...Pendemiz mәngi jýrgen septep ýmit,
Eshteme qúlazisyng joq kórinip.
Óresi tar, ózi keng búl qoghamda
Adasqan úqsap bóten tyrnalargha
Alarmyz bayqatpay bir kóshke kirip.
Egilgen ýnsiz dýniye...
Syz. Nóser. Kýz,
Emeksip búl dýniyeden biz de ótermiz,
Birde jaqsy, al birde jek kórilip.

Esenqúl.

...Pendemiz mәngi jýrgen septep ýmit,
Eshteme qúlazisyng joq kórinip.
Óresi tar, ózi keng búl qoghamda
Adasqan úqsap bóten tyrnalargha
Alarmyz bayqatpay bir kóshke kirip.
Egilgen ýnsiz dýniye...
Syz. Nóser. Kýz,
Emeksip búl dýniyeden biz de ótermiz,
Birde jaqsy, al birde jek kórilip.

Esenqúl.

Jek kóru, әriyne, taldaudy asa qajet ete qoymaytyn, ishki sezimdi bildiretin, barshagha mәlim jalpaq úghym. Búl psiholo­giya­lyq kýy (jek kóru) myna qym-quyt tir­lik­te kóp biylikke qolymyz jetpey jýr­gen biz týgili, kóp biylikke qoly jetken qa­zaq­tyng úly Abayyn da ainalyp ótpegen. Qay-qaysymyz da tilge tiyek etpesek túra almaytyn bir әngime bar ghoy. Abaydyng sol sózin jatqa da aita alasyz: «Osy men ózim – qazaqpyn. Qazaqty jaqsy kórem be, jek kórem be?..». Jauabynyz da әzir: әriyne, jaqsy kórdi. Qazaqty biz de jaqsy kóremiz. Al Qazaqstandy she? Qazaqstan­dy da, dau joq, jaqsy kóremiz. Tek biz (aqyn­dar) qalay jaqsy kóremiz? Negi­zinen әli sol Abaydan asqanymyz shamaly: úrsamyz, sógemiz, aqyl aitamyz... Al eger úryspaytyn, sókpeytin, aqyl aitpaytyn eki aqyn bolsa, bireui Esenqúl edi. Esenqúldyng osy bizge qaratyp aitqan «Elindi jamandama» degen óleni de bar.
Osy arada taqyrybymyzgha qatysty bir qystyrma әngime aita ketelik.
Mysaly, Resey turaly ólender óte kóp. Áytse de birden tiline orala salatyn joldar men shumaqtar sanauly. Aytalyq, Lermontov: «Proshay, nemytaya Rossiya». Ne­mese Tutchev: «Umom Rossii ne ponyati, Arshinom obshim ne izmeriti: U ney osobennaya stati – V Rossii mojno toliko veriti».
Bir qyzyghy, osy eki dýnie de әli kýnge deyin auyzdan týspey keledi.
Mysaly, orystardyng arasynda «Proshay, nemytaya Rossiya» degendi Lermontov jazbaghandyghy, búl degeniniz aqyngha sy­rt­­­tan zorlap telingen, tól tuyndy­larynyng ishine әdeyi engizilip jiberilgen iydeo­lo­giya­lyq diyversiya ekendigi turaly jeniske jetui neghaybyl dau bar. Al Ahmet Baytúr­sy­novtyng «Qosh, sau bol, Qarqaraly, juyl­maghan» degen ólenin jәne qosa tal­dasaq, tym әrige ketip qalamyz. Son­dyq­tan toqtay túralyq.
Al Tutchevting óleni turaly әngime bas­qasha. Árisin aitpaghanda, beride, Resey Preziydenti V.Putin Kremlide sol kezgi Fransiya Preziydenti N.Sarkoziydi qabyl­da­ghan shaqta Tutchevti sәl ózgertip, «V Ros­sii nujno veriti» degen ghoy.
Al bizding Esenqúldyng óz elin sýngi tym ózgeshe edi. Sebebi, ol Lermontov sekildi Qapqazgha aidalghan joq. Tutchev sekildi Europa elderindegi neshe qauym aqsýiek­ter­ding ortasynda yzdiyp jýrgen joq. Qazaq aqyny Esenqúl Jaqypbek (әuelgide Jaqypbekov) әueli kommunistik Qazaqs­tannyng nanyn jep, suyn ishti, sosyn tәuel­siz Qazaqstanda ghúmyr keshti. Televiziya­lyq baghdarlamanyng atauyna demeulik shylau qosyp qaytalasaq, búl tirlik «Ay­tugha ghana onay». Áytpese bir ómirindi eki týrli qoghamdyq qúrylysqa qaq bólip bere salu qaydan onay bolsyn. Biraq bermegende jәne qayda barasyn?
Jә, Esenqúlgha oralayyq. Mysaly, ol sonday da sonday Qazaqstangha arnaghan bir óleninde bylay deydi:
...Senen talay qaytsa-daghy meselim,
Keshtim bәrin, óse bershi, ós, elim!
Búl – sýy. Osy arada eske týsip otyr­ghan bir jay bar. Erterekte «Qazaq әde­biye­ti» gazetinde Esenghalidyng toptama jyr­lary jariyalanyp, eng basyna birining astyna biri eki epigraf berildi. Birinshisi – «Azaulynyng Stambúldan nesi kem?! Dos­pambet». Dau joq. Ekinshisi – «...Astanany sýiem men! Amanhan». Búl endi senimsizdeu. Jo-joq, Amanhannyng Astanany sýietin­di­gine kýmәn keltirmeymiz, biraq Astanagha arnalatyn ólenin ol búlay jazbasa kerek. Al óleng men maqalanyng mindetin týsin­beytinder osylay jazatyny jәne ras. Solar ýshin Amanhan kýiip ketip otyr ghoy. Al Esenqúl sýigenin, kýigenin aitpaydy. Búldanbaydy. Mindetsinbeydi. Kijinbeydi. Abaysha týsindirsek; «Shydaydy riza bop jar isine, qorlyq pen maza­ghyna tabynsa da». Óitkeni, Qazaqstan – óz eli. 1948 jyly Qasym Amanjolovtyng qalamynan (jýreginen) shyqqan, liriy­ka­nyng siyrek jauharlarynyng biri bolyp qalghan «Sovettik mening óz elim» óleni de, әri-beriden son, sayasy kólgirlik emes, óz elining arqasynda jetilgen jetim balanyng jan syry edi ghoy: «...Ómirden ýmit joq óz­ge, Dalanyng terdim tezegin. Ákem bop tap­tyng sol kezde, Sovettik mening óz elim...»
