Jeksenbi, 24 Qarasha 2024
Janalyqtar 3376 0 pikir 13 Qantar, 2014 saghat 07:55

Abaydy ardaqtaghan rektor

Abay atyndaghy Qazaq últtyq pedagogikalyq uniyversiytetining 2008 jyly shyqqan oqu ornynyng 80 jyldyghyna arnalghan merekelik kitaptan «1930 jyly uniyversiytet Qazaq memlekettik pedagogikalyq instituty dep atala bastady, 1935 jyly oghan úly aqyn Abaydyng aty berildi» degen sóilemdi oqyp, oigha qaldym. Sol jyldary oqu ornyn kim basqardy jәne ol qanday adam edi degen qyzyghushylyq tuyndady. Súraghymnyng alghashqy jauabyn da osy kitaptan tapqandaymyn, kelesi betterin paraqtaghanymda «QazMPIY-ding 1935-1937 j.j. rektory Shahislam Bekjanov» degen anyqtama  men sureti berilipti, al ómirbayany men qyzmeti turaly mәlimet berilmepti. Nege? Eger kitap qúrastyrushylar ol kisini endirgisi kelmese mýldem aitpas edi, demek qoldarynda basqa derek bolmaghan. Mine, qyzyq, hakim Abaydy yaghni, alashtyng ardaqty úly Ahmet Baytúrsynovtyng «Qazaqtyng bas aqyny» dep býkil qazaqqa ýlgi etken bastamasyn tez týsinip, qazaqtyng túnghysh joghary oqu ornynyng esimin Abay dep ataugha naqty ýles qosqan rektor ne sebepti belgisiz bolyp qaldy degen súraq kólbendep,  múraghatqa barayyn desem densaulyq kótermey púshayman bolghan jayymyz bar edi.

Abay atyndaghy Qazaq últtyq pedagogikalyq uniyversiytetining 2008 jyly shyqqan oqu ornynyng 80 jyldyghyna arnalghan merekelik kitaptan «1930 jyly uniyversiytet Qazaq memlekettik pedagogikalyq instituty dep atala bastady, 1935 jyly oghan úly aqyn Abaydyng aty berildi» degen sóilemdi oqyp, oigha qaldym. Sol jyldary oqu ornyn kim basqardy jәne ol qanday adam edi degen qyzyghushylyq tuyndady. Súraghymnyng alghashqy jauabyn da osy kitaptan tapqandaymyn, kelesi betterin paraqtaghanymda «QazMPIY-ding 1935-1937 j.j. rektory Shahislam Bekjanov» degen anyqtama  men sureti berilipti, al ómirbayany men qyzmeti turaly mәlimet berilmepti. Nege? Eger kitap qúrastyrushylar ol kisini endirgisi kelmese mýldem aitpas edi, demek qoldarynda basqa derek bolmaghan. Mine, qyzyq, hakim Abaydy yaghni, alashtyng ardaqty úly Ahmet Baytúrsynovtyng «Qazaqtyng bas aqyny» dep býkil qazaqqa ýlgi etken bastamasyn tez týsinip, qazaqtyng túnghysh joghary oqu ornynyng esimin Abay dep ataugha naqty ýles qosqan rektor ne sebepti belgisiz bolyp qaldy degen súraq kólbendep,  múraghatqa barayyn desem densaulyq kótermey púshayman bolghan jayymyz bar edi. Tipti, abaytanushy retinde emes, osy instituttyng týlegi retinde de Abaydy ardaqtaghan rektordy bilmeu azamattyghymygha syn, elge singen enbegin zerttep, baghalamau ýlken min dep úqqan ókinishimizding sol ornyn respublikalyq «Týrkistan» gazetine shyqqan osy jyldyng 5 jeltoqsanyndaghy aqyn Jarylqasyn Boranbaydyng «Atausyz qalghan arystar» maqalasy toltyrghanday boldy. Qazaqy dastarhandy ólenimen órnektep aqyndyghy tanymal J.Boranbaydyng últ tarihyn zerdeleude de qalamynyng úshqyr ekenin biletinbiz, al kópshilik kóz jazyp qala jazdaghan Sozaqta tuylyp, qazaqtyng úlyna ainalghan atausyz qalghan arystar turaly  mol derekterin kórgende, alghystan basqa aitarymyz qalmady, qazaq atam múndayda «arystarda bir aunap túrghan shyghar» demey me?! Izdegenimiz tabylyp, bizde quandyq, J.Boranbaevty sóileteyik: «Kitaptaghy Shahislam delingen esimning dúrysy – Shayhislam. Biz búny oghan berilgen tólqújattan taptyq. Múnda ol Shayhislam dep kórsetilumen qatar, 16 noyabri 1903 jyly Ontýstik Qazaqstan oblysy Sozaq audanynda tuylghan dep kórsetilgen. Qújattyng nómiri: AE№646892». Qazaq últynyn, qazaq úlynyng quanyshy men azaby, gýldenui men kýireui, toqtyghy men ashtyghy qatar jýrgen, tarihy – shejireli, múnly tariyh... Oqysang quanasyng da, jylaysyn...

«Qazaq, bilimi joghary, gumanitarlyq. Qazaq pedagogikalyq institutynyng rektory. Almaty oblysy, Almaty qalasynda túrghan. Qazaq SSR UGB NKVD 1937 jyldyng 6 qazanynda tútqyndalghan» dep jazylghan , odan keyin she, odan keyin qayta ústalyp, atylady... Ne ýshin, «osy ordaly oqu ornynda búghan deyin әrqily pikirler qayshylyghynda bolghan, feodal, baydyng túqymy, agha súltan Qúnanbaydyng balasy, ózi de bolys bolghan dep qaqpaqylgha týsken aqyn Abaydyng atyn jinalystan-jinalys talqylay otyryp, ong sheshimin tauyp, újymnyng úsynysyn alyp bergeni» ýshin be??? Áyteuir «qazaqty» atu kerek, bayaghy jattandy aiyp «Súltanbek Qojanov, Temirbek Jýrgenov, Sanjar Asfendyarov t.b. siyaqty «Kenes ýkimetin qúlatpaqshy» bolghandarmen tyghyz baylanysta» degen jeleu. 1961 jyly 20qantarda KSRO Joghary Sotynyng sheshimimen aqtalady.

Qanday ókinish, óz tarihym, óz últymnyng tarihy turaly bilgenimnen bilmegenim kóp, biz bәrinde endi bastap jatqandaymyz... biyl asyl atanyng jýz on jyldyghy, atay almadyq, abaytanushy retinde , tipti Sozaq audanynda Jynys (qazirgi Taukent) auylynda Oktyabri kolhozyndaghy bir búlaqtyng basynda ol kisi de, men de sonda tuylyppyz, ne aitarymdy bilmeymin, tek úrpaqqa sabaq bolsyn...

Keshir, asyl ata!

Jabal Shoyynbet,

Abay atyndaghy QazÚPU-i

«Abaytanu» ghylymiy-zertteu

ortalyghynyng diyrektory, f.gh.k.

Abai.kz 

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1491
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3259
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5568