Áshimbaevtyng maqalasy: Onda ne aitylghan?
Elimizdegi sayasy túlghalardyng maqala jazuy biraz nәrseden habar beredi. Ústanghan negizgi baghyty, jalpy josparyn angharugha bolady.
Kýni keshe «Vremya» gazetine Senat tóraghasy Mәulen Saghathanúlynyng maqalasy shyqty. Jogharghy palatanyng spiykeri keyingi jyldary jýrgizilgen reformalargha, ekonomikalyq mәselelerge qatysty kózqarasyn bólisti.
Maqaladan birneshe messej bayqaugha bolady. Mysaly, egemendikten keyingi superpreziydenttik modeliding jeke bas paydagha júmys istep ketuin syngha alghan. Sodan keyin Nazarbaev qyzmetten ketkennen keyin Qantar oqighasyna deyingi uaqytta elde «eki biyliktin» bolghanyn jazypty.
Negizi, búl tanghalatyn nәrse emes qoy. Elding bәri sony aityp jýrdi. Búqaralyq aqparat qúraldary da talay jazdy. Biraq Senat tóraghasynyng búghan pikir bildirui, eldegi basylymdardyng birine maqala etip jazuy birinshi ret shyghar. Búghan deyin osynday joghary sayasy lauazymdy túlghanyng kózqarasyn ashyq bildirgeni esimde joq.
Bylay qarasanyz, Toqaevtyng biylikke keluimen elde týrli mәsele kóbeygen sekildi kórinedi. Shyn mәninde, múnyng bәri 30 jyl boyghy shirigen jýiening saldarynan bolyp jatqan oqighalar. Olardyng bәrin tizip jazudyng qajeti joq shyghar. Bәri kóz aldymyzda boldy ghoy.
«Na pervyh porah Preziydentu y ego storonnikam prihodilosi preodolevati skrytoe, no vyazkoe y aktivnoe soprotivlenie predstaviyteley staryh eliyt. Krome togo, v pervye je mesyasy dala o sebe znati iynersiya nakoplennyh za 30 let oshibok y otkladyvavshihsya problem», - dep jazypty Mәulen Áshimbaev.
Maqalada keltirilgen reformalar turaly pikirlerdi, atqarylghan júmystardyng bәrin múnda qaytalap jatqan artyq. Biraq maqalany týsine oqyghan adamgha Toqaevtyng atqaryp jatqan júmysy búghan deyingi biylikting jibergen kemshilikterin retteuge arnalghany bayqalady.
Demek, búl maqala – jay ghana maqala emes, ýlken messej. Endeshe, aldaghy uaqytta oghan qatysty qanday da bir sharalar qabyldanyp jatsa, tanghaludyng qajeti joq!
Dәuren Seyitjanúly
Abai.kz