Taghy da Esenqúl:
...Óse bershi, óse bershi, ós, elim!
Dәl ózimdey manday sory bes elim.
Búl – moyyndau. Negizgi úsynylatyn tújyrym: Qazaqstan qanday bolsa, men de sondaymyn. Al biz birqatar (bәlkim, birqatardan da kópteu) ólenderimizde Qazaqstannyng kemshilikterin dóp basamyz da, ózimizdi odan syrt ústaymyz. Kemshilik bizding әrqaysymyzdyng jeke basymyzdyng emes, basqa bireudin, yaghny Qazaqstan deytin memleketting nemese «aqyndardy týsinbeytin» sol respu­bliy­ka­nyng jer qayysqan túrghyndarynyng mini bolyp shyghady. Óitkeni lirika, negizinen, birinshi jaqtyng ghana sezimin úsynady: men jәne olar (basqalar). Búl, bir jaghynan, tiyimdi prinsiyp. Qazaqstannyng qaptaghan problemalaryn moynyna aludyn, «e-e, búl da týk bitirmegen mojantopay bireu eken» deytindey sóz estuding ne qajeti bar? Shamang kelse, týk bitirmeseng de týiip tastap, jele sóilep otyrghangha ne jetsin?! Juyrda aqyn inim Bauyrjan Ba­ba­janúly ekeumiz ózin Kókbórimen shen­destirgen jergilikti dәrejedegi aqynnyng esh­qanday da Kókbórige úqsamaytynyn sóz ettik. Sosyn, qaytadan tәubemizge ke­lip, «Kim bilsin, bәlkim, syrtynan bol­ma­ghanmen, ishinen Kókbóri shyghar» degen she­shimge toqtadyq. Al Esenqúl óitpeydi. Ishinen de, syrtynan da kókbórilenbeydi. «Dәl ózimdey manday sory bes elim» dep ózining Qazaqstannan esh ereksheligi joq ekenin «jýregining týbine kir jasyrmay» (Múqaghali) aitady.
Odan әri qaray keteyik.
...Óz-ózimnen qaljyrap,
Óz-ózimnen balbyrap,
Ómir keshtim arasynda joq, bardyn.
Ash ózegim qan jylap,
Kimdi kýndep, kimdi tildep boqtarmyn,
Ortasyna kire almasam kókpardyn.
El aldynda kelmeydi eshbir aqtalghym.
Taghdyryndy órge tartsam dep edim,
Keshir, keshir, kenpeyildi meni Elim,
Jәy ghana bir taghdyrlasyng bop qaldym.
Búl – opynu. Esenqúl әuelgide әrtýrli zymiyan sayasattardyng qúryghyn ýzip kete almay, kóppen birge búnyng da (aqynnyng da) alpys jyl ghúmyryn әrli-berli tartqylap, otqa da, sugha da salghan, әriyne, amalsyzdan sóituge mәjbýr bolghan eline keshirim berse, myna óleninde sol elin jo­gharygha shyghara almaghany ýshin ózi keshirim súraydy. Taghdyr bylay qara­ghanda, kóbine-kóp әdeby shygharmagha ghana layyq sóz sekildi. Biraq... Esinizde jýrgen shyghar, elimizge tәuelsizdik kele bastaghan shaqta gazetterde «Til taghdyry – el tagh­dy­ry» degen aidar jii kórinip jýrdi. Qa­zir bәsensidi. Óitkeni, sol kezgi zor qauip­ting beti qaytty. Al ótken jyldan beri Qazaqstanda «Elimning taghdyry – me­ning taghdyrym» dep atalatyn respu­bliy_kalyq forum ótkizilip jýr. Yaghny aqynsyng ba, aqyn emessing be, bәribir, elinmen tagh­dyrlassyn. Mine, el taghdyryn, sol elding túrghyndarynyng taghdyryn algha tartqan sonday sezim-forumda kәduilgi sózden basqa qúral-jaraghy joq aqyn retinde Esenqúl taghy da adal sóiley salady, tipti de ózgeshe ózeuremeydi: «Jәy ghana bir taghdyrlasyng bop qaldym».
Esenqúl jyrlarynyng negizgi ózegi osy – adaldyq, shynshyldyq.
Adal bolmasa, shynshyl bolmasa, ol ózining «Tazqara qústyng taghdyry» atty ki­ta­byna jazghan kirispesinde: «Kýndelikti tirshilikte minezsiz, eshkimnen asyp bara jatqan ereksheligi joq, tәuelsiz jaltaq, jasandy sóilep jiberuden de úyalmaytyn janbaqynyng birimin», – dey me?! Jәne, bir ghajaby, Esenqúl búl sózdi ózine arnagha­ny­men, monologtyng arghy jaghynda «erek­sheligi joq, jaltaq, jasandy sóiley salatyn, janbaqy» talay jazarmandar­dyng súlbasy kórinip túrady. Álde aqyn osy joldardy solardy eskerip, osy shyndyq­ty әiteuir týbi bireu aituy kerek bolghan­dyq­tan, óz moynyna ala saldy ma eken? Olay oilaytynymyzdyng taghy bir sebebi, Esenqúldyng biz jogharyda keltir­gen, keltirmegen ólenderindegi birinshi jaqtan sóileytin avtordyng ómirlik dramalary nege bәrimizding basymyzdan alynghan mysaldar siyaqty?
Qalay aitqanda da mysaly, әdebiyet­ke ótken ghasyrdyng sekseninshi jyldary kel­genderding býginge deyingi tirshiligi eng al­dymen, osy Esenqúldyng ólenderinde qattauly túr. «Almatydaghy jyr keshi» deytin óleng sonyng alghashqylarynyng bir deregi edi. Eskerte keteyik, ol kezde onday keshterge jas aqyn dәrejesindegiler óleng oqugha emes, tyndaugha baratyn. Tynday bilu de ónerding bir tóresi ekenin sol shaqta boygha sinirgenimiz ras. Sonymen ne boldy deysiz ghoy?!
...Bir ólennen eskenimen jyr lebi,
Bir ólennen kónil qayta kirledi.
Saqa aqyndar saqaldaryn saudalap,
Saryauyzdar sanatqa da kirmedi.

