bir talshybyqtar býginde qúshaq jetpes biyik bәiterekke ainalghan. Saparbay Ótemisov te qazir әlgi shong shynarlarday tolysyp, shyndala týsken tanymal túlgha.

Teatr tarlany ózining ómir, óner jolynda sahnada 200-den astam san aluan keyipkerdi somdaghan. Sonyng ishinde ol oinaghan keyipkerlerine toqtalatyn bolsaq, jazushy-dramaturgter – Múhtar Omarhanúly Áuezov pen Sosialistik Enbek Eri, Memlekettik syilyqtyng laureaty Leonid Sergeevich Sobolevpen birlesip jazghan «Abayynda» – Abay, «Enlik – Kebeginde» – Kebek, Abyz, «Qaragózinde» – Syrym, Narsha, «Tanghy japyraghynda» – Baqtyghúl, «Ayman – Sholpanynda» – Álibek, Kótibar, Júmat Shaninning «Arqalyq batyrynda» – Arqalyq, Qabanbay, Beyimbet Maylinning «Shúghasynda» – Ábish, Beyimbet Maylin men Ghabit Mahmútúly Mýsirepov birlesip jazghan «Amangeldisinde» – Petr Loginov, Ghabit Mýsirepovting «Aqan seri – Aqtoqtysynda» – Aqan seri, «Qozy Kórpesh – Bayan súluynda» – Qarabay, Tahauy Ahtanovtyng «Antynda» – Sauran, Ábjappar Ábishevting «Mәdiyinde» – Mәdi, Berqayyr Amanshinning «Jaqiyasynda» – Jaqiya, Bәkir Tәjibaevtyng «Ana jýreginde» – Arman, Asqar Sýleymenovting «Keginde» – Seri, Múhtar Shahanovtyng «Sokrat týninde» – Sokrat, Núrlan Orazalinning «Shyraq janghan týninde» – Saghysh, Marhabat Bayghút pen Shoybek Orynbaydyng birlesip jazghan «Tóle by – Qarlyghash әuliyesinde» – Qaz dauysty Qazybek biydi somdaghan.

Respublikamyzdyng basqa qalalaryna gastrolige shyqqan kezde әriptesterining auzynan: «Talay Syrymdy kórip edik, sening Syrymyng dauyl boldy. Órt bop órtenip kete me dep qorqyp ketip edik», – degen sózdi talay ret esitken. Osylaysha Syrymnyng beynesi Sәkeng ýshin «Júldyzdy ról» bolyp, «Qazaqstannyng enbek sinirgen әrtisi» qúrmetti ataghyn aluyna septigi tiygen eken.

1982 jyly shanindikter «Aqan seri – Aqtoqtyny» sahnalaghan kezde ony tamashalaugha Shymkentke arnayy kelgen osy dramalyq tuyndynyng avtory Ghabit Mýsirepov: «Shәken Aymanovtan keyin Aqanymdy kóre almay jýr edim. Mine, býgin Aqanym tirildi ghoy!» – dep tebirene tamsanghany bar.

1987 jyly dramaturg, ssenarist, Kenestik Sosialistik Respublikalar Odaghy Memlekettik syilyghynyng laureaty Mihail Filippovich Shatrovtyng (Marshak) «Sonda ghana jenemiz» dramasyn sahnalaghan rejisser Jaqyp Omarov basty róldi oryndaytyn akter mәselesine kelgende oilanbastan Sәkene toqtaghan. Saparbay Ótemisov – kenestik kezenning kýn kósemin bederlegen Qazaqstandaghy ýsh akterding biri. Dýniyejýzi proletariatynyng kósemi Vladimir Iliich Leninning (Uliyanov) rólin somdau ýshin ayanbastan ter tókken túlgha. 141 bettik teatr tuyndysyn sahnalau ýshin akterge alty ay uaqyt demalys berilgen. Premieragha Mәskeuden bes ret arnayy kelgen teatr synshylary: «Saparbay Ótemisov – qúbylys tudyrghan ról. Óz kózimizge ózimiz senbey otyrmyz. Pereferiya teatry MHAT teatrynan, Saparbay Ótemisov tanymal teatr jәne kino akteri, rejisser, RSFSR halyq әrtisi, KSRO Memlekettik syilyghynyng qos dýrkin laureaty Aleksandr Aleksandrovich Kalyaginnen asyryp oinady. Memlekettik syilyqqa úsynu kerek!» – dep tan-tamasha bolghan eken. Alayda, 1989 jyly V.IY.Lenin rólin sәtti somdaghany ýshin «Luchshie ludy respubliki» degen altyn tósbelgimen shektelip qana qoyghan.

