Jeksenbi, 24 Qarasha 2024
Janalyqtar 19368 0 pikir 16 Qantar, 2014 saghat 04:08

Janabek Jaqsyghaliyev. Tektilik fenomeni

(tarihi-etnografiyalyq payym)

 

Tektiden tekti tuady,

Tektilik túqym quady.

Tektilerding túyaghy,

Tandaydy qúz-qiyany.

Shyn tektiler halqy ýshin,

Ólimge basyn qiyady.

Jaqsy, jaman demesten,

Janyna júrtyn jiyady...

Bekasyl әulie (1822-1915)

 

1.«Jeti atasyn bilgen úl, jeti júrttyng qamyn jer...».

«Eng myqty zandar halyqtyng dәstýrleri»

(Konfusiy).

(tarihi-etnografiyalyq payym)

 

Tektiden tekti tuady,

Tektilik túqym quady.

Tektilerding túyaghy,

Tandaydy qúz-qiyany.

Shyn tektiler halqy ýshin,

Ólimge basyn qiyady.

Jaqsy, jaman demesten,

Janyna júrtyn jiyady...

Bekasyl әulie (1822-1915)

 

1.«Jeti atasyn bilgen úl, jeti júrttyng qamyn jer...».

«Eng myqty zandar halyqtyng dәstýrleri»

(Konfusiy).

Birde Jәnibek han ghúlama ghalym, shipagerlikten qaraýzip shyqqan Óteyboydaq Tileuqabylúlynan: «Qanday aurudy emdeu qiyn?», - dep súraghanda emshi: «Túqym qualaytyn aurudy emdeu qiyn»,- dep jauap beredi. «Onyng aldyn alugha bola ma?» - degen hannyng ekinshi súraghyna Óteyboydaq: «Bolady. Jeti atagha deyin tuys adamdar ózara qyz alyspau kerek. Jeti qazaq ýshin qasiyetti san,- degen eken. Aty anyzgha ainalghan emshining aitqanyna toqtaghan Jәnibek han jeti atagha deyin ýilenuge tiym salyp: «Kimde-kim jeti atagha tolmay ýilense, ólim jazasyna kesilsin!» (Tileuqabylúly Ó. Shipagerlik bayan. Arab qarpinen kóshirgender – K.Elemes, D.Mәsimhan. – Almaty: Jalyn, 1996.15,43-b.), degen jarlyq shygharady. Kóshpeli qazaqtardyng el biyleu zany Jeti jarghy boyynsha da jeti ata ishinde qan aralastyru ólimge ne aghayyndar belgilegen jazagha búiyrylady. M.Qozybaevtyng pikirinshe, «toqsan toghyz qyrylyp, toqsan toghyz tirilgen ol (qazaq-J.J.) halyqtyng asyl túqymyn qalay saqtau zanyn iygerdi. Jeti atagha deyin ózara qan aralastyrugha bolmaytynyn barsha týrik taypalarynyng ishinde eng aldymen týsindi» (Qozybaev M. Jaudy shaptym tu baylap. Almaty: Qazaqstan, 1994. 59-b.).

 

Medisina ne deydi?