Sosyn jastar kónilderin ot qaryp,
Jinaldy bir onasha ýige toptalyp.
Birin-biri maqtap jatty, shynynda,
Myqty aqyndar dәl osynday joq-ty anyq...
IYә, sonday zaman edi. Ýlkenderding ornyna otyryp alugha eshkim tyryspaytyn. Aghalardyng sózine, qisyq bolsa da, týzetu jasalmaytyn. Myqty óleng maq­tala­tyn. Nashar ólen, meyli, dattalmasa da, әiteuir maqtalmaytyn. Sonyng ózinde de sol 1982 jyly Asqar Sýleymenovting «Aqynnyng azdyghyn, ólenshining kóptigin er­tede, erterekte, balaraq kezinde jaz­ghan bir maqalasynda Múhang (Múhtar Áue­zov) jerine jetkizip aitqan. Odan beri, neghypty, aqyn kóbeydi, әriyne. Biraq, qarap jatsa ólenshi bola ma. Ol, kýn úzar­dy dep qysqara qoyatyn týn emes. Ol – ene­simen qatar otyryp ap sybaghagha talasatyn kórgeni kem kelindey» dep renjigeni bar.
Aytpaqshy, osy Asqar aghamyzdyng «Para­sat» jurnalynda jariyalanghan Esen­qúldyng toptamasyna arnaghan qúit­tay alghysózi bar. «Úzaq sózge – uaqyt kem. Men úqqanda tekti tiyek – arshadan. Búl – arsha jigit. Búl jigit júrttyng aituynda, «kók kóz» eken. Kórmedim. Kóre almadym. Biraq óleng joldaryna boylaghanda, qayta oqyp, qayta paraqtap-taraqtaghanda kókózegin zayyr tanugha yqyrar boldym. Osy jigitting úryp shygharyna, júlyp shygha­ryna kәmil senimdimin», – depti.
Tilge sonshama úqypty, sóilem qúry­ly­syna sonshama múqiyat qaraytyn Asekeng aghamyzdyng Esenqúldyng ólenderine osynsha qúlap týskeni oigha qaldyrady. Rasyna kelgende Esenqúl jyrlarynyng búghan deyingi jazylghan dýniyelerden taqy­ryp­tyq ta, formalyq ta asa ózgesheligi joq. Aytalyq, ózining aldyndaghy Júmataydyng ólenderindegi tiri on-órnek, qanyq boyau Esenqúlda joq. Esenqúlda ózimen tústas Tynyshtyqbekting jyrlaryndaghy tynnan tap bolghan tirkester men alabóten tosyn saryndar da joq. Mysaly, ol:
Móltildegen men osy,
Sezim edim,
Ógey tartyp baramyn ózime-ózim,
Ózimdi-ózim estelik sezinemin.
Kólbeng qaghyp kóshege shygha qalsam,
Ótip ketken ómirge kezigemin, –
dep jaza salady. Jaza salghany bar bol­syn, jaybaraqat kónilindi kenetten astan-kesteng etedi. Búl qalay bolghany? Keshe ghana Almatydaghy jyr keshinen shyghyp, «kónilimizdi ot qaryp, toptalyp» jýrgender osy biz emes pe edik? Mynau qaydan payda bolghan jasamys kýirektik? Meyli, ras-aq shyghar, biraq sypayylap aitsa da týsiner edik qoy. Esenqúl oghan apshymaydy. «Men qayteyin, osynday bop qaldyq qoy» dep aqsiya kýlip túrady. Sirә, Asekeng (Asqar Sýleymenov) «qayta oqyp, qayta paraqtap-taraqtaghanda» Esenqúl­dyng osy adaldyghyn anyq angharghan shy­ghar-aq. Ómirdi aitasyn-au, osy kýni ólen­degi adaldyqqa da zәru bolyp qaldyq qoy.
Osy tústa jolshybay aita ketken maqúl, Esenqúl óz ólenderine әshekeyli úiqastar izdep te әurege týsken emes. Shumaqtardy «basyp qalghan, ketip qalghan» nemese «qarashasyn, baratatyn» dep olpy-solpy kiyindire salady. Áytpese er­terektegi aghalary tәrizdi «edini» «ed» dep, «túradyny» «túrad» dep sholtita salu da aqyngha týk emes. Biraq, basqamyzdyng ólenderimizge ense, ógizge er salghanday bolyp ersilenip túratyn sol aqaulyqtar Esenqúl ólenderine kelgende, apyr-ay, jymdasyp-aq ketedi. «Súlu súlu emes, sýigen súlu» degenning bir sipaty osy ma eken әlde? Abbreviaturalar qazaq­sha­lan­bay túrghan shaqta «Qaryzym bar qay­tar­maghan qoghamgha, Aryzym bar aita al­ma­ghan OON-gha...» dey salghan da osy Esenqúl edi.
Jalpy, stili jaghynan kelgende, Esen­qúldyng ólenderi ózine deyingi esh aqyndardyng tólderine úqsap tughan emes. Álde jas basynan sol kezde kenetten keng óris alyp ketken sahnalyq aitysqa týsip («aqyndar aitysynda mening atym jenu­men emes, jenilumen shyqty» deytini de bar ghoy), jauap shumaqtardy shapshang jә­ne naqty qúrastyrugha daghdylanyp ket­ken­dikten be, ol qaghazgha týsire bastaghan jyr joldarynyng birin syzyp, birin jón­dep, әldeqansha әurege týspey, birden topyrlatyp tóge salatynday bolyp elesteytin. Mysal keltireyik: «Shyrqyra­typ shyndyqty aitsam bir jaysyz, Qatar birge jýrgenderden ynghaysyz, Oinap birge kýlgenderden ynghaysyz. Ómildirik, qúiysqandy teng ústap, Barghan sayyn bar shyndyqtan alystap, Ómir sýre bil­gen­derden ynghaysyz...». Búny bir dep qoysaq, ekinshiden, Esenqúl bir shanagha birneshe at jegetin bayshykeshter sekildi bir ólenge birneshe oi-pikirdi qatar jekpeydi. Ta­qy­ryp nemen qaraysa, sonymen agharady. Mynau «Ghúmyrnama» deytin ólenning tolyq núsqasy:
Óleng jazam...
Bar isim osy ghana.
Óleng berdim dosyma, qasyma da.
Tughan-tuys ishinde erkeletti
Múqaghali, Tólegen, Qasym agha.

