Ýsh maqala – ýsh boljam. Toqaevtyng shyn janashyry kim?

Bayqaysyzdar ma, mening «Qazaqstan – uzurpasiyalanghan memleket» (28 nauryz 2024 jyl) atty kólemdi maqalamnyng jaryq kórgeni sol-aq eken, Preziydentting eng senimdi adamdary sanalatyn túlghalar art-artynan maqala jazatyndy shyghardy.

5 mausymda Qazaqstan Respublikasynyng Memlekettik kenesshisi Erlan Qarinnin: «Birlik pen damu: Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaevtyng sayasy baghdarynyng basty negizderi» atty maqalasy «Egmen Qazaqstan» jәne «Vremya» gazetterinde eki tilde qatar jaryq kórdi.

12 mausym kýni Qazaqstan Respublikasy Preziydentining kenesshisi – Preziydentting Baspasóz hatshysy Berik Uәliydin: «Reformanyng ýshtaghany: jasampazdyq pen janghyru joly» degen maqalasy «Egemen Qazaqstanda basyldy.

Al, 15 shildede «Vremya» gazeti Qazaqstan Respublikasy Parlamenti Senatynyng Tóraghasy Mәulen Áshimbaevtyn: «Logika reform» degen taqyryppen jariyalapty...

Qarap otyrsaq, ýsh maqala da 2022 jylghy Erlan Qarin bas bolyp, jobasyn jasaghan «Konstitusiyalyq reforma» jәne onyng negizinde qalyptasqan jýiening jemisteri turaly sóz qozghapty.

Basyn ashyp, taghy bir mәrte qaytalap aitayyn, osy ýsh maqalada aitylghan sózderding eshqaysysyn men joqqa shygharmaq emespin.

Nege ekeni belgisiz, Maulen Áshimbaev maqalasyn orys tilinde ghana shyghardy. Mýmkin, Auyt Múqiybek oqy almay qalsyn degen boluy kerek. Búl endi әzil.

BAQ-tar jariyalanyp jatqan aqparattardaghy mәlimetterge sýienip, Mәulen Áshimbaevtyng maqalasynda ne aitylghanyn shamalap týsingendey boldym.

Mysaly: «Biyligi bar elita ókilderining kóbi iynersiya boyynsha búrynghy sheshim qabyldau ortalyghyna jaltaqtaudy jalghastyrdy. Shyn mәninde, ol kezde qos biylik boldy», - depti.

Mәulen Saghathanúlynyng búl aitqany da aiday aqiqat.

Sol jaltaqtaghandardyng ishinde Ózi de bolghan boluy mýmkin.

Núrsúltan Nazarbaev: «Eger Preziydent Asqar Úzaqbayúly Mamindi úsynsa, onda men fraksiyadan onyng kandidaturasyn qoldaudy súraymyn...», - degende, esh qarsylyqsyz, birden qoldap bergenderding basynda osy Mәulen Áshimbaev ta boldy.

Eger, shynymen Qasym-Jomart Toqaevqa jandary ashysa, Maulen Ashimbaev pen Erlan Koshanov Asqar Maminning kandidaturasyn ótkizbey tastauyna bolatyn edi. Masqara bolghanda, Asqar Úzaqbayúlyna bir deputat shyghyp, bir súraq qoygha jaraghan joq! Endi kelip, býgin «KÓKTEN TÝSKEN ADAM» qúsap, sayrap otyr…

«Qasym-Jomart Toqaevtyng 2023 jyldyng qyrkýieginde jariyalaghan jana ekonomikalyq modeli ýsh negizgi qaghidatqa negizdelgen: әdildik, inkluzivtilik jәne pragmatizm. Sonymen qatar, pragmatizm búrynghyday keshiktirilgen marapatty emes, belgili bir uaqyt shenberindegi naqty nәtiyjelerdi - abstraktyly jetistikterdi emes, azamattardyng ómirining naqty jaqsaruyn bildiredi», - depti, Mәulen Áshimbaev myrza.

Bir ótirigi joq, bәri ras!

«Elde astan-kesten bolyp jatqan kezde Preziydentke eng qiyn sheshim qabyldaugha jәne jauapkershilikting bәrin óz moynyna alugha tura keldi», - depti.

Búl sózine de alyp-qosarymyz joq, Mәulen myrza aqiqatyn aityp otyr...

Biraq, bәribir, «Qazaqstan – uzurpasiyalanghan memleket»!

Qazaqstandy uzurpasiyalaghan toptyng basynda Timur Qúlybaev pen Kәrim Mәsimov túr.

Timur Qúlybaev pen Kәrim Mәsimov 2013 jylghy 4 shildede qabyldanghan «Qazaqstan Respublikasynyng Últtyq kәsipkerler palatasy turaly» zany arqyly Qazaqstandy basy býtin uzurpasiyalap alghanyn eshkim joqqa shyghara almaydy!

Mәulen Áshimbaev 2012 jylghy qantar – 2018 jylghy aqpan aralyghynda besinshi, altynshy shaqyrylymdaghy Qazaqstan Respublikasy Parlamenti Mәjilisining deputaty, Halyqaralyq ister, qorghanys jәne qauipsizdik komiytetining tóraghasy bolatyn.

