Basy: «Biz SSSR-ding shaqyrtuymen oralghan qazaqpyz»

Jalghasy: 

Jolaushy-9: Shekaradan ótkende qanday sezimde boldynyzdar?

Á.Áshimúly: Ol kezdegi sezimdi qazir aityp jetkizu mýmkin emes, kónil kýiimiz keremet boldy ghoy!1992 jyly 9-jeltoqsannyng tanghy saghat altysynda bir kýn búryn jýkterdi tiyep qoyghan (jýk bolghanda kórpe-jastyq, kiyiz, kelem. Basqa mýlikting bәrin elge berip jibergen) jýk kólik pen biz otyrghan avtobus Moyyngýzerden Qorghasqa qaray bet aldy. Týske qaray Qúlja qalasyna kelip týstenip alyp, qayta attandyq. Balardyng quanyshynda shek bolmady, Qazaqstangha kóship barajatyrmyz dep qoyady әngime arasynda. Aralyqta bireui, «Áke, Qazaqstangha barghanda maghan mashina alyp beresiz ghoy»,  – dedi. «IYә, balam, alyp beremin» dep jauap berdi әkesi. Ony estigen qalghanymyz qyran-topan kýlkige battyq. Saqqúlaq balalar búrynghy Kenes odaghynda mashina kóp, elding kóbi jenil kólikpen jýredi degendi ary-beri ótip jýrgen jolaushylardan estigen siyaqty. Jenilkólik emes motosikl alu ol kezde Qytayda qiyn boldy ghoy, ol jaghyn siz de jaqsy bilesiz. Biz kýlki etken Qúraljandegen inimiz keyin mektep bitirip ýlken azamat bolghan song kólikten kólik auystyryp qazir Almaty men Sógetining ortasynda shapqylap jýr.

Sol kýngi bizding josparymyz shekaragha baryp jatyp ertesi 10-jeltoqsanda ary qaray ótip ketu bolatyn. Saghat 3 ten asa Qorghas shekaragha ótkeline kelip jettik. Biz Kedende basshy balyp isteytin Túrsynbek degen búrynnan tanys qyrghyz jigitke jolyghyp Qazaqstangha kóship bara jatqanymyzdy, erteng tanerteng ótótinimizdi aittyq. Ol: «Sender múnda jatyp әure bolmandar, erteng adam kóp boluy mýmkin, bosqa qinalyp qalasyndar, odan da býgin ótip ketinder. Keden qazir bos, ary-beri ótip jatqan adam qazir joq», – dedi. Biz Qazaqstandaghy tuystargha jeltoqsannyng 10-y kýni ótemiz dep telegramma jibergen bolatynbyz dep edik, «Búl jaqta jatqansha Jarkent avtovokzalyna baryp bir kýn týnep shyghyndar, erteng arjaghynan tuystaryng kelip alyp ketedi ghoy»,  – dedi.

Túrsynbekting aitqan әngimesinen keyin biz aqyldasa kelip, búl da dúrys qadam eken, býgin ótsek ótip keteyik dep sheship,  Kedennen ótuge bel buyp jýkti týsirip Jarkentke baratyn ekinshi kólikke auystyrugha tura keldi. Shekaragha deyin bizdi attandyryp salugha kelgen aghayyn, tuystyng 5-6 jigiti qoyama, jýkti ekinshi kólikke jyldam auytyryp ýlgirdi. Osy aralyqta Qytay Kedenshileri qújattarymyzdy rettep, tólqújatymyzdy tanbalaryn basyp qolymyzgha ústatty. Bizdi shygharyp salugha kelgen Botay, Ábdireshit, Tasbolat, Oralbek, Serikjan, Lәlay sekildi qimas jigittermen qoshtasyp, Jarkent avtobusyna kelip otyrdyq. Avtobus 10-15 minutta Qazaqstan Kedenine jetkizdi. Qaqaqstan shekarashylary men Kedenshilerining bizdi qarsy aluy óte jaqsy boldy. Olar bizge «kósh kólikti bolsyn, elge el qosylsa qút degen osy» dep jyly tilekterin aityp, jýgimizdi kólikten týsirgizbey, teksermey, bizdi kóp kidirpey ótkizip jiberdi. Búghan qalay quanbaysyn, Kedenshilerge raqmetimizdi aityp taghy attandyq.

Jolaushy-9: Sizding myna әngimenizdi estip otyryp, siz emes men shekaradan ótip bara jatqanday әserde bolyp otyrmyn. Sodan Jarkenke bardynyzdar ghoy.

Á.Áshimúly: Jarkent avtovokzalyna keshki apaq-sapaqta baryp týstik. Avtovokzal yqshamdy, bir qabatty eken. Kóshege qaraghan jaghynyng týgil qabyrghasy adam boyynday әinek eken. Syrtta sapyrylysyp jýrgen jýrginshiler men kelip, ketip jatqan avtobustar kórinip túrady. Biz sol keng zaldyng ortasyna jýgimizdi ýiip qoyyp, ózimiz qatar-qatar tizilip qonaqtadyq. Aramyzda zembilge salyp kóterip alyp kele jatqan nauqas adamymyz bar. Bir ayaghynan sýiek ragy bolyp, Qúlja auruhanasynda eki-ýsh ret ota jasalghan bolatyn. Túryp jýruden qalghan bolatyn. Búl әkpem Toghyztarau audandyq úryq jetildiru funkiytinde úzaq jyldar agronom bolyp júmys istep, biraz nәtiyjelerge qol jetkizgen Kenjaqyn Ábdirәsilqyzy bolatyn.