Nikolay Vasilievich Gogoliding «Ýilenuindegi» Podkelesindi somdaghan Sәkendi mәskeulik teatr synshylary: «Resey teatrlarynda Sizdey Podkolesindi kezdestirmedik», – degen eken.

Almatygha jasaghan gastrolidik saparynda kýn kósem beynesin bederlegen akterding ónerine tәnti bolghan ústazy – ataqty Asqar Toqpanov: «Shәkirti ústazynan ozdy» degen osy eken ghoy», – dep tanday qagha tamsanghan. Áriptesi Qadyr Jetpisbaev ta asqan rizashylyq pikirin ayanyp qalmaghan.

1981 jyly oblystyq partiya komiytetining iydeologiya jónindegi orynbasary Klara Tólendiqyzy Álipova ony teatr diyrektory lauazymyna úsynyp, birer jylda oblystyq mәdeniyet basqarmasyna basshy bolasyng degen eken. Alayda, Saparbay Ótemisov búl úsynysqa qarsylyq bildirgen.

1982 jyly Almatydaghy Múhtar Áuezov atyndaghy Qazaqtyng memlekettik akademiyalyq drama teatrynyng diyrektory Qalmahan Esenbiyev ony kiyeli óner ordasyna shaqyryp, tórt bólmeli pәterding kiltin úsynghanda da akter sol kezdegi astanagha barmay qalghan.

1982-1983 jyldary qoyylghan Áljappar Ábishevting «Mәdiyin» tamashalaghan avtor Sәkene: «Mәdy senday-aq bolghan shyghar», – dep ózining rizashylyq peyilin bildirgen eken.

Rejisser Múhtar Qambarov sahnalaghan «Qorghasyndy dauyl» spektaklindegi óz beynesin kórgen Bauyrjan Momyshúly: «Mening jas kezime qatty úqsaydy ekensin», – degen alghys sezimin jetkizgen.

Kezinde asa kórnekti memleket jәne qogham qayratkeri Asanbay Asqarov: «Jigitter, Asanәli Áshimov – KSRO halyq әrtisi bolsa, Saparbay Ótemisov – Qazaqstannyng enbek sinirgen әrtisi. Biraq, Saparbaydyng oinaghan Abay, Mәdi, Syrymyn Asanәli oinay almaydy. Onyng artyqshylyghy – kinosy. Al kinogha akter de, shahter de, vahter de, bokser de týsedi. Ónerding әkesi – teatr», – dep tamsanghan túghyn.

Taghy bir kórnekti memleket jәne qogham qayratkeri Júmabek Tәshenov Saparbay Ótemisovti «Shymkenttegi Shanin atyndaghy qazaq drama teatrynyng úly akterine, sahnanyng piri men baqytyna» balaghany bar.

1984 jyly teatrdyng 50 jyldyq mereytoyy atap ótiletin tústa bir top әrtister újymdaghy jaghday jayly jogharygha aryz jazghan eken. Onda Áljappar Ábishevting «Mәdi» spektaklin qoyatyn kezde teatr diyrektory 5000 som, rejisser Jaqyp Omarov 3000 som jymqyrdy dep atap kórsetilgen. Shymkent qalasyndaghy audandyq partiya komiytetining mýshesi Saparbay Ótemisovke qatysty ajyrasqan әrtister men ózining tughan-tuysqandaryn partiya qataryna qabyldady. Sol sebepti biz partiyagha ótpey qaldyq delingen. Alayda, keyinnen búl negizsiz jala dәleldengen joq. Osy aryzdyng saldarynan talay akter alghaly túrghan qúrmetti ataqtarynan aiyrylyp qalghan. Búl oqighagha baylanysty Ghabit Mýsirepov, Áljappar Ábishev, Núrghisa Tilendiyev ózderining renishterin bildirgen eken.

Batys, Shyghys, orys klassikalyq teatr tuyndylarynyng arasynan Viliyam Shekspirding «ngriy Sezarynda» – Kasko, «Asaugha túsauynda» – Luchensio, Fridrih Shillerding «Zúlymdyq pen mahabbatynda» – Preziydent (oblystyq orys drama teatrynda qoyylghan), Nikolay Vasilievich Gogoliding «Ýilenuinde» – Podkolesiyn, Anton Pavlovich Chehovtyng «Shie bauynda» – Lopahiyn, Bertolidt Brehting «Kavkazdyng bor shenberinde» – Azdaq, Shynghys Tóreqúlúly Aytmatovtyng «Betpe-betinde» – Smayyl, «Armanym – Áseliminde» – Iliyasty bederlegen.