Demek, ata-babalarymyz dәl qazirgidey DNK-ny tolyq zerttemese de, jaqyn adamdardyng otbasyly boluynan san aluan dertting etek alatynyn jetik bilgen. Túqymqualaushylyqtyng zandary túrghysynan alghanda tuys adamdardyng nekelesui dúrys emes. Býginde siyrek kezdesetin syrqattar negizinen genetikalyq aurular ekendigi anyqtalyp, medisinalyq tilmen aitqanda orfandyq aurular problemasyn dәrigerler songhy jyldary dabyl qaghyp kótere bastady. Ásirese, mutasiyagha úshyraghan nәresteler sanynyng kóbengi qoghamdy alandatyp otyr. Damyghan elderde adamnyng túqym qualaytyn 50-55 týrli aurularyna test jasaytyn genetikalyq konsulitasiyalardyng júmys isteuining ózi kóp nәrseni anghartady. Býgingi tanda erekshe nazar audararlyq nәrse AQSh jәne Batys Europanyng ongha juyq memleketi zandastyryp ýlgergen bir jynystylardyng nekesi, kiyenkiler men qyztekeler degen soraqylyqty jәne ózge de últtyq dilimizge jat kórinisterdi mamandar týptep kelgende qan tazalyghyn saqtamaudyng saldarymen baylanystyryp jýr. Óitkeni europalyq mәdeniyette tek turaly týsinik joq, olarda otbasy úghymy ghana bar. Songhy jyldary sheteldikterding ózgeden góri qazaq balalaryn kóptep asyrap aluynyng da negizgi syry tektik qorymyzdyng tazalyghymen astasyp jatyr. Alash balasynyng nekelik-otbasylyq týsinigine mýlde jat, nebir azghyndyqty bildiretin anayy kórinister adamzat tarihynda jetkilikti. Búghan deyin de atalghan taqyryp jergilikti ziyalylardyng (Nabiollaúly J. «Jeti ata» // Egemen Qazaqstan, 2013, 16 mamyr) zertteulerinde kóterilgendikten, biz dәiegimizge dәlel bolmaq bir-eki mysalmen ghana shektelmekpiz. Mysaly, kóne zaman órkeniyetining oshaghy әigili Mysyr elinde b.d.d. 59 jyly HI Ptolemey perghauyn baqilyq bolghannan keyin taq múragerligine 16 jasar qyzy Kleopatra men 13 jasar úly Ptolemey qalghan edi. Osy elding Ptolemey perghauyndar әuletining songhy patshayymy, әlem tarihyndaghy belgili túlghalardyng biri Kleopatra sol zamandaghy Mysyr ghúrpyna oray, ózining tughan inisine túrmysqa shyqqany belgili. Jalpy búl әuletting jer betinen joq bolyp ketuine ghalymdardyng aituynsha, tuys adamdardyng qan aralasuy birden-bir sebep bolghan. Osyghan úqsas taghy bir mysal. 1917 jyly taqtan qúlatylghan Resey patshasy II Nikolaydyng balasy gemofiliya (qan toqtamaytyn auru) syrqatymen auyryp, sony gipnoz arqyly emdep jazghan Valentin Rasputin patsha sarayynda ýlken bedelge ie bolghan. Tarihshylar balanyng múnday aurugha dushar bolu sebebin, aqsýiek әulet Romanovtardyng ózara qyz alysa bergendigimen baylanystyrady. Adam týgili tekti januarlar óz qanyna eshqashan shappaytynyn bilgen dana halqymyz múndaygha barghandardy «jatynyna shapqan jaman aighyrgha» tenegen.

Genofondtaghy taghy bir týitkilge mamandar alandauda. Europa elderinde túqymnyng teksizdenip bara jatqanyn bayqaghan genetik ghalymdar ýsh atadan ýzilmey aralas nekeden tughan úrpaqtyng belsizdikke úshyraytynyn anyqtauda. Múnyng syryn zertteushiler – belsiz erkekter ózderining qay últqa jatatyndyghyn bilmegendigimen baylanystyrady. Búl biologiya ghylymyndaghy jylqy men esekting budanynan qashyrdyng dýniyege keletinin, qashyrdan keyin esh úrpaq bolmaytynyn eske týsiredi. Týiip aitqanda, qandas jaqyn adamdardyng qoyyndasuy men aralas neke europalyqtardy túiyqqa tireude. Songhysy qazirgi qazaq qoghamy ýshin de óte ózekti mәselege ainala bastady. Óitkeni jatjúrttyqtardyng eteginen ústaghan kәsiby bilikti, kóp tildi, kórikti qarakózderimizding sany jyldan-jylgha ósude. Sayyp kelgende, әlemdik jahandanu bizge de auyz salyp, aralas neke qoghamgha synalay enude. Múndayda «jaqsyny jatqa jibermegen» babalar ústanymyn eske týsedi. Sózimizdi tújyrsaq, qazaqtyng bekerden-bekerge jeti atany súramaytyndyghy, múnyng shyn mәninde genetikalyq qorghanys ekendigi tiyanaqtalady.

 

Ekzogamiya degenimiz ne?