Kenjaqan әkpem Qazaqstangha tezirek kóshuge asyqty. El-júrtqa 15 qarashada qoshtasu shayyn berip, jeltoqsannyng 10-y kóshemiz dep belgilegende ol kisi qatty alandady. «Kóshu uaqyttyn tym ary sozyp jiberdinder, tezdetip ótip ketuimiz kerek edi, mening týrim bolsa mynau» dep reshinin bildirdi. Búl jaqta emes Qazaqstangha baryp ólsem armanym joq degen bekimge kelgen edi.  Eki qyzy bar bolatyn, ýlkeni on jasta, kishisi 8 jasta bolatyn. Men búl jerde ólip qalsam, joldasym Qazaqstangha barudan ainyp, eki qyzdy da jibermey qalyp qoyady dep oilady.

Biraq Kenjaqan әkpemning tileui qabyl bolyp, shekaradan aman-esen ótip tuystarmen qauyshtyq. Ákpemdi búl jaqtaghy tuystar Almaty qalasyndaghy №4-auruhanagha jatqyzyp biraz kýn emdetti. Keselding asqynghany sonshalyq, búl aurugha bәribir em qonbady. Ákpem atamekenining dәm-túzyn ýsh aidan artyq tatyp, 1993 jyly nauryzda Kegen audanynyng Toghyzbúlaq auylynda qaytys boldy. Osylay әkpeme atajúrtynyng topyraghy búiyrdy. «Ólsem de Qazaqstangha baryp óleyin» degen aramany oryndaldy.

Avtovokzalda Jarkent pen Almaty arasynda әr saghat sayyn avtobus jýrip túrady eken. Shyghyp-kirip sapyrylysyp jatqan adamdardyng ayaghyghynyng syrpyly men esikting shiqyly týngi saghat 12-ge deyin ýzilgen joq. Basqamyz shydadyq, nauqas adamnyng biraz mazasy bolmady. Avtovokzal manyndaghy uchaskelik polisiyler bizge auyq-auyq kelip hal-jaghdayymyzdy bilip túrdy. Arada elektr shaynekpen su qaynatyp әkelip berip jýrdi. Sol kýni úiqyly-oyau jýrip tandy zorgha atyrdyq. Jolda jeymiz dep salyp alghan bauyrsaq pen pisken etimizdi jep tanghy orazamyzdy ashttyq. Aldymyzdan shyghyp alyp ketetin tuystar әli kelmedi, uaqyt jyljyp jatyr, týste tayap qaldy. Osy aralyqta týri úighyrgha kelinkireytin, basynda qúndyz terisinen tigilgen qara tymaghy bar, ýstinde tizesinenen asatyn súr palito kiygen bir orta boyly, qaratory adam esikten kirip kelip, bizge qarap kózin qydyryp aldy da, «Álimjan degen qaysyn?» – dedi. Bәrimiz bir-birimizge tanyrqap qarastyq, sodan: «Álimjan degen menmin» – dep edim. Álgi kisi maghan qaray úmtylyp, eki-ýsh attap keldi de meni qúshaqtap, betimnen sýiip, hal-jaghdayymdy úighyr tilinde súrap bolyp, «Jýr, kettik», – dedi, men tanyrqap, «Qayda baramyz, basqalar shy?» – dedim, «Búlar kim?» – dedi, «Búlar mening әke-shem, tuystarym, bauyrlaprym» degende týsingen bolar, «Mening Qytaydaghy tuysymnyng Álimjan degen balasy býgin shekaradan ótemin dep telegamma jibergen bolatyn. Men ol balanynyng týrin tanymaghandyqtan «Álimjan degen qaysyn?» dep súraghanym sodan edi, men izdegen adam sen emes ekensin, keshirinizder! Men shekara jaqqa barayyn», – dep shyghyp ketti. Biz kýlerimizdi, kýlmesimizdi bilmey antarylyp qaldyq.

Arada «Bizdikiler qayda jýr» dep qoyamyz, ózimizding úrlanyp kelgendey bolyp, ótetin kýnnen bir kýn búryn shekaradan ótip alyp avtovokzalda qantarylyp jatqanymyzdy esimizden shygharyp aldyq.

Týs aua bizding tuystar da asygha, alqyna jeti. Saghynyshtan aiqasqan qúshaqtar men kózin syghymdaghan jastan keyin, aman-sәlem jasasyp keshikken sebepterin aityp jatty. Naghashy atam Jamalbek, naghashy aghalarym Japar, Orazәli, naghashy  әkpem Asuqan, jezdem Úmytshaq  әkpem Ayqannan men jezdem Qydyrjannan, jiyen Bektúrsynnan basqasyn jóndi tany almadym. Eki auyldan aqsaqaly bar, qarasaqaly bar  onshaqty adam kelipti.

Sóitsek, ol kisiler shekaradan tosyp alamyz dep azanghy saghat beste bizding janymyzdan óte shyghypty. Mening betimdi sýiip ketken janagha úighyr aka shekaragha barghanda olargha aitypty, «senderding tosyp otyrghan kóshtering Jarkentting avtovokzalynda kesheden beri jatyr eken. Men qazir solardyng janynan keldim. Arasynda Álimjan degen bir jigit bar, jәne zembilde jatqan auru әiel adam bar» depti. Úighyr akamnyng aitqan sózining shyndyghyna kózin jetkizgen olar sodan keyin artyna qaray qaytypty.