Tanymal teatr tarlanyn әsirese, Abaydy airyqsha aishyqtaghan akter retinde oryndy baghalaymyz. Sәkeng Abay bolyp halqymyzdyng danalyghy men úlylyghyn barynsha jarqyn tanytty. Syrym bolyp mahabbat biyigine shyqty. Aqan bolyp oishyl serining adaldyghyn pash etti. Mәdy bolyp әdilet ýshin ayanbay kýresti.

Saparbay Ótemisov – ózindik ýni men týri, sózi men qimyl-әreketi ýndestik tapqan abyz akter. Onyng sahnada beynelegen keyipkerlerining kórermen jadynda úzaq saqtalyp qaluynyng syry da osynda. Qashanda eren enbek eskerusiz qalmaydy. 37 jasynda Qazaq Kenestik Sosialistik Respublikasynyng enbek sinirgen әrtisi atanghan. Sәkeng «Parasat» ordenimen, Ontýstik Qazaqstan (qazirgi Týrkistan) oblysyna sinirgen enbegi ýshin mereytoylyq medalimen marapattalghan. Halyqaralyq, Býkilodaqtyq, respublikalyq dengeydegi teatr bayqaularynyng birneshe dýrkin diplomanty atanghan. 1990 jyly Tashkentte ótken gastrolidik saparynda Ózbek Kenestik Sosialistik Respublikasy Jogharghy Kenesining Qúrmet Gramotasymen marapattalghan.

Saparbay Ótemisov shygharmashylyghyn birqatar aqyn, jazushy, synshylar óz enbegine arqau etken. Ludmila Ivanovna Bogatenkovanyng «Uslyshati y ponyati cheloveka», tanymal teatr synshysy Áshirbek Syghaydyng «Sahna sanlaqtary», T.Ótebaevtyng «Teatr syry», teatr rejisseri, Qazaqstannyng halyq әrtisi, professor Maman Bayserkenovtyng «Qoyylym jәne qoltanba», jazushy Serik Janәbilding «Sahna sardary» kitaptary – solardyng sanatynda.

Teatr tarlanynyng ghúmyrnamasynda әsirese, úly Abay beynesining alatyn orny airyqsha ekeni aqiqat. Ol ssenariyin Biyken Rimova jazghan «Abay – Áygerimde» (1982) bala Abaydy, jazushy, dramaturgter – Múhtar Áuezov pen Leonid Sergeevich Sobolevting «Abay» tragediyasynda dara Abaydy, Iranbek Orazbaevtyng (Iran-Ghayyp) «Men ishpegen u bar ma?!» dramasynda jýregi tilimdelgen dana Abaydy dәripteydi. Jalpy, Sәkeng – Abaydy sahnada somdau ýshin 30 jyldan astam uaqyt sarp etken akter. Osy orayda onyng tórtkýl әlemge tanylghan qazaqtyng kemenger klassik jazushysynyng «Abay joly» roman-epopeyasyn kezen-kezenimen alty ret oqyp shyghugha tura kelgenin tilge tiyek eteyik. Ózining «Men ishpegen u bar ma?!» dramasyn tamashalaghan Iranbek Orazbaev (Iran-Ghayyp): «Mine, mening Abayym!» – dep akterge alghys aitqan. 2012 jyly Astanada ótken Ontýstik Qazaqstan oblysynyng mәdeniyet kýnderinde osy qoyylymdy kózimen kórgen tanymal teatr synshysy Áshirbek Syghay: «Geniy! Úlysyz!.. Jer qoynyna ketken akter aghalardyng әruaghy keshirsin! Sahnada Sizden asqan Abay bolghan joq. Saparbay Ótemisov – daryndardyng ishindegi daryny, siyrekterding ishindegi siyregi. Saparbayday sanlaq akterdi saqtayyq», – degen bolatyn.

Ózi úzaq uaqyttan beri tapjylmay enbek etip jýrgen tól teatrynyng úiymshyl újymy, shyrayly Shymqala, oblys pen respublika júrtshylyghy arasynda ýlken syi-qúrmet pen abyroy-bedelge bólengen jan. Úly danyshpan aqyngha arnalghan ýlkendi-kishili is-sharalardyng basy-qasynda údayy jýretin ony júrtshylyq «Býgingining Abayy» dep dәripteydi.

Tәuelsizdikten keyingi jyldarda Múhtar Áuezov atyndaghy Ontýstik Qazaqstan memlekettik uniyversiytetinde (qazirgi OQU) studentterge akterlik sheberlik jayly dәris oqyghan. Keyinnen uniyversiytet újymy úsynghan qyzmetten de bas tartqany bar.