Sonymen qazaq halqy jeti atagha deyin qyz alyspaytyn dәstýrdi óte qatang ústanghan ekzogamisterge (grek tilinde «ekzo» - birdeneden tys, «gomos» - neke) jatady. Demek, ekzogamiya – atalas bir rudyng ishinde erkek pen әielding nekelesuine rúqsat etpeu dәstýri. Múny sol zamannan qazirge jetken «ruyn jasyrghan – qúl», «tegin qúl men qu jasyrady», «dóngelekting shegi joq, kórgensizding tegi joq», «jabydan túlpar shyqpaydy, teksizden tekti tumaydy», «tegin bilmegen teris baghady», «teksizdi tórge shygharma» degen maqal-mәtelder dәleldeydi. Babalarymyz jeti atasyna qarap kimning kim ekenin anyqtaumen shektelmey, «qyzdy jeti ózennen ótkizip al» degen qaghidagha basa mәn bergen. Asa kórnekti etnograf-ghalym, jazushy Jaghda Babalyqúly osy orayda mynaday bir qyzyqty derek keltiredi. – Qazaqtar tektilik tanymdy tek bes-on jyl ishinde emes, últ bolyp qalyptasyp, taypalyq bólisterden beri darytqan. Sondyqtan qazaqtar ishinde kem-ketik adamdar az kezigedi. Qazaqtarda tektilikti dәripteudegi búljymas qaghida – nekelenu barysynda tegine qarau. Ejelden, meyli – úl, meyli, qyz jaghy bolsyn, balalary maqúldasudyng aldynda tegin anyqtaydy. «Ol qanday jerding balalary, әkesi qanday, onyng arghy tegi qanday» dep qudalaydy. Mine, tektilikti dәripteu. Ór Altayda ómir sýrgen Bóstek degen sal Altay ónirine baryp Mәmiyding qyzyna qúdalasyp kelgende basqalardyn: «ór Altayda qyz qúryghanday, kelindi tómengi Altaydan izdegeniniz ne» degenderine Bóstek: «Tekti atanyng balasynan tekti úrpaq kóremin be dep otyrmyn» (Begmanov Q. Etnografpen әngime (Kórnekti aqyn, qalamger Qasymhan Begmanovtyng abyz, zertteushi-ghalym Jaghda Babalyqúlymen syr-súhbaty). – A., 2010. 99-b.), – dep jauap bergen eken. Otandyq etnograf ghalymdar jeti atagha jikteu, qan tazalyghyn saqtau, bile bilsek, býkil jer beti halyqtary ishinde tek qazaqqa ghana tәn salt-dәstýr ekenin anyqtauda. Búl jóninde zertteushilik ghúmyryn qazaqtyng etnologiyasyna arnaghan belgili ghalym A.Seydimbekting pikir-tújyrymy nazar audararlyq: «Jeti atagha deyin qyz alyspau dәstýrin ústanatyn qazaqtan basqa etnostyng jer betinde bar ekenin biz bile almadyq», «Búl ýrdisti qalyptastyruda olar meylinshe mol ómirlik tәjiriybe jinaqtap, empirikalyq jolmen-aq ózderining evgenikalyq (tektilikke úmtylu) zerdesin tanqalarlyq biyikke kótere alghan», «Jeti atagha deyin qyz alyspau dәstýrining qylday auytqymauyn әri qyraghylyqpen, әri qataldyqpen qadaghalap otyrghan. Enlik pen Kebektin, Qalqaman men Mamyrdyng aralary tórt-bes ata bolghanyna qaramastan, olardyng bir-birine degen sýiispenshiligi eldikting shyrqyn búzatyn auyr qylmysqa balanyp, qatal jazagha úshyraytyny da sodan» (Seydimbek A. Qazaqtyng auyzsha tarihy. – Astana, 2008.170,171,174-b.). Týptep kelgende, jetinshi úrpaqqa deyin qyz berisip, qyz alysugha ýzildi-kesildi tyiym saludyng arqasynda qazaq túqymnyng búzyluynan, tektik-genetikalyq qasiyetterding joyyluynan, úrpaqtyng azghyndauynan saqtandyrylghan. Búl salt-dәstýrding adam damuynyng tarihyndaghy biologiyalyq jәne әleumettik mәni óte zor. Júbaybek Júmahanúly aitqanday, tipti, múnyng ózi tabighat zanyna say. Óitkeni, býkil әlemdi qúraytyn himiyalyq elementter qasiyetteri boyynsha ornalastyrghanda jeti period, jeti negizgi topqa bólinedi. Qasiyetterining jaqyndyqtary boyynsha osylay ornalasqan elementter neghúrlym bir-birimen alshaq túrghandarymen qosylghanda ghana myzghymas berik keledi. Tipti qasiyetteri óte úqsas elementter bir-birimen mýlde qosylyspaydy da. Ata-babalarymyz osynday tabighat zandylyghyn bilgen (Júmahanúly J. Balalardyng jeti atasyn biluge mәn bereyik // Qazaq tarihy.1994.№2.55b.). Qosh, sonymen «Jeti atasyn bilmegen – jetesiz», «Jeti atasyn bilgen úl – jeti júrttyng qamyn jer», «Jeti atasyn bilgen jetimdik kórmeydi», «Jeti atasyn bilmegen – jetimdikting saldary», t.b. degen maqaldar men qanatty sózderding bәri tegimizdi tanugha baylanysty aitylghan. Últ densaulyghy aldymen qan tazalyghynan bastalatynyn eskersek, múnday әlemdi tanqaldyrghan óreli salt ústanghan qazaqtyng tóltuma mәdeniyetin últtyq brend desek artyq aitqanymyz emes. Osy túrghyda qazaq halqy klassikalyq últqa jatady. Óitkeni últymyzdyng qany saf altynday taza, soghan sәikes jany da taza.