«Búl ne túrys, Toghyzbúlaqqa baratyn kóshting jýgin, Toghyzbúlaqtyng mashinasyna basyndar, al Sógetige baratyn kóshting jýgin Sógetining mashinasyna basyndar», – dedi, orta boyly, biday óndi, at jaqty kisi. Sodan búiryq oryndaghan jauynger sekildi әpsәtte tauday ýiilip túrghan jýkti ekige bólip kólikke tiyep tastadyq. «Jýkti tiyep bolsandar kólikke otyryndar, Qalanyng ayaqjaghyna baryp tamaqtanyp alayyq», – dedi, әlgi kisi taghy. Sodan shaghyn avtobus ben jenil kólikterge jamyraghan jamyrap qozyday bólinip otyra kettik. Jarkent qalasynnan shyghyp batys ontýstikti betke alyp jýitkip kele jatyrmyz, kólikting terezesinen syrtqa qarap qoyamyn, jaqyn mannan ashananyng qarasy kórinbeydi. Búlar qay jerden, qalay tamaqtanayyn dep jýr, ishteme kórinbeydi dep qoyam ishimnen. On shaqyrymday jol jýrgennen keyin kóshti bastap kele jatqan jenil kólik joldyng ong jaghyna búrylyp, bir jazyqtau kógalgha baryp toqtady. Bәrimiz kólikten týstik, keng dastarhan jayyldy. Dastarhangha bauyrsaq pen tabaq-tabaq et qoyyldy. Bata jasalyp, tamaq jeuge jayghastyq. Sóitsek, búl kisiler eki auyldan eki qoydyng etin pisiryp alyp kelgen eken. Bauyrsaq, irimshik, qúrt, salat, tosap degen óz aldyna, dastarqannyng ýsti jaynap túr. Bir-birin tanystyru bastalyp, tilekter aitylyp jatty. Sol kezde bildik, janaghy búiryq berip jýrgen kisi Jalaghash auylyndaghy bir mekemening diyrekteri, mening naghashy apam Merekening Izbasar Qúsayynov degen inisi eken. Ol kisi kolhoz diyrekteri boldy.

Jolaushy-9: Osy qarsy aludan keyin qalay boldy?

Á.Áshimúly: Tamaq jelinip bolghannan keyin, dastarhangha bata berilip, ornymyzdan túryp atqa qondyq. Ile ózeninen ótip Shonjygha barghanda alty otbasy  ekige bólindik. Onyng tórteui Almaty oblysy Kegen audanynyng Toghyzbúlaq auylyna ketti. Bizding eki otbasy Shelek audany qazirgi Enbekshi qazaq audanynyng Sógetti (Núra auyly dep te ataydy) qoy sovhozyna baryp qonys teptik. Ásirese, bizding ekige bólinip ketkenimiz barlyghymyzgha auyr tiydi... Sol jyly qysta tuys-tughan, el-júrt erulikke shaqyryp, qystay qydyryp qonaq bolyp shyqqtyq. Elding qonaqjaylyghyna dәn riza bolasyn.

Jolaushy-9: Nege bir jerge qonys teppedinizder?

Á.Áshimúly: Múnyng basty sebebi, bizge ie bolyp shaqyrghandar eki audanda bolatyn. Kegen audanynyng Toghyzbúlaghyna ketken tórt otbasyn әkemning tughan qaryndasy Ayqan Ábdirәsilqyzy shaqyrsa, al bizdi Shelek adanynyng Sógeti qoy sovhozyndaghy naghashylarym Jamalbek Tәkabaev pen Japar Jamalbekov ie bolyp shaqyrghan bolatyn. Sol ýshin biz ekige bólinip kettik. Olay bolmasyna da amal joq-túghyn. Óitkeni, bizge ie bolghandar jergilikti әkimshilikpen «Qytaydan kóship keletin tusytarymyzdyng barlyq auyrtpalyghyn ózimiz kóterip alamyz, baspanamen qamtamasyz etemiz» dep kelsimshartqa otyrghan eken. Olay istemese bizge kóshi-qon vizasy berilmey qaluy mýmkin edi ghoy. Óitkeni shaqyrghan adammen, kóship keletin adamnyng familiyasy birdey bolu kerek.

Jolaushy-9: Sizderding Beyjin, Mәskeu, Almaty arqyly kóshi-qon qújatyn jasaghandarynyzdy bildik,  biraq sizder kóship barghanda Qazaqstan tәuelsizdigin alghan kez ghoy. Sizderge memleket tarapynan kómek boldy ma?

Á.Áshimúly: IYә, biz kóshi-qongha qatysty qújattardy ótkizip, onyng rúqsaty shyqqangha deyin eki jyl óte shyqty. Biz kóship kelgennen keyin 1992 jyly 16 jeltoqsanda Qazaqstannyng tәuelsizdigine bir jyl toldy. Biz Qazaq elining bir jyldyq merekesin jergilikti halyqpen birge toyladyq.

Al memlekettik qoldaugha kelsek qújattarymyzdy tirkep, qolymyzgha yqtiyar hatymyzdy aptagha jetkizbey ústatty. Balalar mektepke esh kedergisiz bardy, medisinalyq tegin em kórsetildi. Al basqa da matrialydyq kómekke kelsek, biz kelgen Sógeti qoy sovhozynyng diyrekteri ýy salu ýshin jer uchaskesin berumen birge, 100 shipyr, bes tona sement  berdi. Búl bizge ýlken kómek boldy. Al Toghyzbúlaqqa barghan otbasylargha bir tana, bes qoydan beripti. Al kvotamen beriletin baspana Áshim, Qúrmanjan, Sanatbek, Sadyqjan otbasyna jәne maghan búiyrmady, onyng auyly bizden óte alys boldy. Ary jýgirip-beri jýgirip jete almadyq. Al Seytaqyn men Esim agham baspanaly boldy. Óitkeni ýiin satatyndardyng Kegen adanynyng Kóshi-qon bóliminde isteytin tanys adamdary qol úshyn berip, kómektesipti.

