Shәkәrimning tughanyna 166 jyl!

(ghúlamanyng әuliyeligi jóninde birer sóz)

Tómende Shәkәrimning «Imanym» atty songhy jinaghyn sóz etpekpin. Onda 1927-1931 jyldary jazylghan ólenderi (otyzgha tarta ólen) toptalghan. Bәri de әuliyelik shygharmalar –  ghayyp (tylsym) arqyly alynghandar. 1931 jyldyng qysynda Sayatqoradan Almatydaghy Sәbit Múqanovqa joldaghan haty sonynda Shәkәrim bylay dep jazady: «Átten, dýniye, osyny qúr qazaqsha ghana basyp qoymay, orysshagha da jaqsy perevodpen (smyslen.) perevodtap, ghylymdy azamattyng biri enbek etip, perevodyn ózime kórseter me edi? Qazaqshasy tez basylyp shyghar ma edi? Tiri kýnimde ne qarsy aitylghan dәleldi syndaryn, ne bilimdi oishyldardyng qabyl alghanyn bilip ólsem armansyz bolar edim». Osy sózinen-aq «Imanym» toptamasyn ghúlama ózining eng qymbat múrasynyng biri sanaghanyn andaugha bolatyn siyaqty.

Áuliyelik jyrlargha sholu jasaudan búryn oishyl aqyngha kiyeli meken bolghan «Sayatqoragha» toqtala keteyin. Qos ózen arasy (Baqanas, Bayqoshqar) egin sharuashylyghyn damytugha asa qolayly jer. Sol sebepti 1923 jyly Shynghystau ónirindegi alghashqy újym – «Baqanas» arteli shanyraq kóterdi. Shәkәrimning әuelgi Sayatqorasy túrghan aumaq osy arteliding menshigine ótti. Sondyqtan: «1925 jyly Shaqpaqtyng kýngey betinen, – dep jazady Ahat Shәkәrimúly, – búrynghy qorasynan on bes shaqyrymday ary jaylaudan әkeyge jana qora salyp berdik. Túratyn ýii men shoshalasy, ainaldyra salghan pishen qorasy men at qorasy boldy. Ákey dýniyeden ótkenshe osy qonysta ómir sýrdi». Qolyna býrkitin qondyrghan Shәkәrimning fotosureti 1927 jyly osy jana Sayatqorasy aldynda týsirilgen bolatyn.

Sóitip, kemenger jana qoghamnyng da dau-damayy men talas-tartysynan aulaqtap, tabighat ayasy Shaqpaq tauynyng búlaghy bar eteginen  tynyshtyq tabady. Onashalanu maqsatyn:

Men kettim, sender elde qoydyng qalyp,
Eshkimning ketkenim joq malyn alyp.
Elu bes jyl jinaghan qazynamdy,
Onashada qorytam oigha salyp, – dep týsindiredi. Shygharmashylyq baghytyn aitqany:

Jas alpystan asqan son,
Ólimge ayaq basqan son,
Tirshilikten oyanyp,
Kózimdi anyq ashqan son.
Haqiqattyng qymyzyn
Iship, býgin mas edim,
Tazalap jýrek yndyzyn,
Nәrestedey jas edim.

«Mastyq», «araq», «sharap» degen sózder búdan bylayghy Shәkәrim ólenderinde jii kezdesedi. Nege? Bir jaghynan, sufizm ilimi men Shyghys shayyrlary poeziyasy  aqyn janyna jaqyn boldy (mәselen, sopy Qoja Hafizding ólenderin audaryp, ózin ústaz tútady).  Ekinshi jaghynan, stalindik senzuradan saqtanuy desek dúrystyq. Janaghy «mastyq», «araq» degeninde Qúdaydyng núry, ony sinirgen jýrek degen astar bary anyq. Sol siyaqty Tәnirini Jargha tenep, Alla ya Qúday demey, «Jan», keyde «Mәn» sózin qoldanugha mәjbýr. Mәselen:

Kórem deseng Jarymdy,
Mas bol, jýrek tazala, – dese, kelesi óleninde:

Jaralys basy – qozghalys,
Qozghaugha kerek qolghabys.
Jan de meylin, bir Mәn de,
Sol quatpen bol tanys,
Álemdi sol Mәn jaratqan, – dep astarlap jetkizedi. Jar degeni, әriyne, Qúday nemese Haqiqat úghymy. Al, «ar­ojdan» termiynin músylmandyq «iman» úghymyna balama esebinde qoldanghan.