Arghy atamdy súrasang – Abay, Jambyl.
Ór Mahambet – óz agham,
Abaylap jýr.
Joldas boldym bórining bórisimen,
Syrlas boldym serining serisimen,
Aruaqtandym solardyng perisimen.
...Zaman keldi jalghasqan jeng úshymen,
Endi qalghan ghúmyrda ne bitirem?
Sorly basym búl kýnde sony oilap jýr.
Bir qúdaydan basqagha zauqym da joq,
Aynaldyrsan, moldalar, meni ainaldyr.

Kiymesem de aq sәlde sәnmen býgip,
Qoymasam da aq saqal bәldendirip,
Kiyimimdi kieyin ken, mol qylyp.
Aspangha úshyp jýrdik qoy albyrttanyp,
Endi biraz kóreyin jermen jýrip.
Endi qalghan ghúmyrda sholjang baspay,
Baqyrayghan kózderi balbal tastay,
Dýniyeni syrtynan kórgen qyzyq.
Jalt etip óte shyghatyn býkil ghúmyrna­ma­nyng negizgi mazmúny – osy, shapshang da shalt, qysqa da núsqa. Avtordyng ózinen basqa eshkimning kuә boluyn qajet etpey­tin, qosymsha pikir súramaytyn bir ghana uәj. Aqyndyqtyng sanagha qanshalyqty sal­maq týsiretini, óleng jazu degenning qan­day auyr dert ekeni, qara qalam ústap aq qaghazgha tónu nendey jankeshtilikti talap etetini turaly nebir súnqyldaghan monologtardan janynyz shoshynghan kezde Esenqúldyng osy ólenin oqyp, qalyng qayghydan lezde aiyghyp ketuge bolatyn siyaqty.
Sózimizdi jalghayyq. Sonymen, «búl jas­qa kelgenshe jaqsy ótkizdik pe, jaman ótkizdik pe, әiteuir, birtalay ómirimiz­di ótkizdik» (Abay). Áriyne, biraz órtendik, kýidik, retti-retsiz ghashyq boldyq. Aqyry oiladyq: әielinnen artyq kiming bar edi?
Jaylap alyp jany jyly pesh týbin,
Shýnkildesip otyramyz keshqúrym.
Demeu bolar aghayyn kóp desek te,
Senen basqa joq eken-au eshkimim.