Jolaushy-9: 1991 jyly 16 jeltoqsanda Qazaqstan tәuelsizdigin jariyalap, memlekettik rәzmizderge konkurs jariyalaghanda siz Qytayda jýrip Qazaqstan Memleket tuynyng jobasyn jasap, úsynys-pikir jibergeninizdi úzyn qúlaqtardan estigenimiz bar, búl ras pa?

Á.Áshimúly: Ol aitqanyng ras. Men ol kezde Qúljada istep jýrgen kezim edi, búl habardy «Shalqar» radiosynan estigen song Qazaqstan tuy turaly óz jobamdy syzyp, mazmúnyn týsindirip poshtadan jiberdim. Arada bir joldas jigitting qyrghystandyq biznesmen dosy Qúljagha kelgen eken, sol qyrghyz jigitimen tanysyp, «siz Almatygha barghannan keyin osy konverrti poshtadan salyp jiberiniz» dep ótindim. Sebebi, poshtadan salghan hatym tekseruden ótpey, barmay qalama dep oiladym. Ol jigit ótinishimdi qabyl aldy. Keyin Qazaqstangha kóship kelgennen keyin bildim, sol qyrghyz jigitinen jibergen hatym QR Joghary Kenesine jetipti. Óitkeni, Joghary Kenesting Baspasóz hatshysy Erbol Shaymardanovtyng hatty tapsyryp alghannan keyin maghan jazghan  jauap hatyn Almaty oblysy, Talghar audany, Birlik auylynda túratyn naghashy әkpem Asuqannyng mekenjayyna jiberipti. ­Óitkeni, men qyrghyz jigitinen jibergen hatymda «eger búl hatym sizderding qoldarynyzgha tiyip, maghan jauap hat jazbaq bolsanyzdar, Talghardaghy naghashy әkpemning mekenjayyna jiberinizder» dep tolyq mekenjayyn jazyp jibergen edim. Eger búl hat Qytaygha kelse maghan biraz әureshilik tudyrama dep oiladym. Búl úsynysym jayly Qazaqstan Respulikasy Joghary Kenesining Baspasóz hatshysy Erbol Shaymerdenovtan kelgen hattyng mәtini bylay:

«Qytay Halyq Respublikasy – «Ile әieldjeri» jurnalynyng redaksiyasy. Álimjan Áshimúlyna, 30 shilde, 1992 jyl.

Qúrmetti Álimjan Áshimúly!

Sizding Qazaqstan Respulikasynyng Joghary Kenesine joldanghan hatynyzben múqiyat tanysyp shyqtyq. Óziniz aitqanday, atamekennen shalghay jýrseniz de Qazaqstannyng Memlekettik Tuynyng jobasy jóninde úsynys-pikir bildirgeninizge bek rizamyz. Joghary Keneske shet elderde jýrgen aghayyndardan múnday mazmúndaghy hattar kóptep týsti. Olardyng bәrine mezgilinde jauap beruge mýmkindik bolmady. Sol sebepti Sizge de jauap hatymyzdy keshiktirinkirep joldap otyrmyz. Búghan aiyp etpesssiz.

Al hatynyzda aitylghan barys-kelis mәseleleri jónindegi ótinishinizge Qazaqstan Respulikasynyng Enbek Ministrligi tolyq maghluat bere alady. Ministrlikpen myna adres boyynsha habarlasa alasyz. 480091 Almaty qalasy, Abylayhan danghyly, 93/95.

Qazaqstan Respulikasy Joghary Kenesining Baspasóz hatshysy E.Shaymerdenov.

Jolaushy-9: Siz Almatygha barghan song sizge hat jazghan Joghary Kenesting Baspasóz hatshysyna kezdestiniz be?

Á.Áshimúly: Men ol kisini bara salyp izdegenim joq. Keyin ol kisini Qazaq radiosynda júmys istep jýr eken dep estip arnayy izdep baryp tanystym, jyly qabyldady. Siz kezinde Joghary Kenesting Baspasóz hatshysy bolyp jýrgende mening jazghan hatyma jauap hat jazghan ediniz dep aittym. Maghan sol turaly jazyp bershi dep ótindi, biraq men qayta oralyp ol kisige bara almadym. Keyin estisem Astanagha júmysyn auystyryp ketipti.

Aytpaqshy, sol kezdegi Almaty oblysy, Shelek audanynyng «Enbek tuy» gazetining redaktory, Qazaqstan Jurnalister odaghynyng mýshesi Eskendir Raqymbayúly men turaly «Atamekenime ansap jettim», – deydi Qytay Halyq Respublikasynan kelgen Álimjan Áshimúly» atty maqala jazyp gazetine jariyalady. Keyin búl maqala halyqaralyq «Aziya» gazetine berildi. Sol kezde Joghary Kenesting Baspasóz hatshysy E.Sharmerdenovting maghan jazghan hatyn Eskendir agham alghan bolatyn, keyin qaytaryp ala almay qaldym. Qazir tek gazette jazylghan núsqasy men hattyng konverti ghana bar.