Kiyeli óner ókili ómirining kólenkeli tústary da az emes. Ózining aituyna qaraghanda, oghan әriptes aghalary birneshe mәrte qastandyq ta jasaghan kórinedi. Birde Almatydan qaytqan kezinde ishimdikke әldebir uly zat qosyp berip, bir ólimnen qalghany bar. Poyyzdan týsken song ayaldamada 14 saghat boyy úiyqtap qalypty. Kezdeysoq kórip qalghan tanystarynyng biri ony ýiine әkelgen. Múny kim istegenin akterding ishi sezgen synayly.

Osy oqys oqighadan keyin Saparbay agha әriptesterin dәmhanagha shaqyryp, izettilik kórsetken. Ókinishke oray, әriptes aghalarynyng biri ong jaq kózine әldebir qatty zatpen úrghan. Sol soqqydan keyin kózine tórt ret ota jasatqanymen, bәribir bir kózi kórmey qalghan. Qaskýnemdi sotqa bermey, ishten tynghan. Ókinishke oray, ol kisi Sәkenmen óle-ólgenshe qastasyp, ústasyp ótken.

1995 jyly úly Abaydyng 150 jyldyq mereytoyyna oray Jezqazghanda ótken respublikalyq teatrlar festivaline Shymkenttegi Júmat Shanin atyndaghy qazaq drama teatryn qospay qoyghan. Teatrlar festivalin tamashalaugha barghan Saparbay Ótemisov sol kezdegi Qazaqstan Respublikasynyng Mәdeniyet ministrine: «Teatr festivalinen bizdi nege shettetip qoydynyzdar? Sizge ministr oryntaghy layyq emes dep esepteymiz!» – dep aitqan. Sol sebepti de bolsa kerek, Sәkene alayyn dep túrghan «Qazaqstannyng halyq әrtisi» qúrmetti ataghy berilmey qalghan.

Akterde arman tausylghan ba?! Sәkeng Gamlet, Otello, Koroli Lirdi sahnagha alyp shyqpaghanyna ishtey ókinedi.

Jana HHI ghasyrdyng basynda astanadaghy Qaliybek Quanyshbaev atyndaghy teatrdyng irgesin qalaghan Jaqyp Omarov ta Sәkendi qyzmetke shaqyrghan. Biraq, ol búl joly da ózine úsynylghan tórt bólmeli pәterding kiltinen bas tartqan. Kýnshuaqty Ontýstigin tabighaty salqyndau Soltýstikke qighysy kelmegen shyghar, bәlkim.

Bizding býgingi әngimemizding arqauyna ainalghan keyipkerimiz kiyeli ónerde ghana emes, ómirde de ónegeli jan. Alpys jyldan astam uaqyt otasqan zayyby – Sara Nyghmetqyzy ekeui eki úl, eki qyz tәrbiyelep, olardan birneshe nemere sýiip otyrghan ghaziz jandar. Qyzy Aynúr – skripkashy, nemeresi Janeli – Almatydaghy Kýlәsh Bayseyitova atyndaghy muzyka mektebining týlegi. Sәkeng qoly selt etkende nemerelerin jetektep, qala sayabaqtary men demalys oryndaryn aralaghandy jany qosh kóredi. Búghan qosa-qabat ol kisi tórtkýl әlemdegi nómiri birinshi sport týri sanalatyn futbol dese delebesi qozatyndardyng qatarynda. Qyzuqandy jankýier retinde shymkenttik «Ordabasy» kәsiby futbol klubynyng jenisine quanyp, útylsa múnayyp qalady. Onyng sýiikti komandasy byltyr óz tarihynda túnghysh ret el chempiony atanyp, aidy aspangha bir-aq shygharghany bar.

Tarihy bay teatrda kezinde Hadisha Bókeeva, Ámina Ómirzaqova, Aysha Abdullina syndy tanymal óner maytalmandary enbek etken. 1972 jyly búl óner ordasyna rejisser, dramaturg, teatr qayratkeri Júmat Túrghynbayúly Shaninning esimi berilgen. 1984 jyly teatr újymy Qazaq Kenestik Sosialistik Respublikasy Jogharghy Kenesining Qúrmet Gramotasymen marapattalghan. 2014 jyly teatr «Núrsәt» shaghynaudanyndaghy jana ghimaratqa kóshirilgen. 2015 jyly Ontýstik Qazaqstan (qazirgi Týrkistan) oblystyq qazaq drama teatryna «akademiyalyq» mәrtebesi berilgen. 2018 jyly qalalyq óner újymyna ainalghan. 2021 jyly 10 jeltoqsanda teatr ghimaratynyng aldyna Júmat Shaninning eskertkishi ornatylghan. Býginde búl teatr egemen elimizdegi eleuli óner újymdarynyng birinen sanalady.