Onashalanu shaghynda shapshang damyp, tez jetilgen Shәkәrim  1928-1931 jyldary ruhaniyat shyny – әuliyelik biyikke kóterildi Oghan dәlel – «Imanym» atty ólender sikli ekenin aittyq. Shәkәrim:

Shynnan ózge Qúday joq,
Anyq Qúday – shyn Qúday, – deydi. Áuliyening missiyasy osy – shyndy (Qúday bar, baqy – mәngi, fәny – uaqytsha) jetkizu. Al әulie kim degenge:

Anyq asyq – әuliye,
Keremetke sol iye.
Jany qúrban Jaryna,
Kereksiz oghan dýniye, - dep jauap beredi (kim tәnin janyna biyletse, sol kisini qazaq «әuliye» degen).

Áuliyening basty keremeti – esh jerden oqyp bilmey-aq habardy ghayyptan alady (múny músylman ilimi «ilham» deydi).  Bir Allanyng raqymymen núrlanghan jýregi arqyly ghayyptan habar alghan hәlin Shәkәrim:

Núrynmen jaryq jýregim,
Ghayyptan habar bilemin, – dep atap kórsetedi. Ózine әuliyelik qasiyet qonghany jayynda birde: «Álemdi týgel men kórip, Eshkim meni bilmese» dese, «Shyn asyqtyng әrbiri» óleninde:

Shyn asyqtyng әrbiri
Ólip topyraq boldy da,
Jaralystyng taghdyry
Jaratty meni ornyna – dep syr ashady. Sonday-aq, Tәniri didaryna jaqyndaghan ghajayyp sәtin «Asyl iman alghan kýn» jәne «Haqiqatqa nanghan kýn» deuimen jetkizedi.

Sóitip, әuliyelik poeziyasy – Shәkәrim dýniyening kórinbeytin syryna qanyq bolghanynyng búltartpas kuәsi. Oishyldyng әuliyelik (kóregendik) qasiyeti ómirde de bayqalyp otyrghanyna birer mysal alayyq.

Óz túrghylastary ishinde Shәkәrimmen silas, aralas-qúralas adamnyng biri kótibaq ruynyng kósemi Jiyrenshe biyding balasy Qúlsýleymen (1865-1927) edi. Osy kisi dýnie salghanda,  janazasyn Shәkәrim qajynyng ózi shygharghan. Janazada: «Marqúm Qúlsýleymen músylmanshylyghy berik, ozbyrlyqqa jol bermeytin әdil, shynshyldyqtyng adamy edi, – dey kelip, – búlaysha arulap pәniyden baqigha jóneltuding aq ólimi bizderge búiyrmaytyn siyaqty. Gharip basymyz qay sayda qalar eken», – depti. Zaman әzirge tynysh, sondyqtan qajynyng búl sózine jiylghan júrt an-tang bolghan ghoy. Ekinshi mysal. 1931 jyldyng jazynda Qazaqstan Ortalyq atqaru komiytetining tóraghasy Eltay Ernazarov Shynghystau bókterine at basyn tirep, Shәkәrim ekeui tildesken-di. Eltay otyrghan ýiden shyqqanda Shәkәrim: «Maldan aiyrylghan elding ashygha bastaghanyn aityp, tәuir-aq sóilestim. Kónbedi. Tәkәbbar, meyirimsiz paqyrdy basshy qylghan baghy qaytqan, sorly el ekenbiz» degen eken. Aytqany túp-tura keldi, nebary jarty jyl óter-ótpeste halyq ashtyqtan qara shybynday qyryldy.

Taghy aitayyq, 1920 jyldary jana din – kommunistik iydeologiya auaday jayylyp, qoghamdyq sanany jaulap aldy. Býkil qogham betin teris jolgha búrdy. Múnyng arty jaqsylyqqa aparmasyn kóre bilgen ghúlama:

Jar kórmegen nadandar,
Jaryng kim dep kýledi.
Oqyghan oisyz adamdar,
Jansyz ómir sýredi.
Oylasam, olar – jandy ólik,
Menireu, misyz bir kólik.
Osydan joq óngelik,
Adammyn dep jýredi, – degeni siyaqty oqyghandardy qatty synap, olargha «dene sezimine nanba!» dep san ret eskertedi. «Sorly búlbúl Jargha asyq bop» tolghauynda óz hәlin bylaysha úqtyrady:

Sorly búlbúl Jargha asyq bop,
Núrly gýlge aitty zar.
Kóbelek te shamdy alam dep,
Otqa týsti bop qúmar.
Jargha ghashyq bolghanyma
Tandanatyn týk te joq.
Jer jaralmay túrghanynda
Mende asyqtyng núry bar.
...Mende bar da, tipti sizde
Joq emes búl qasiyet.
Ony óshirip, bәriniz de
Dedinizder: «jaudy Jar».