Jolaushy-9: Siz qonys audaryp barghasyn birden óz mamandyghynyz boyynsha  jurnalist bolyp júmys istediniz be?

Á.Áshimúly: Men mamandyghym boyynsha jumys isteyin dep Almatydaghy Qazaqstan Respublikasynyng Enbek minstrliginyng janyndaghy Kóshi-qon departamentine agham Esim Ábdirәsilúlymen birge bardym. Ol kisi Qytayda múghalim bolghan, osylay kóship kelerding aldynda zeynetkerlikke shyghyp kelgen bolatyn. Bizdi qabyldaghan Kóshy-qon departamentining orynbasary (qazir atty-jóni esimde joq): «Sizder múnda qyzmet istep qaytesizder, odan da auylgha baryp qoy baqsandarshy. Sen (meni aitady) Kenes odaghy kezinde ataghy shyqqan Sógeti qoy sovhozyna kelipsing ghoy. Bile bilsen, kezinde Qytaydan kelgender qoy baghyp shetinen bayyp ketti. Keybireuining Almatyda eki-ýshten ýii bar. Balalaryn joghary oqu oryndarynda oqytty. Jergilikti halyqtan olardyng túrmysy jaqsy túrady», – dedi. Men nederimdi bilmey anyryp qaldym. Esim agham maghan qaraydy, men oghan qaraymyn. Alghashynda Almatygha kónildi barghan men osylaysha auylgha kónilsiz qaytym.

Jolaushy-9: Siz sol aqyl aitqan kisining núsqauymen qoyshynyng tayaghyn ústap kettiniz be?

Á.Áshimúly: Joq. «Ýmitsiz saytanyng isi» demekshi, men Qazaqstangha begili aqyn-jazushylargha jolyghyp aqyl-kenes almaq bolyp Almatygha ekinshi ret taghy attandym. Alghashynda qazaqtyng birtuar aqyn qyzy – Fariza Ongharsynvany arnayy izdep bardym. Ol kezde Fariza apay jastargha arnalghan respublikalyq «Aq jelken» jurnalynyng bas redaktory bolyp jumys jasaydy eken. Búl kisi meni jyly qabyldap, mening jumysqa ornalasuyma qol úshyn berdi.

Jolaushy-9: Sonda siz Fariza apaydyng kómegimen jumysqa túrghan boldynyz ghoy?

Á.Áshimúly: Ol kisi kóz aldymda bireuge telefon jalghap: «Qytaydan Álimjan degen jurnalist bauyrymyz kelipti. Júmys izdep jýr eken, men jurnalgha ala qoyaiyn desem oryn bolmay túr. Sender osy balany jumysqa alyndar!» dep telefon tútqasyn qoydy da: «Osy ýiding artyna ainalsang respublikagha taraytyn qoghamdyq-sayasy gazet «Almaty aqshamynyn» redeksiyasy bar. Men gazetting bas redektory Erghaly Saghat degen azamatqa seni tapsyrdym, baryp ol jigitke kezdes. Seni júmysqa alady. Biraq maghan habarlasudy úmyt pa?» dep shygharyp saldy. Ol kisining «osy ýi» dep aityp otyrghany Almatynyng ataqty Kókbazarynyng janyndaghy Dәuir baspasynyng toghyz qabatty ýii bolatyn. Ol kezde Qazaqstandaghy baspasózding redaksiyalary negizinen derlik osy Jibekjoly kóshesi №50-ýige jayghasqan edi.

Sodan Fariza apayym aitqan baghytpen úryp otyryp «Almatty aqshamy» gazetining redeksiyasyna bardym. Olar meni birden jumysqa aldy. Búl 1993 jyldyng nauryz aiy edi.

Jolaushy-9: Siz «Almaty aqshamy» gazetinde qansha jyl jumys jasadynyz?

Á.Áshimúly: Sen jyldy aitasyn, apta bolmay ýsh kýnnen keyin jumystan kettim.

Jolaushy-9: Búl qalay bolghany?

Á.Áshimúly: Men «Almaty aqshamynyn» sayasi, qoghamdyq, әuleumettik bólimine tilshi boldym. Sol kezdegi bólim redektory Bekzaq degen jigit meni Ádilet minstrligining orynbasarynan súhbat alyp keluge júmsady. Ol әiel adam eken. Onymen súhbattasyp otyrghanymda qazaqshasynan orysshasy kóbeyip ketti de men onyng sózin týsinuden mýlde qalyp:

– Keshiriniz, sizding sózderinizdi týsinbey otyrmyn, – dep edim. Maghan tanghala qaraghan ol:

– Qalaysha týsinbeydin?! Álde sen gharyshtan týsting be?! – dedi. Men oghan iymene qarap:

– Men Qytaydan kelip edim, – dedim. Ol aldynda bir qúbyjyq otyrghanday maghan shoshyna qarap:

– Sen esiktegi kýzetten qaytip kirip kettin? – dep telefon tútqasyn kóterdi de bólim redaktory Bekzaqqa telefon jalghaghan bolu kerek:

– Nege búl balany maghan jiberegensin, búl keshe ghana Qytaydan kelipti ghoy?! – dep úrsa sóilep, telefon tútqasyn qoya saldy da maghan bajyraya qarap:

– Men saghan súhbat bere almaydy ekenmin. Qaydan kelseng sonda bar! – dep shygharyp saldy.