J.Babalyqúlynyng derekterine sensek, Ontýstik Koreyanyng ghalymdary dýniyejýzindegi halyqtardyng qanynyng qúramyn tekseripti. Sonda eng taza qan, qazaqtyng qany dep tauypty. Jeti atany ústanady eken degen. Osynda qazaqtyng qyryq ýsh ruynyng qanyn teksergende, әlgi qyryq ýsh rudyng qany bir әkening qanynday bolyp shyqqan. Búl – jeti atanyng qasiyeti. Jeti atany ústaytyn qazaqtan ózge el joq. Myna úighyr halqy nemeresin alady. Ózbek nemeresin alady. Tataryng men týrikmen de nemeresin alady. Nemere degenimiz – tuys. Nemereni alghanymen adamnyng qany búzylady da, týrli aurular kóbeyedi. Nәsil ózgeredi (Begmanov Q. Kórsetilgen enbek. 98-b.).Tәjik deputattary da búl mәseleni endi-endi memlekettik dengeyge kóterip jatyr.

2 .     «Súnqardan súnqar tuar sanqyldaghan,

Qarghadan qargha tuar qarqyldaghan...»

Bay balasy baygha úqsar,

Baylauly túrghan taygha úqsar.

By balasy biyge úqsar,

Alty qanat ýige úqsar.

Han balasy hangha úqsar,

Biyik-biyik shyngha úqsar.

Qúl balasy qúlgha úqsar,

Mal taptaghan gýlge úqsar.

Sypyra jyrau ( HIII-HÝ ghasyrlar)

 

Halyq auyz әdebiyeti ne deydi?

Jyldar boyy ýstem taptyng ókili sanalghan «bay» turaly týsinigimizding solghyn tartqany sonday, songhy kezge deyin qazaqtyng batyrlar jyryndaghy bas keyipkerler yaghni, el qorghaytyn úly maqsattaghy erler negizinen baydyng ne hannyng úly bolyp keletindigine mýlde mәn bergenimiz joq.[1]

Batyrlar jyrynyng sujetine tәn negizgi erekshelik – aldynda mynghyrghan maly bar әri aqyl-parasatymen halqyna óte syily, kemeline kelgen jannyng fәny dýniyede bir perzentke zar bolyp (Qobylandy batyrdy әkesi Toqtarbaydyn, Alpamysty әkesi Baybórinin, Qambar batyrdy әkesi Álimbay hannyng t.b.), «Tәnir men pirge syiynyp», «әulie qoymay qydyryp», ghúmyr boyy ansaghan sharanasyn qartayghan shaghynda zaryghyp kóruge qúryluy – tektiden túyaq kórudi ansaghan halyqtyng arman-tileginen tughan tәsil ekenin atap ótken jón.