Teatr tarlanynyng osydan on jyl búrynghy 70 jasqa tolghan mereytoyy sәn-saltanatpen atap ótilgeni jadymyzda. Shymqalanyng bas teatrynda ótken shygharmashylyq keshte aituly akter ózining әriptesterimen birge sahnalyq qoyylymdar qoyghan. Abaydyng ólenderinen monolog oqyp, «Jelsiz týnde jaryq ai» әnining әuenimen tyndarmandargha keremet kónil-kýy syilaghan. Endi bir kezde Aqan seri bolyp ýkili dombyrasymen әueletip әn shyrqaghan. Shygharmashylyq keshte kórermender nazaryna «Ontýstikfilim» studiyasy týsirgen «Shyrshyqtyng shynary» dep atalatyn derekti filim úsynylghan.

Mereytoylyq saltanat barysynda qúttyqtau sóz sóilegen sol kezdegi oblys әkimining orynbasary Ály Ábdikәrimúly Bektaev oghan Resey, Ukraina, Belarusi, Qazaqstan elderining ýlken Halyqaralyq «Ýzdik adamdar» ensiklopediyasynyng Diplomy men medalin tabys etip, estelik syilyq úsynghan. Almatydan arnayy at terletip kelgen Áshirbek Syghay men Darigha Túranqúlova tәrizdi tanymal ónertanushy ghalymdar jýrekjardy izgi tilekterin jetkizgen. Kýnshuaqty Ontýstik ónirindegi barlyq teatrlardyng ókilderi de toy iyesin jarysa qúttyqtaghan. Ónersýier qauym da qarap qalmay, airyqsha syi-qúrmet kórsetip, aituly akterding qúshaghyn gýlge toltyrghan. Aghayyn-tuystarynyng atynan «temir túlpar» tartu etilgen. Mereytoylyq rәsim «Núra» toyhanasynda odan әri jalghasyp, onda da izgi tilek aitushylardyng qatary kóp bolghan.

Byltyr 80 jasqa tolghan mereytoyy atap ótildi. Shymqaladaghy teatr men kitaphanalarda shygharmashylyq keshteri ótti. Iyghyna shapan jabylyp, syi-siyapat kórsetildi.

Alayda, biz әngime arqauy etken «Býgingining Abayy» atanghan Saparbay Ótemisovtey akterge «Qazaqstannyng halyq әrtisi» qúrmetti ataghynyng berilmey jýrgeni mәdeniyet maytalmandary men óner ókilderin ghana emes, qarapayym júrtshylyqty da alandatyp otyrghany anyq. Aytpaqshy, teatr men kino salasynda eren enbek etip jýrgen Qazaqstannyng enbek sinirgen әrtisi Qúpiya Rahymberdiyeva da dәl osynday joghary qúrmetti ataqqa әbden layyq jan. Al «Qúrmet» ordendi akter Múhan Shәkirov, Qazaqstan Respublikasynyng mәdeniyet qayratkerleri – Erkin Shymyrqúlov pen Ghaziza Ásenovany Qazaqstannyng enbek sinirgen әrtisi ataghyna nege úsynbasqa?!

Jalpy alghanda, egemen elimizding ýshinshi megapoliysindegi «akademiyalyq teatr» degen darday ataghy bar aituly óner újymynda býginde birde-bir «halyq әrtisinin» bolmauy ókinishti-aq. Búl ótkir de ózekti mәselening týiini teatrdyng biylghy torqaly toqsan jyldyghyn toylaytyn kezende sheshilip qalatyn shyghar, bәlkim. Qazaqstan Respublikasynyng Preziydenti Qasym-Jomart Kemelúly Toqaev, Qazaqstan Respublikasynyng Premier-ministri Oljas Abayúly Bektenov, Qazaqstan Respublikasynyng Mәdeniyet jәne aqparat ministri Aida Ghalymqyzy Balaeva, Shymkent qalasynyng әkimi Ghabit Ábdimәjiytúly Syzdyqbekov shyrayly shahardaghy tanymal óner ókilderine oryndy syi-qúrmet kórsetedi degen senimdemiz.

Ábdisattar Álip,

jurnalist, aqyn, audarmashy, Qazaqstan Jurnalister jәne Halyqaralyq Jazushylar odaqtarynyng mýshesi.

Shymkent qalasy

Abai.kz