Men Enbek minstrligining janyndaghy Kóshi-qon demartamenti basshysynyng orynbasarynyng «auylgha baryp qoy baq» degen sózining maghanasyn sonda baryp týsinip qyzmetti tastadym da, auylygha tartym.

Jolaushy-9:  Auylgha baryp qanday jumyspen ainalystynyz?

Á.Áshimúly: Men auylgha kelip ýidegilerding diqanshylyghyna kómektestim. Ara-túra Qytaygha kelip-ketip úsaq-týiek tauar aparyp, auyl arsynda kishigirim saudamen shughyldandym. Arasynda «Almaty aqshamy» gazetine kókeyge týigen oilarymdy jazyp túrdym. Jazghan maqalalarym gazette jaryq kórip jatty.

Jolaushy-9:  Ol qanday maqalalar edi?  Esinizde bar ma?

Á.Áshimúly: «Alystan kelgen aghayynnnyng aitary bar...», «Qytay reformasy, onyng negizgi týiini turaly», «Egemendigimizdi saqtaymyz desek...», «Qytayda tudym, pәlesin kórmedim», «Óner satu qayyrshylyq pa?», «Qytaylyq qazaqtar: dәstýr men salt», «Bolashaqqa barar jol búralang ba?» degen sekildi maqalalar bolatyn.

Sonymen, aragha eki jyl salyp 1995 jyly nauryzda  Almatygha qydyra barghan kezimde «Almatty aqshamy» redaksiyasyna kire keteyin dep barsam men alghash júmysqa túrghan bólimge Beybit Júmajan degen apay bólim bastyghy bolyp kelipti. Mening auylda jatyp jazghan maqalalarym osy kisining qolynan shyghypty. Ol kisi meni kórgen jerden jabysyp, bas redaktor Erghaly Saghatqa aityp jumysqa qayta aldy. Men Beybit apaydyng ústazdyghynyng arqasynda Qazaqstan jurnalistikasynyng qyry men syryn  jaqsy mengerip aldym. Múnda jyl sonyna deyyn jumys jasap, bas radektor Erghaly Saghat, bas redaktordyng orynbasary Baqytjan Jiyenghali, jauapty hatshy Jeksen Álpardyng «auyldyng eli qalagha qashyp jatsa, sen auylda ne isteysin. Onan da jyly ornynda istey ber» degenine qaramay auylgha qayta ketip qaldym.

Jolaushy-9: Sizding osy jolghy auylgha ketuinizding sebebin týsine almay otyrghanym?..

Á.Áshimúly: Oghan basqa sebep boldy.

Jolaushy-9: Ol qanday sebep edi?

Á.Áshimúly: Ol kezde Almatydaghy mәjilisterding bәri orys tilinde ótetin. Búl jiyngha negizinen baspasóz ben aqparat qúraldarynyng jurnalisteri baratyn. Sonyng qatarynda men de jýrdim. Jinalysta sóilegen basshylardyng aty-jóninen basqa dym bilmey qaytatynmyn. Men sol kezde bir qulyq oilap taptym. Kýnde keshkisin qazaq tilindegi janalyqtardy telearnadan kórip ózim qatysyp qaytqan jinalystyng mazmúnyn jazyp alyp, oghan basqa ton kiygizip ertengi kýni shyghatyn gazetke beretinmin. Keybir әriptesterim: «Álimjan, sen orys tilin bilmeymin deysin, janalyqtardy әjep-tәuir jazyp jýrsing ghoy» dep kýletin.

Jolaushy-9: Qalay dese de, orys tilindegi qiynshylyqty sheship ýlgiripsiz. Solay bola túryp, qalaysha auylgha qayttynyz?

Á.Áshimúly: Óitkeni, Qazaqstanda naryqtyq ekenomika jolgha qoyylghannan keyin mal-jer, mýlik jeke menshikke berildi. Búrynghy újymdyq jumysqa ýirenip qalghan halyq jeke menshike kóndige almay, oghan tosyrqay qarady. Qalagha baryp jumys isteudi jón sanap, ýdire qalagha qaray kóship jatty. Syrtay qaraghan adamgha auylda eshqanday tirshilik belgisi qalmaghanday sezildi. Osynday alasapyran zamanda janadan Qytaydan kóship barghan bizge de onay týspedi. Sony oilap auylgha baryp әke-sheshemning qasyna bolyp, auylda qalay ómir sýruding qam-qareketin jasaudy oilap attanyp ketim.

Jolaushy-9: Jergilikti halyqtyng ózi auylda ne isterin bilmey qalagha kóship jatqanda, sizding auylgha baryp tirlik jasaymyn degeniniz kózsiz batyrlyq bolghan joq pa?

Á.Áshimúly: Mening alghash auyldan bayqaghanym ol kezde әr otbasynda tonna-tonna biday bolady eken. Ony tek malgha jem retinde paydalanatyn bolghan. Ony diyirmenge tartyp ún qyp jeudi bilmeydi eken. Sebebi, Kenes odaghy kezinde olar dayyn ún men dayyn nangha kóndikken. Tipti, ol kezde auylda shaghyn diyirmen de bolmaghan. Dәl osy kezde ún qymbattap dýkenderde nan tapshylyghy bayqala bastady... Men osylardy zerttey kele «nege Qytaydan shaghyn diyirmen alyp kelip halyqtyng qambasyndaghy bidaiyn ún qyp tartpasqa» degen oimen Qytaygha kelip saghatyna 300 kilogramm ún tartatyn shaghyn diyirmen alyp bardym.