Búl jerde búlbúl men kóbelek – Shәkәrimning ózi, al gýl men sham – Alla taghala. Mahabbat – Allanyng (Jardyn) quaty. Ol joq jerde, adamgershilik qasiyet te joq. Oishyl ghashyqtyghy jayynda:  «Mende bar da, tipti sizde joq emes búl qasiyet» deydi. Ghashyqtyq «Jer jaralmay  túrghanynda bar nәrse», yaghny әrkimde bar mәngilik qasiyet. Olay bolsa, adamzattyng soghystar men qaqtyghystardan kóz ashpaytyny nesi? Búl qiyn mәselening sheshui: «Ony (ghashyqtyq qasiyetti) óshirip bәriniz de, Dedinizder: jaudy (tәndi) Jar».  Mineki, Abay siyaqty Shәkәrim de týpki sebepti jan men tәn kýresine tiregen.

Eskertpe: Shәkәrim jinaqtarynda birinshi joldaghy «Jargha asyq bop» tirkesi «jazgha asyq bop» delinip qate basylghan.

Jan mәngilikti ekenining dәleli osynday ólender jalghasa beredi.

Songhy jyldary ómirde de, filosofiyada da jalghyz qalghanyn kórip-bilgende әuliyening aitqany:

Bәri maqsútpen jaralghan,
Esebi joq barsha әlem.
Nege kerek bos shatylghan,
Tәniri joq dep tantyrap.

IYә, milliondar qatelesti, bos shatylyp, tantyrady, adaspaghan, aq joldan ainymaghan jalghyz Shәkәrim ghana! (Sol ýshin Abay, Shәkәrimning etegine jarmasu býgingi bizderge kerek-aq). Shәkәrim tek qazaqqa ghana kerek degenderge aitarym, әulie ashqan әr haqiqat ortaq, onyng bir últqa ghana tiyesili emesi aiday aqiqat.

Týier týiin: qily zamannyng perzenti Shәkәrimnin  «Imanym» jinaghy fenomen qúbylys. Óitkeni, әulie adam siyrek, әuliyelik poeziya onan beter siyrek nәrse. «Qúday bar, oghan qaytasyndardy» ýiretetin ózge poeziya joq.  Sondyqtan ony zerttep-zerdeleu últtyq filosofiyany damytugha jәne ózge halyqtargha qazaqtyng oishyldyq dengeyin kórsetuge auaday qajet ghylymdyq júmys degen pikirdemin.

«Qily zaman» demekshi, «Shәkәrimdi kim atty?» degenge songhy nýkteni qoyatyn kez keldi. Ómirtay Smaghúlov degen kuәger bylay dep jazady: «Birde mal alyp, Qytay aspaq bolghan «bandylardy» ústaugha jarlyq boldy. Komandiyrimiz Abzal Qarasartov degen. Onyng aitqany zan, aq degeni alghys, qara degeni qarghys, jat dese jatamyz, at dese atamyz.  Mezgil qara kýzding kezi. Suyt jýrip, talay jerdi kezgenimizben eshtene bayqalmaydy. Jeti qaranghy týn bolyp ketken song bir yqtasyndau jerge qona kettik. Úiyqtap ketsek kerek. Oqys atylghan myltyqtyng dauysynan atyp-atyp túrdyq. Bayqastasaq, myltyq atyp jatqan kýzette túrghan Rahmetolla Halitov eken. Bizge qarsy taudyng betkeyinde at-matymen qúlaghan engezerdey adamgha kózim týsti. Álgi adam atpandar degendey ong qolyn kótergen kýii shekeley túra berip edi. Songhy atylghan mauzerding oghy (astyn syzghan – A.O.) onyng týbine jetti. Baryp bilsek, qansyrap jatqan Shәkerim qajy eken».

Ómirtaydyng «mauzer» degeni – nemisting pistoleti, ol «revolusiya simvoly» sanalghan. Óitkeni, chekisterding negizgi qaruy boldy. Mauzer tek Qarasartovta ghana, ózgelerinde karabin myltyghytúghyn. 1961 jyly әkesining sýiegin qúrqúdyqtan qazyp alghan Ahat aqsaqal: «Ekinshi atqan oq tós sýiekting ortasynan ótip, ong jaq omyrtqanyng qanatyn syndyrghan», – deydi. Mine, osy jaqyn jerden atylghan, әuliyege ajal әkelgen ekinshi oqtyng kimdiki ekeni aitpasaq ta anyq siyaqty.

Asan Omarov

Abai.kz