Bizdinshe, osy tústa mәselening mәnin terenirek ashu ýshin sәl ayaldaytyn beket bar. Hissa-dastandardan góri shynayy ómirde jaghday basqashalau. Olay deytinimiz, Jaratushygha qansha jalbarynghanymen Myrza Qúday tilekti bermese tektiden de túqym ýziletindigin dәleldeytin derek jetkilikti. «Pәlenshening úrpaghy joq», «Týgenshening túqymy osymen bitti» degen sóz qazaqtyng eng auyr qasireti bolatyn. «At túyaghyn basar taydyng bolmauy» qazaq týsiniginde ruhany qayghy. Úly adam da pende. Tektiden túyaq qalmaudyng syry nede? Úlylarda nege úl bolmaydy? Ómirden bir perzentke zar bop ótken sanlaqtar (Sh.Uәlihanov, A.Baytúrsynov, M.Shoqay, J. Dosmúhamedov, D.Qonaev, t.b.) qanshama?! Búl – jaratylystyng adam sanasy jete qoymaytyn kóp tylsymdarynyng biri hәm pendelerge júmbaq tektilik fenomenining ashylmaghan qúpiyasy. Bir kem dýniye. Osy orayda, payghambarlyq qasiyet qonghan jannyng sonynan úrpaq ermeydi degen anyz-әfsana bar ekeni eske týsedi. Qazaq múndayda «túyaghy býtin túlpar joq, qanaty býtin súnqar joq» degen. Sayyp kelgende, múnyng bәri tektiden túqym qaludyng onay nәrse emes ekenin anghartady.

Baghanaghy oi-sorabyn әri qaray jalghasaq, halyq arasyna keng taraghan qazaq ertegilerindegi negizgi keyipkerlerding shyqqan tegining de ónegeli túqym bolyp kórsetilui kezdeysoq emes. Mәselen, bastauysh synyp oqushysynan bastap, jaqsy biletin ertegilerimizding biri «Er Tóstiktin» aqyldy, tapqyr, batyl, t.s.s. bolyp erjetkendigin sipattaghanda әkesi Ernazar baydan da tabighy jaratylys jaghynan oghan kóptegen qasiyet daryghanyn oilap jatpadyq. Múqym qazaqqa mәshhýr «Ayaz biy» ertegisi býgin biz kóterip otyrghan taqyryptyng tamyry ghasyrlar terenine ketetinine jarqyn mysal. Ertegining jelisi ertede Madan degen han bolypty dep bastalady, ol ózining qyryq uәziri arqyly taptyrghan Jer betindegi eng jaman (bolashaq Ayaz bi) adamnyng synshylyq qasiyetine tәnti bolyp, oghan mening ózimdi synashy, men neshe atamnan beri han ekenmin? - deydi. Jaman:

- Jaqsy! – dep, taqta otyrghan hannyng aldy-artyna shyghyp, aldyna kelip, hannyng betine tike qarap túryp:

- Taqsyr hanym! Aqyl-oyyng eshkimnen kem emes, biraq handyq qara basynda, qaradan tuyp han bolghansyz, atanda handyq joq,- deydi. Jaman sózin bitirmey, han sózin bólip:

- Joq, qate aitasyn! Men jeti atamnan beri hanmyn. Ózimdi qoyghanda  alty atamdy qayda jiberesin? – dep zekiredi. Jaman saspaydy.

- Joq, taqsyr! Sizding qara basynyzdan basqa teginizde handyq joq. Siz naghyz naubaydyng balasysyz, - deydi. Han ne derin bilmey, halyqqa qarap, anasyn aldyryp, shyndyqty aituyn súraydy. Anasy bolghan jaydyng aqiqatyn aityp, onyng shyn mәninde hannyng úly emes ekenin, ózine deyingi on toghyz әieldi әkesi Zәrli hannyng kileng qyz tughany ýshin jaryp óltirgendigin, qúrsaghyna kótergeni qyz ekenin tәuipter arqyly bilgesin, shybyn janyn saqtau maqsatynda ózimen bir mezgilde úl kótergen saraydaghy naubayshynyng әielimen jasyryn kelisip, keyin kýni jetkesin nәrestelerdi almastyryp, sodan beri ekeuining búl jóninde eshkimge tis jarmaghandaryn tәptishteydi. Han:

- Apyrmay, mening naubaydyng balasy ekenimdi qaydan bildiniz? – deydi. Sonda Jaman:

- Men jaman-jaqsy bolsam da ýiinizge kelgen qonaq edim. Handardyng isher asy – jal men jaya auzynyzgha týspey, nan, kóje týsip, meni kelisimen aspazgha jiberdiniz. Saltynyzgha tarttynyz. Sizding shonjarly, atauly han emes ekeninizdi sodan bayqadym, - deydi.