Ol kezde joghary kerneuli tokting rúqsatyn aludyng ózy óte qiyn bolatyn. Áli de qiyndau… Men sony eskerip solyarkamen jýretin kishkene traktordyng matoryn birge ala baryp tirmendi iske qostym. Dayyn úngha ýirengen halyqtyng keybireui: «Biz zauyttyng dayyn únyn jeushi edik, malgha beretin bidayding únyn jep kórmeptik» dep adam kýletin sóz aityp, qap-qap bidaylaryn tartqyzyp jýrdi. Tipti, kórshi auyl, audandardan kelip ún tarttyryp ketetinder de boldy. Auyl halqy ún tapshylyghy qiynshylyghyn osylay sheshti. Osylaysha ózimizding de hal-jaghdayymyzdy jaqsartyp aldyq. Toghyzbúlaq pen Jalaghash auylynda túratyn Esim men Seytaqyn aghalaryma eki diyirmen ornatyp berdim. Olar da óz tirshiligin jasap, naryqtyng qiynshylyghynan qinalmay aman ótti.

Qytaydaghy egistik jerimizge әkem kýzdik biday ekken edi. Ol jerdi  qabyrgha aghayyn Mәsimghaly degen kisige tegin tastap ketken bolatyn. Qúrmanjan agham da jerin solay tastap ketti. Ol jerdi keyin úiym әr otbasyna maulap (mau – qytaysha jer ólshem) bólip beripti, qazir ol jerge ýiler salynyp ketken. Óitkeni bizding egistik jer auyldyng týbinde bolatyn. Al ýilerimizdi 2000, 3000 yuaninan aqshasyn keyin alatyn bolyp satqan boldyq.

Biz Qazaqstandaghy auyldan on gektar sugharmaly jer, eki jýz gektar jayylymdy 49 jylgha jalgha alyp «Alash» sharua qojalyghyn qúryp, egin egip, mal ósirdik. 1998 jyly men Amatydan jeke jay satyp alyp, 2001 jyly shilde aiynda bas qúrap Almatygha qayta oraldym.

Ákem marqúm myqty diqan boldy, óz isining bilgiri edi. Qazaqstangha kelgenen keyin de diqanshylyqpen ainalysyp Almaty oblysy, Enbekshiqazaq audanny әkimining alghys hatyn aldy. Qytayda jýrgende diqanshylyqpen ataghy shyghyp edi. Qashqardyng Qotan aimaghyndaghy bir úighyr diqannyng bidaydan mol ónim alghany turaly aqparatty Shynjang gazetinen oqyp, Qotandaghy diqangha hat jazyp, poshta arqyly 5 kg biday aldyrady. Sol 5 kg bidaydy jarty mu jerge (qytaydyng 15 muy – 1 gektar) qolmen shashyp, ony taghy bir biday sortymen budandastyryp kelesi jyly ýsh sentner ónim alady. Bidaydy budandastyrghan әkemning birge tughan qaryndasy, jogharyda aityp keten Kenjaqan әkpem edi. Sol ýsh sentner bidaydy 30 mu jerge (eki gektar) әr muyna 16 jynnan (8 kg) shashyp, bir muynan myng eki jýz jyng (6 sentner) ónim alady. Búl bidaydy auyl túrghyndary qyrman basynan úryqtyqqa bir yuannan qaldyrmay satyp alyp ketedi. Toghyztaraudaghy jurnalister osy aqparatty sensasiya retinde jariyalaydy. Ákemning tәrbiyesin, tәlimin alghan Sydyqjan agham men Qúrmanjan agham qazir myqty diqan, óz kәsibining bilgirleri. Mende de onday erekshelik bar, egin egudi, baptaudy jaqsy bilemin.

Onyng ýstinde bizding kenitte alghash sauda-satyq dýkenin ashyp edi. Ol kezde elding de, halyqtynda túrmysy onsha mәz emes-túghyn. Mine, sol әkemizding enbektenip jinaghan qarajatymen elge oraldyq qoy. Bolmasa basqa qomaqty tabys bizde bolghan joq. Qúljada qyzmet istep jatqan mening ailyq jalaqym ol kezde 220 yuani bolatyn.

Jolaushy-9: Siz Almatygha jurnalistikamen shughyldanu ýshin bardynyz ba, әlde basqa sebep boldy ma?

Á.Áshimúly: Menimen bas qúraghan qyz orys tili men әdebiyeti pәnining múghalimi bolatyn. Ol Almatydaghy №19-mektepte júmys isteytin. Sonyng jaghdayyn oilap men qalagha kelgen song halyqaralyq «Qazaqystan-zaman» gazetine arnayy baryp, gazetting bas redaktory Marat Toqashbaev aghama jolyghyp búiymtayymda aittym. Ol kisi ótinishimdi eki etken joq, birden meni júmysqa aldy. Búl gazette 2004 jylgha deyin bólim redaktory bolyp jumys jasaghan song Dýniyejýzi qazaqtary qauymdastyghyndaghy elaralyq «Qazaq eli» gazetine auysyp kettim. Sebebi, búl gazetting bas redaktory, belgili synshy Baqyt Sarybalaev: «Álimjan, sen bizge kelseng shy? Sening tabighatyna bizding gazetke jaqyn keledi ghoy», – dep ótingen song kelgen bolatynmyn. Shynymen de, búl gazette kóshi-qon, oralman, shetel qazaqtary jәne qazaq tarihyna qatysty jazylatyn maqalalar kóp jariyalanyp túratyn.