Qayta, Maulen Áshimbaev sol «Qazaqstan Respublikasynyng Últtyq kәsipkerler palatasy turaly» zanyn qos qoldap qoldap bergen deputattardyng aldynghy shebinde túrdy.

Al, Qasym-Jomart Toqaev ol kezde BÚÚ Bas hatshysynyng orynbasary, BÚÚ-nyng Jenevadaghy bólimshesining Bas diyrektory qyzmetterinde jýrgen bolatyn. «Qazaqstan Respublikasynyng Últtyq kәsipkerler palatasy turaly» zany qabyldanyp ketkennen keyin, naqtylap aitsaq, 2013 jylghy 16 qazanda Qazaqstan Respublikasy Parlament Senatynyng Tóraghasy bolyp qayta saylandy.

Sondyqtan, Qasym-Jomart Toqaev – preziydenttik taghdyry әbden uzurpasiyalaghan memleketting ýstine dóp kelip qalghan Preziydent!

Bir-eki mysal keltireyin.

Keshe Qanat Sharlapaev baqanday elu myng adam qol qoyghan petisiya talaptaryn qanaghattandyrudan bas tartu turaly sheshim qabyldanghanyn jariyalady.

Naryq zany boyynsha, esi dúrys adam otandyq óndiristi óz halqynyng qaltasyn qaghu arqyly qorghamaydy, sol óndiris óndiretin ónimdi shetten import etushilerden alynatyn salyqty eselep kóbeytu arqyly qorghaydy.

Ónerkәsip jәne qúrylys ministrligining búl sheshimi – men aityp kele jatqan uzurpasiyalaghan jýiening әli de ómir sýrip otyrghanyn, tipti bayaghyday yqpaldy ekenin anyq kórsetti;

Preziydentimiz Qasym-Jomart Toqaev 2019 jylghy «Syndarly qoghamdyq dialog – Qazaqstannyng túraqtylyghy men órkendeuining negizi» atty Joldauynda: «Ýkimet kóshi-qon ýderisin basqaru ýshin pәrmendi sharalar qabyldauy tiyis», - dedi.

Qasym-Jomart Kemelúlynyng sol 2019 jyly bergen tapsyrmasy 2022 jyly zorgha oryndalyp, «Qazaqstan Respublikasy kóshi-qon sayasatynyng 2023 – 2027 jyldargha arnalghan tújyrymdamasy» 2022 jylghy 30 jeltoqsanda zorgha bekitildi.

Atalghan tújyrymdamada ishki kóshi-qon mәselesi de qarastyrylghan bolatyn.

Al, biyl 20 aqpanda Senatta ótken Ýkimet saghatynda Senat Tóraghasy «Búl rette ontýstikten soltýstikke erikti týrde qonys audaru baghdarlamasy kýtilgen nәtiyjeni bermegenin moyyndauymyz kerek»-dedi.

Demek, 2022 jylghy Erlan Qarin bas bolyp jobasyn jasaghan «Konstitusiyalyq reforma» Qazaqstandy qúlybaevtardyng uzurpasiyasynan alyp shygha alghan joq!

Eng qúryghanda, Ontýstikten Soltýstikke sheru tartqan kóshti dúrystap jýrgizuge jaramady ghoy Erekeng bas bolyp jobasyn jasaghan búl «Sayasy reforma»!

Kórip otyrsyzdar, birinen song biri jarysyp maqala jazyp otyrghan osy ýsh túlghanyng ýsheui de Preziydentimizding ainalasynda jýrgen eng senimdi adamdary. Iri lauazym iyeleri. Óte aqyldy jigitter!

Al, men bolsam qatardaghy qarapayym, belsendi azamatpyn. Bar armanym, Preziydentimiz Qasym-Jomart Toqaev Ózi jolgha qoyghan «JANA, ÁDILETTI JÁNE TAZA QAZAQSTAN» qúru jobasyn óz dengeyinde abyroymen oryndap shyqsa eken deymin. Sol jolda ózimdi Qasym-Jomart Kemelúlyn shamamnyng jetkeninshe qoldap kelemin.

Sonyng bir dәleli – osy «QAZAQSTAN – UZURPASIYaLANGhAN MEMLEKET» atty maqalam.

Atalghan maqaladan osy ýsh túlghanyng ýsheui de habardar, ýsheui de oqydy.

Mәulen Saghathanúlyna joldaghan hatyma jaqynda Senat deputaty, Senattyng Konstitusiyalyq zannama, sot jýiesi jәne qúqyq qorghau organdary komiytetining mýshesi Múrat Qadyrbek: «Qúrmetti Auyt Múqiybekúly! Sizding ótinishinizben Senat basshylyghy tanysyp ótti. Aldaghy uaqytta júmys barysynda eskeriletin bolady», - dep jauap bergen bolatyn.

Baqanday ýsh joghary lauazymdaghy túlghanyng art-artynan maqala jazyp jariyalauy – tegin emes.