Keltirilgen mysaldar, jas úrpaq boyyna últtyq qúndylyqtar halqymyzdyng bay auyz әdebiyeti arqyly ghasyrlar boyy ýzilissiz sinirilip kelgenin dәiekteydi. Sonymen, qazaq halqynyng shygharmashylyq dәstýri ertegiler, batyrlar jyry, anyz әngimeler, liro-epostyq jyrlardyn, t.b. mazmúnyn jan-jaqty saralau tektilik fenomenining últ tamyryna baghzy zamandarda-aq baylanghanyn aishyqtaydy.

«Kóp qargha teng kelmeydi bir súnqargha,

Kóp jylqy teng kelmeydi bir túlpargha...»

«... Jaqsynyng әrqashanda jóni bólek, Jaman adam jaramas bir qymtargha» nemese «Jaby jýirik bolmaydy baylaghanmen, Jasyq bolat bolmaydy qayraghanmen» dep J.Jabaev shalqysa, úly oishyl Abay Qúnanbaev jeke túlghanyng qalyptasuy barysynda onyng ósken ortasy men alghan tәrbiyesinende búryn, onyng qanyndaghy, tegindegi qasiyetterding basymdyqqa ie bolatynyna erekshe toqtalghan. Abay syndy alyp oy iyesining tamyry tobyqtynyng ishindegi shynjyr balaq, shúbar tós túqym ekenine de kezinde kóp kónil bólinbegeni ras. Ákesinin: «Áy, Abay! Maqtaghysh bolsan, aldymen meni – Qúnanbaydy maqta! Ózimnen asyryp men seni tudyrdym. Al, sen myqty bolsan, ózinnen asyryp úl tudyr. Sodan keyin maqtanarsyn, shyraghym», - dep shirygha til qatuynda últ tanymyndaghy tek turaly týsinikting tereng maghynasy jatyr. Kenestik tarihy әdebiyette auyzgha aldymen iligetin, qazaqtyng ruhany mәdeniyetining ýsh alyby – Shoqan, Abay, Ybyray bastaghan qazaq kemengerlerining qay-qaysysy da tekti әuletterden shyqqan-túghyn. Qay zamanda bolmasyn qazaqtyng bilimdi, ziyaly, el tizginin ústaghan degdar azamattary negizinen auqatty, beldi, dәuletti otbasylarda tuyp-óskendigi nazar audararlyq nәrse. Demek, dәulet pen tekting arasynda kózge kóp kórine bermeytin bir nәzik baylanys bar ekenin angharmau mýmkin emes. Osy rette bilikti zanger N.Shayekenovting oi-tújyrymy eske týsedi: «Tabighattaghy evolusiyanyng sebebi – biologiyalyq túqym qualaushylyq. Al qoghamdaghy evolusiyalyq sabaqtastyqtyng tetigi – múra qaldyru qúqyghy. Menshikke ie bolghannan keyin adam ózi jinaqtaghan iygilikti ózinen keyinge qaldyrudy qamday bastaydy. Ol endi múra jayynda oilanady. Tarihy túrghydan qaraghanda múnyng ózi bolashaq jayynda oilau degen sóz. Menshik iyesi bar jerde adamnyng týp-tegi turaly úghym bar! Olay bolatyny – tek menshik qana ózinning týp-tegindi qadirleuge ýiretedi. Shәrkeyin sýiretken saltanbay tektilik degendi oilap qaytsin» (Abdrahmanov S. Rysar // Egemen Qazaqstan, 2006. 25 qazan). Búqar jyraudyng «Erge dәulet bitpese, Shýldiregen qyzyl tilden ne payda» degeni de osymen ýndes. Osy orayda, qazaq halqy mal bitken baydyng bәrin tekti dep eseptemegenin, teksizge de haramnan mal bitetinin, biraq onyng qayyry bolmaytynyn zerdelegenin aita ketu qajet. Qazaqtyng auyz jәne jazba әdebiyetinde beynelengen qarau baylardyng tizimi Qarabay, Shyghaybay, Itbay, t.s.s. bolyp jalghasa beredi. «Dәulet sauaptan bolsa qayyrly» degen ústanymmen ómir sýrgen halqymyz asyly men nәsibine aram aralastyrmaghan jandy ghana tekti dep eseptegen.

 

«Kimnen kim tuady?»