...Mazdap jatyr, qozghap qoyshy pesh týbin,
Menen basqa sening de joq eshkimin,
Men bar kezde sening de joq esh múnyn.
«Bizding kýieu әigili aqyn eken» dep,
Ayqym bitken shulap jýr dep estidim.
Týbi mening týsiniksiz baylyghym
Túqymynday kóbeyedi eshkinin...
HIH ghasyr aqynynyng ólenderinen mún­day shumaqtardy kezdestire almaysyz. Ári ketse, «Syrtqa shyqsam – batyrmyn, ýige kelsem – qatynmyn. Qatyn auru, bala jas, tary týiip jatyrmyn» dep dýrs etkize salady. Al biraq, tap sol shaqta tap sol qatynynan jaqyn eshkimi joq bolyp túrghanyn esh moyyndaghysy kelmeydi. Esenqúl moyyndaydy, onymen qoymay, ýstine әtir sepken nebir saqa aqyndargha da moyyndatady. Sebebi, «alghanym aru bolmasa, aldyma alyp sýimen-di»-ning (Shalkiyiz) zamany ótip ketkeli qashan.
Osylay saraptay bersek, Esenqúl ólen­deri arqyly biz ózimizben-ózimiz (ana tústa, myna manayda, asfalit kó­she­de, jasyl soqpaqta, japadan-jalghyz, ekeuara, shattanysyp-kýlisip, múndasyp-múnayysyp) әlsin-әlsin kezige berer edik. Óitkeni, Esenqúldyng ólenderi sonday: «Ótken-ketken», «San jyldan son», «Ghú­my­r­­­nama», «Jazmysh», «Bireudi izdeu», «Elegizu», «Jan dauyly», «Sol jazda», «Sol bayaghy...», «Ótedi kýnder osylay»... Áriy­ne, búlargha «Alday-au» nemese «Ózindi ansap» tәrizdi talay әnder móldirey qosylady.
Bәrimizge belgili, jalt etip óte shyq­qan jas dәurendi saghynu, saghynyp qana qoymay, ony, reti kelse, shang tiygizbey asy­ra madaqtau, sóitip, jastyqtyng ornyna kelgen myna toqtasty tirlikti mise tútpay, astamshylyqqa úrynu, әsirese, aqyndargha tәn. «Ásirese» deytinimiz, búl ghadet, әriyne, sóz ónerinen aulaq jýrgen­derge de birynghay jat emes. Osy ahualdy Esenqúl bir óleninde bylay suretteydi:
...Jas edik bir kýlgeni myng qaralyq,
Biz de osy quang tarttyq gýldep alyp.
Ómirden qay qorytyndy shygharsang da,
Bәri de tireledi múngha baryp...
Ras qoy. Sebebi, «oyly adamgha qyzyq joq búl jalghanda», al oily adamynyzdyng biri – jaqsy óleng jaza alatyn aqyn. Taghy bir óleninde osy ótpeli óksikti Esen­qúl taghy bylay týiindeydi:
...Keudemdi bir kernegen jel bar edi,
Qasymda sodyr-soyqan el bar edi.
Serpileyin desem de serilermen
Taba alsamshy olardy emge qane.
Arasynda albyrttardyng jýre túrmay,
Dýniye, seni quyp nem bar edi...
Mine, osy shumaqtan keyin aqyn jyr­la­rynyng adaldyqqa, shynshyldyqqa (búl rette shynshyldyq degendi qoghamnyng kemshilikterin tap basyp aitumen shekteudi jón kórmeytinimizdi eskertkimiz keledi), iyә, sonday týpqazyqqa negizdelgen qas­iyetterine nәr beretin taghy bir qyry shygha keledi. Esenqúl nendey gәpterdi qozghasa da, qanday oqighalardy (onyng әr ólenining әrjaghynda әiteuir bir oqigha jatqan siyaqty yntyqtyryp otyratyny mәlim) bayan etse de, әrnәrsege úrynbay, bizge (әrqaysymyzgha) óz sezimimizdi ózimizding sózimizben ghana (tek óndep, qalt oilantyp tastarlyq dengeyge shygharyp) jet­kizip beredi eken ghoy. Taghy oqyp kóreyik:
...Kókektey kýnder ótip súnqyldaghan,
Áyteuir, jettik bizder búl kýnge aman.
Shymyrlap jas tamady eki kózden
Shyqtay bop shóp basynda jyltyldaghan...
Búl shumaqty, mysaly, qazir kóz aldymyzda qadiri týsip bara jatqan halyq әnderin sýiip tyndaghandar (әli de tyn­day­tyn­dar) tym jyly qabyldasa kerek. Óit­pegende qalay, búl joldardyng astarynda «Susamyr – elding jaylauy, ómirding bar ma baylauy» men «Ótip dәuren bara jatyr, siz ben bizge bilinbey-au» jasyrynyp jatqan joq pa?! Esenqúl tipti «Qazaq – naghyz qazaq emes, naghyz qazaq – dombyra» (Qadyr) ekenin bizden artyq bile túra, qazaqpen tuystasyp ketken basqa aspaptardyng da sýikimdi әuenin qúlaghyna әkeledi:
...Sybyrlap aitatúghyn әldeneni,
Syrtynda auylymnyng kól bar edi.
Qazday bir qanqyldaghan qara garmoni
Seni ansap aily týnde zarlar edi.
Otyrghan garmoni tartyp balalarmen,
O, qayran, qyz ben alma,
Arman edi...
Bir bayqalatyn nәrse, bir kezderi «Qalada jýr aqynnyng iri-úsaghy...» dep bas­talatyn óleng jazyp, «Esigining kóz­digi­nen syghalap, Qaraytúghyn qaladaghy qazaq­tay...» dep shymshyghany bolmasa, Esenqúl auylda túratyn aqyn ekenin astyn syzyp aitugha qúmartqan da joq. Biraq auylda túratynyn kópshilik ólende­rin­de sezdirip ala beretin. Mysaly, «Jan­byrly kýn» degen ólenindegi «Býgin de janbyr, qanghyr da kýngir shatyrym, Qanghysam ba eken qaqpamnan shyghyp aqyryn» degen joldar qalanyng kóp qa­bat­ty ýilerine ýilespeytini, tek Esen­qúldyng jeke dara túrghan óz ýiindegi ózi jap­qan (japqyzghan) shatyrgha, qadasyn ózi qaqqan qaqpagha ghana qatysty ekeni bayqalyp túrady. Áriyne, búl auylda qaq­pa bireu ghana emes, basqa da qaqpalar bar: «Qaqpagha әrbir sýrinip...», «Asa almadym qonyr qaqpa, auladan...». Nemese «Ký­pәikemning jaghasyn kóterip ap, Shyq­qym kelip kóshege túrghanym-ay» әitpese «Keshe jalghyz kele jatsam kóshede...» degen joldardy oqysanyz, kýpәikeni bylay qoyghanda, kóshening ózi sansyz kólikter ersili-qarsyly yzghyghan alauly-jalauly kóshe emes, әiteuir janyndy týsiner tanys bireu kezigip qalar degen ýmitting marshrutyna layyq auyldyq jý­deu­leu kóshe ekenin ishtey sezesiz. Eng aqyrynda, «Kóshenizde shalshyq kóp» dep kelmeydi, «Jaltyraghan mashinalar shetki ýige» degen anyqtama arqyly búl aqyn­nyng adresi de belgili bolyp qalady. Nemese «Bir әielge» degen ólendegi myna qayyrymnyng qala aqynynyng tirshiligine qanday qatysy bar ekendigin payymdap kó­riniz: «Aljapqysh kiygen kelinder qal­may qasynnan, Toylarda seni kóremin qazan asylghan...». Al «Monshadan shyqqan monshaq qyz» she? Qay zamanda qayysqan júrty bar qalanyng qay qyzy qay monshadan shyghyp túrghanyn angharyp ediniz?.. Qalada túratyn aqyn kez kelgen uaqytta «Sharbaghy sizding ýiding kórinbey túr...» dep osy shaqpen sóiley ala ma? Múnday mysaldardy Esenqúldyng ólenderinen kóp­tep terip alugha bolady. Ángime onda emes. Biren-saran bolmasa, auyl turaly qazirgi kóptegen ólender kórkem-suret fakulite­tining tәjiriybesizdeu studenti diplomdyq júmysyna arnap salghan tap-túinaqtay polotnolardy elestedi: auyl – anau, biraq birdenesi jetispey túrady. Al Esen­qúl­dyng ólenderinde kóktem kәdimgidey busanady, jer jibiydi, gýlding iysi búrqyrap ke­tedi, shybynsyz jaz mәujiretedi, jan­byr­dan song kólkigen su jerge sinedi, kýzgi jel býrseng qaqtyrady, qar sausyldaydy jәne osynyng әrqaysysynyng ishinde ózing jýrgen sekildi bolyp kórinesin. Aqyny­myzdyng «Mening janym – jasyl orman, qalyng nu, Adasqandar japyraghyn jamyl­ghan» deytini de sodan shyghar.
Taghy bir erekshelik, Esenqúldyng tosyn taqyryptar izdep әurelenbeytini ólen­deri­nen anyq angharylyp túrady. Ol kózine týsken, kóniline әser etken suret­terdi sol boyda simirip alady da, dereu poeziyalyq órnek-órmekke týsire qoyady. «Kóne sýrleu barady aghyp susha algha...» dep bastalatyn óleninde kópten soqpay ketken Birlik auylyna bara jatqandaghy sәtin kórkem beynelese, «Jýrdek poyyz jýitkidi dýdik-dýdik...» dep jýitky jónele­tin shumaqtarynda qara mazarlardyng túsynan ótkende qanday oilargha qamalgha­nyn alqyna aitady. «Qabyrghasyn qalyng quray jasyrghan» iyesiz ýi, «qyzdary kóilek­terin sheshpey-aq shomylatyn» Samsy