Men ýsh sheneunikting búl ÝSh MAQALASY turaly ózimning ÝSh BOLJAMYMDY ortagha salghandy jón kórdim.

Birinshi boljamym:

Ýsh maqalanyng ýsheui de mening «QAZAQSTAN – UZURPASIYaLANGhAN MEMLEKET» atty maqalama berilgen jauap dep oilaymyn;

Ekinshi boljamym:

Baqanday ýsh túlghanyng eki aidyng ishinde jarysyp etektey-etektey ýsh maqala jazyp, 2022 jylghy Erlan Qarin bas bolyp jobasyn jasaghan «Konstitusiyalyq reforma» negizinde qalyptasqan qazirgi jýieni jappay maqtaularyna qaraghanda, ýsheui de kelesi preziydenttik taqtyng MÚRAGERLIGINEN ýmitti sekildi. Ásirese, Mәulen Áshimbaev pen Erlan Qariyn. Bir-biremen besekege týsken synayly;

Ýshinshi boljamym:

Jalpy, men Qazaqstannyng Timur Qúlybaev pen Kәrim Mәsimovtyng UZURPASIYaLAGhAN jýiede qalghanyn jәne Qasym-Jomart Kemelúlynyng Túnghysh Preziydent Núrsúltan Nazarbaevtyng ayaghyn qúshqanyn eshqashan qalamaymyn!

Esesine, Memleket basqaru jýiesin týbegeyli ózgertip, biylikting ýsh bútaghynyng derbes júmys isteuine jol ashatyn, kim preziydent bolyp kelsin meyli, tek ZANG ÝSTEMDIK etetin jýie ornaghanyn qalaymyn!

Ol – bir palataly, keminde 300-350 deputattan túratyn PARLAMENTTIK BASQARU jýiesi!

Al, myna ýsh týlghanyng ýsheui de QAZAQSTANNYNG UZURPASIYaLANGhAN MEMLEKET ekenin jaqsy biledi. Óte jaqsy biledi. Ásirese, Maulen Áshimbaev pen Erlan Qariyn. Tipti, sol UZURPASIYaLAUGhA óz qoldarymen, jogharyda aittym ghoy, atsalysqan kisiler búlar.

Biraq, sol Timur Qúlybaev pen Kәrim Mәsimov jaghynan UZURPASIYaLANGhAN jýieden ketkisi joq sekildi. Myna maqalalaryna qaraghanda, eski jýiege tipti býirekteri әli búratyn siyaqty. Mening «Sizden osy maqalamdy Qasym-Jomart Kemelúlynyng nazaryna úsynuynyzdy súraymyn!» degen ótinishimdi, bayqaymyn, ýsheui de oryndamaghan kórinedi.

Keshe akademik Orazaly Sabden aghamyz Qúralay Pionerge bergen súhbatynda Qasym-Jomart Toqaev turaly toqtalyp, «Ekinshi Nazarbaev bolady dep oilamaymyn, búl kisi esh uaqytta [onday] bolmaydy, búl demokrat kisi…», - depti.

Men Orekenning búl sózine imanday senemin!

Eger, mening «QAZAQSTAN – UZURPASIYaLANGhAN MEMLEKET» atty maqalam Qasym-Jomart Kemelúlyna jetip, Preziydent qalghan bes jyl ishinde memlekettik basqaru jýiesin týbegeyli ózgertip, MÚRAKERLIK tәrtipti joyyp, «Saylau turaly» zangha saylau bulleteniderin saylanushylardyng ózining senimdi ókilderi sanaytyn norma engizu arqyly erkin bәsekelestikke jol ashsa, renjimesin, myna ÝShEUDING ýsheuining de JAGhDAYLARY qiyndap qalary sózsiz!

Atam qazaqtyng «Kók it bir jaq, kóp it bir jaq» degen sózin osy jerde qaldansam, anau ÝSh BAUYRYM maghan renjuleri mýmkin. Ony aitpay-aq qoyayyn.

Dau joq, «QAZAQSTAN – UZURPASIYaLANGhAN MEMLEKET»;

Qazaqstandy UZURPASIYaLAGhAN toptyng basynda Timur Qúlybaev pen Kәrim Mәsimov túr;

Qasym-Jomart Toqaev – preziydenttik taghdyry әbden UZURPASIYaLAGhAN MEMLEKETTING ýstine dóp kelip qalghan preziydent!

Endi kelesi aida Mәjilis Tóraghasy Erlan Qoshanov, odan arghy aida Ýkimetbasy Joljas Bektenov maqala jazuy mýmkin. Jaza bersin!

Men búl ústanymymnan eshqashan ainymaymyn!

Búl mәselening sheshimin aityp, nýktesin qoyatyn – Qasym-Jomart Kemelúly!

Soghan deyin búl kýres toqtausyz jalghasatyn bolady!

IYә, sheshimdi Preziydent aitsa eken deymin. Halyq «ShEShIM ShYGhARSA», óte qiyn bolady taghy…

Al, Toqaevtyng ShYN JAÝAShYRY kim ekenin DANA HALYQ ózi anyqtay jatar...

Auyt Múqiybek

Abai.kz