Atalghan súraqqa Mayqy by bylay dep jauap bergen eken:

Túlpardan túlpar tuady,

Súnqardan súnqar tuady,

Asyldan asyl tuady,

Jalqaudan masyl tuady,

Masyldan mal baqpas tuady,

Tilazardan qyljaqpas tuady,

Tazdan jarghaqbas tuady,

Sarannan bermes tuady,

Soqyrdan kórmes tuady,

Myljynnan ezbe tuady,

Qydyrmadan kezbe tuady.

Tektilik fenomeni haqynda payymdalghan asyl sózderding astarynda tereng oi, ghasyrlyq ómir tәjiriybesi, genetikalyq ilimge danalyq kózqaras jatyr. Búdan qan arqyly beriletin qasiyetti esh nәrsemen almastyru mýmkin emes ekeni anyqtala týsedi. Oghan dәstýrli qazaq qoghamynyng qoynauynda payda bolghan «alma sabaghynan alys týspeydi», «týbine qaray bútaghy, tegine qaray úrpaghy», «tekten nәr alghan tozbaydy», «shúghanyng qiqymy da shúgha», «túlpardyng túyaghy, súnqardyng qiyaghy», «teginde bar tektilik», «tektilik túqym quady», «tekti jerding túlpar úly», «tegi myqty», «tegi taza», «tegine tartqan», «asyldyng qiyghy», «tektining túyaghy», «jaqsynyng kózi», «asyldyng synyghy» degen ilkiden kele jatqan naqyl sózder de dәlel bola alady. Kerisinshe, búghan antipod maghynadaghy «jetesiz», «jýgensiz», «paryqsyz», «kórgensiz», «teksiz», «tәrbiyesiz», «úyatsyz», «namyssyz», «eshtene kórmegen», «qarghys atqan», t.b. nәletti sózderde jaydan-jay aityla salmaghan. Baghzy babalardan jetken «barymtashydan úry, úrydan qary, qarydan bәri shyghady» degen últtyq dýniyetanym key kezde «ózi bolghan jigitting – ata-tegin súrama», «jamannan jaqsy tusa – teni bolmas, jaqsydan jaman tusa – emi bolmas» degen payymmen almasqan. Osy saryn Shalkiyiz jyrynda terendey týsedi:

Ayyrdan tughan jampoz bar

Jýgin nargha salghysyz,

Arghymaqtan tughan budan bar

Kýninde kórinim jerdi alghysyz,

Jamannan tughan jaqsy bar

Adam aitsa nanghysyz,

Jaqsydan tughan jaman bar

Kýnderding kýni bolghanda

Bir ayaq asqa alghysyz.[2]

Oydyng orayynda, negizgi nәrsening basyn ashyp alsaq deymiz, «jaqsynyn» hәm jeke tarihy túlghanyng bәrin tektige jatqyzu birjaqty. Tariyhqa kóz jýgirtsek, ata-babasynda ne ózining keyingi úrpaghynda kemengerlik qasiyetteri bayqalmaghan talay jarqyn túlghalar ótken. Bizdinshe, onday jandar bar bolghany – tarihy túlgha, qazaq múndayda «qaradan shyghyp han bolghan, aiyrdan shyghyp nar bolghan» deydi. Kerek bolsa oinastan tughan shatalardan da talaydy tanqaldyrghan myqtylar shyqqan. Qysqasy, talanttyng bәrin tektige telu aqiqattan alshaq, synay qaraghan jangha tektilikting tamyry tym terende jatyr. Osy túrghydan kelgende ne nәrseni de astarlap, әdemi jetkize biletin qazaq folkloryna taghy bir mәrte ýnilgen jón. Mәselen, Búqar Qalqamanúlynyn:

Taudan aqqan tas búlaq,

Tasysa qúyar tenizge.

Qansha maldy  bolsa da,

Bay quanar egizge.