auylyndaghy kól, «jas kelinning tósegindey bylqyldaghan» Kókózek, «gaz ben shannan, kir múnardan shanytqan» Suyq­tóbe, «qaz-ýiregi qanqyldap úshyp jatqan» Qaroy, «su, búlaghy susyp aqqan» Salqynsaz, olarmen jýzdesip bolsanyz, sary tereze, qonyr esik, tal sharbaq, qu aghash, quraghan baq, shet mýiis, tereng say, qaranghy jol, taqyr qyr, jas toghay, jyly ottar, әiteuir, nebir kózkórgen, ystyq, biraq basqasha boyalghan, gazetshilerding tili­men aitqanda, «tanys ta beytanys» kór­kem kóshter kóz aldynyzdan tizilip ótip jatady. Múnday suretterding nege ys­tyq bolatynyn úzaq uaqyt boyy Manghystaudyng múnayyn keshken Temirhan, Jezdining audandyq gazetinde әdeby qyzmetker bolghan Jýrsin, Janarqada jyl­qy baqqan Ghalym Jaylybay, Týrkis­tanda mәdeniyet bólimining otymen kirip, kýlimen shyqqan Qasymhan, Óskemenning Qúighan auyldyq mektebinde múghalim bolghan Janat Áskerbekqyzy tәrizdi ýl­ken­di-kishili aghalarymyz ben zamandastarymyz jýdә terenirek týsindirip berse kerek. Búl da, әriyne, bir bólek әn­gime.
Al Esenqúl turaly sózimizdi jalghas­tyrsaq, ózining osynday ólenderin onyng aldyn ala josparlanghan, oqyrmandy ózine tartyp alugha tiyis mindetter atqara­tyn erekshe bólimderge jýielep alyp jazbaghany da qapysyz seziledi-aq. Mysaly, әr kezderdegi jyr jinaqtaryndaghy «Ómirim mening ólenim», «Mahabbat, jastyq әlemim», «Ómirden bir týnilip, bir úmty­lyp...», «Mahabbat, marhabat», «Eshkimdi sýimey, saghynbay...», «Pende-ghúmyr» degen ataulardyng aitary týptep kelgende bir-aq taqyryp ekeninen aqyn әueli neni jazudy emes, qalay jazudy maqsút tút­qanyn bayqauynyzgha bolady. Tipti, ýnile qarasanyz, «Biz ekeumiz» әitpese «Jerine tabyn» tәrizdi jinaqtaryndaghy ólender eshqanday jeke-jeke bólimderge de toptastyrylmaghan, tútas, bir shanyraq­tyng astyna jinala qalghan etjaqyn tuys­tar. Sol sebepten de Esenqúl «Kórinip túrar shyn beynem, Oqyrman, osy ólenim. Gýl tergen qyzday kýngeyden, Alarsyng terip keregin» dep qalauynyzdy óz erkinizge salady.
Mine, qan-sólsiz qasang qaghidalardan qashyp, ólenmen erkin syrlasyp, aitalyq, ezu tartqyza otyryp, kenet múnaytatyn; әitpese órti bar ólenderding saldarynan abaysyzda ózekti tyrnap ketken ókinish­in­di lezde uanyshpen әldiyleytin; poeziya­nyng әlemish boyaular jaghyp alghan syrtqy súlulyghyn emes, ishke týser maghynasyn artyq kóretindikten solay isteytin Esen­qúl elu jastan asqan song birden alpysqa әzirlendi: «Eluden astyq...», «Jasym býgin eluden de ketti asyp...», «Elu bes astyq...», «Alpysqa qaray asyqtyng nege, ghúmy­rym...», «Arman kóp qoy jas alpysqa kir­gende...», «Qaldyn, mine, biraz jasty al­qym­dap...», «Mening de jasym jas emes...», «Túrsa da jas úlghayyp, kýreng kýz kep...», «Egde tarttyq...», «Alpys jas túr-au, attasang boldy bir belge...», «Jettik, mine, alpysqa...»... Áriyne, múnda túrghan esh sora­qylyq ta joq. 1886 jyly «Qartay­dyq, qayghy oiladyq, úiqy sergek» pen «Qar­taydyq, qayghy oiladyq, úlghaydy armandy» jazghanda Abaydyng jasy 41-de edi ghoy. Degenmen gazetterden Esenqúldyng osynday jәne basqa da osylargha úqsas joldary kózime shalyna bergen song Aqtóbede otyryp tildey hat jazdym. Áriyne, ólenmen. Ótken jyldyng qys aiy boluy kerek. Kezinde fakspen ne elek­trondyq poshtamen ózine salyp jiberuge aqylym jetkenimen, gazet betinen bir-aq kórgenin maqúl kórip, tartynyp qalyp em. Qate bopty. Sebebi osy óleni bar toptamamdy jariyalamaqshy gazetting beti bosamay qoydy әiteuir. Únasa da, únamasa da Esenqúldyng ózi oqyghany jón-aq edi. Al ólenim mynau.
 