Jamannan jaqsy tusa da,

Jaqsydan jaman tusa da,

Tartpay qoymas negizge, - degen jyr joldarynan әigili jyraudyng kózqarasy Shalkiyizben tútastay qabyspaytyndyghyn bayqaymyz. Kóterilgen mәseleni taldap-tarqatuda qazaq jyraularynyng kózqarasynda qarama-qayshylyq, pikir alshaqtyghy bar ekeni «soqyrgha tayaq ústatqanday» kórinip túr. Kýni býginning ózinde keybir zertteushiler adamnyng bolmysyna tek tegi әser etedi degen qatyp qalghan týsinik bolmauy tiyis, әr jaqsynyng balalary jaqsy, әr jamannyng balalary da jaman degen qaghida joq degen pikirdi ústansa, kelesi bir ghalymdardyng saralauynsha adam jaman bolayyn demeydi, әsilindegi kýnә jibermeydi. Mәselen, ata-babasy kiyeli qús aqqu atqandyqtan úrpaqtary «aqqu atqan» auruyna úshyraghan kemis jandardy kýndelikti ómirden kezdestiruge bolady. Búl arghy atasynyng kýnәsi ýshin úrpaghy jauap beredi degen sóz. Demek, barlyq nәrsening janghyryghy bolady, bumerang zany boyynsha laqtyrghan zatyng ainalyp ózindi kelip soghady. Osy payymgha iyek artsaq, uaqytynda Kenes ókimeti úrandaghan «әkesi ýshin balasy kýimeydi» degen sóz jaratylys zanyna qayshy. Múnyng bәri әr adam óz jaratylysynan asa almaydy degen úghymgha kelip sayady. Qazirgi tanda mamandar pendening fәny dýniyede bilip-bilmey jasaghan beyәdep isterine jauap beru, onyng ýmbetine jýkteletin jaratylys qúdiretining syryna terenirek ýnilude. Halal nemese haram bolyp eseptelip, alghys ne qarghys arqalaytyn isterding qay-qaysysy da atadan balagha miras bolyp, túqym qualauy tek fenomenining gharyshtyq evolusiyalarmen baylanysy bar ghajap qúbylys ekendigin anghartady. Qazaqtyng «Qúday peyilge beredi» nemese «Qara niyettining de jazasyn Alla taghala beredi» degen sózderi ómirlik tәjiriybeden alynghan.

Sózimizdi týiindesek, tirshilikte birde-bir ósimdikting tamyrsyz óspeytini, órken jaymaytyny siyaqty, adam balasy da ózining ata-babalarymen kózge kórinbeytin tamyrlar arqyly jalghasqan. Qazaq halqynyng ómirinde jeti atasyna deyin tәuiptik, kóripkeldik, synyqshylyq, kýishilik, әnshilik, anshylyq, ústalyq, qúsbegilik, sayatshylyq, t.b. ónerlerdi quyp ótken әuletter jii kezdesedi. Qazaq qoghamynda airyqsha qúrmetke bólenip, jeti atasynan «qarakók» ýzilmey, erekshe mәrtebege ie bolghan súltandar, biyler, batyrlar әuleti óz aldyna bólek әngime. Belgili ghalym T.Júrtbay: «Bekzadalyqtyn, myrzalyqtyn, sheksiz óktemdiktin, baq-dәuletting úrpaqtan-úrpaqqa auysyp, ózderin erekshe jaratylghan túqym esebinde marapattaytyn «qarakóktin» balamasy ózge últta da úshyrasady. Shynghyshannyng ata-babasynyng núrdan jaraluy, Europadaghy asyl tektilerding «golubaya krovi» dep ataluy soghan sayady. «Qarakók ýzilmegen túqymnyn» biyligi mәngilik ýstemdikke ainalghan. Ásirese, ru-ru bolyp tirshilik qúryp, ómir sýretin kóshpeli júrt ýshin búl qatyp qalghan qaghida», - deydi (Júrtbay T. Qúnanbay. – Almaty: Alash, 2004. 29-b.). «Jeti atasy by bolghan, jeti júrttyng qamyn jer» degen ataly sózder osynday tekti әuletterge qatysty aitylghan. Tegi asyldyng úrpaghy da kemel. Búghan qazaq tarihyndaghy jeti atasynan qút ýzilmegen Uәlihanovtar, Shormanovtar, Babajanovtar, Kenesarinder, Bókeyhanovtar, Qarataevtar, Seydalinder, t.b. tarihy әuletter mysal bola alady. Búlar birin-biri qaytalamaytyn, әrqaysysy airyqsha bólek daralyqqa ie últ genofondynyng arnaly salalary.

Abai.kz


    

[2] Keltirilgen ýzindi de bir shyndyqtyng sheti qyltiyp túrghany ras. Qazaqta «jigitting jaqsysy – naghashydan» degen sóz beker aitylmaghan. Búl mәselege alda arnayy toqtalamyz.

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1491
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3259
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5566