Ghúmyr

...Alpysqa qaray asyqtyng nege,
ghúmyrym?..
Esenqúl Jaqypbek.

Bizdi de týsinetin júrt bar ma?
Kettik alpysqa qaray.
Áne, sinip barady búlttargha
Bizben talay tartysqan aray.

Kókjal Esenqúl en, talay qan tistegen,
Súrapyl en.
Jón eken ghoy әuelde ant ishpegen,
Men de, shirkin, úmsynyp túratyn em.

Endi qasqyr da toq, qoy da aman,
Ýndemeydi terek-kóshe, qayyn-qala.
Tek biz be eshtenege toymaghan?..
Uayymdama.

Myng alghys jýregimizge úzaq
jyl sýiregen,
Rahmet mýjilgen tyrnaghymyzgha.
Mynau –
kememiz kýiregen,
Anau jap-jas kempir –
bayaghy jyrdaghy qyz ba?

Anau – saual – jol ma, súraq – iz be?
Mynau – biz gýl ýzuge barghan mang ba?
...Beu, sonda da ókinish bar ma
myna bizde?
Myna bizde, beu, sonda da arman
bar ma?..
Bireuge arnap óleng jazu da әiteuir ózindi (eng aldymen, әriyne, sol bireudi) alday salugha negizdelgen bir ziyansyz tirlik qoy. Áytpese osy Esenqúldyng ózi bir rette keyin syrshyl әnge ainalyp ketken «Óner adamy» degen óleninde «...Jalpy maqtap jany qalmay jatsa da, Eshkim bizdi shyn týsingen joq biraq» demep pe edi?! Al odan әride Múqaghalidyng «Mәngilikke ózimmen ala ketken, Mening nәzik janymdy kim týsiner» degenin qayda qoyasyz?! Sony jaqsy biletin Esenqúl óz ólenderining basym bóliginde ózi arqyly bizge, ózimizdi-ózimizge týsindirip beruge qyzmet etti. Al ony kim qalay týsindi, búl – mýlde basqa әngime.
Ertay AShYQBAEV.
Aqtóbe qalasy.

"Qazaq әdebiyeti" gazeti