Jolaushy-9: Siz shetel qazaqtary túraly kóp súhbattar ótkizdiniz. Búl taqyrypqa kóp oraluynyzdyng sebebi osynda jatyr eken ghoy?

Á.Áshimúly: Dúrys aitasyz. Múnyng týp tamyry osynda jatyr dep oilaymyn. Sol sebepten de osy taqyrypta qalam terbeuime tura keldi. Men búl gazetten syrt tóte jazuda shyghatyn elaralyq «Shalqar-2» gazetinde de jumys jasadym. Óitkeni, búl gazet te maghan jat emes-túghyn. Sodan bastap men shetel qazaqtaryn Qazaq eline tanystyrudy óz әdetime ainaldyrdym.

Jolaushy-9: Sizding súhbatynyzdy oqyghan adam onyng erkin, tabighy jazylghanyn jәne onyng shyndyqqa jaqyn ekenin bayqau qiyn emes. Múnyng syry nede?

Á.Áshimúly: Men kimmen súhbat ótkizsem de sol adamnyng jalpy ereksheligin, ishki syryn, oiyn ashugha tyrysamyn. Óitkeni ol mening shygharmamnyng keyipkeri. Ol qansha erkin, qansha ashyla, kósile sóilegen sayyn onyng jalpy obrazy ashyla týsedi. Sonda baryp búl súhbat әri jandy, әri әserli, әri mazmúndy, әri mәndi bolyp shyghady. Múnday súhbatty oqyp otyrghan adam, ózin bir tarihy әngime oqyp otyrghanday sezinedi. Múnyng qúpiyasy osynda dep oilaymyn.

Jolaushy-9: Keybir jurnalister bireumen súhbattasudyng aldynda súraqtar dayyndap alady. Al siz de osylay әdis qoldanasyz ba?

Á.Áshimúly: Men eshqashan aldyn ala súraq dayyndaghan emespin. Keyipkermen súhbattasudyng aldynda onymen sóileskenimde: «Súraghynyz dayyn ba? Men súraghynyzben tanysyp alayyn» dep jatady. Al men: «Eshqashan aldyn ala súraq dayyndap kórmeppin. Aldyn ala súraq dayyndaytyn jurnalisterding qatarynda men joqpyn» dep aitamyn. Oghan kelisse baramyn, kelispese barmaymyn. Biraq kóbi kelisetin. Óitkeni, aldyn ala súraq dayyndap alghan súhbattan tartymdy súhbat shyqpaytynyn olar da jaqsy biledi.

Men negizinen keyipkermen әngimilese otyryp, súraq qongha әdettengem. Keybireuler bir súraqtan shygha almay úzaq әngimege týsip ketedi. Sonda oghan súraq qoyyp onyng әngimesin basqa arnagha búryp әketemin. Keyde keyipkerding ózi súraqty auzyma salyp jatady. Mine, osynday tabighy әngimelesuding arqasynda keyipker erkin ashylyp, aita almay otyrghan oiyn jylt etkizip ketedi. Ony sen kýsheytip, jandyryp jiberesin. Búl súhbat jaryq kórisimen keyipkerding ózi aldymen alghys jaudyryp jatady.

Jolaushy-9: Siz taqyrypty tamasha qoyasyz, osynyng syry nede?

Á.Áshimúly: Oqyrmannyng qolyna gazet-jurnal tiyisemen aldymen aqtaryp taqyryptaryna kóz jýgirtip shyghady da, ishindegi tartymdy taqyrypqa kóz toqtatyp maqalasyn oqy bastaydy. Óitkeni taqyryp maqalanyng jany, kózi, ózekti oiy, ainasy. Eger maqalanyng taqyrybyn jaqsy, tartymdy qoya almasanyz sizding maqalanyz qansha jaqsy bolsa da oqylmay qoluy әbden mýmkin. Búl tabighy qúblys. Sondyqtan taqyryp qoygha arnauly izdenis jasaymyn. Basqa әriptesterimmen aqyldasamyn. Búl Qazaqstan baspasózinde qalyptasqan jaqsy dәstýr.

Jolaushy-9: Siz jurnalist bolyp jýrip kóptegen әdeby syn maqala, әngime jazyp jýrsiz. Osy janrlargha keluinizge ne sebep boldy?

Á.Áshimúly: Men syn jazudy qytayda jýrgende bastagham. Biraq ol әdeby syn emes edi.  Ózing bilesin, Qytayda qazaq hatkerligi óte kesh qolgha alyndy ghoy. Sonyng alghashqylarynyng biri bolyp, men de osy olqylyqty tolyqtau ýshin hatkerlikpen ainalysqan bolatynmyn. Ol turaly jogharyda aityp óttim. Sol kezde men «Kórkem jazu aty-zatyna say bolsyn» degen syn maqala jazyp qazaq hatkerligindegi keybir olqylyqtardy synap, artyqshylyghyn maqtaghan edim. Búl maqala «Ile gazetinde» jariyalanghan.

Al, әdeby shygharmagha syn jazu 2011 jyldan bastaldy. Onda da syn jazayyn dep jazgham joq. Qazaqstandaghy mýizi qaraghayday synshylardyng synyna kónilim tolmay, syngha syn jazudan bastadym. Mәselen, alghashqy syn maqalam «Qazymyr enening qanquy nemese Bek Aldamjaryptyng dýresi» boldy. Odan keyin Múqaghaly Maqataevtyng 80 jyldyghynda bolghan mýshәirada jýlde alghan aqyndarydyng ólenderine syn jazghan Júma-Nazar Somjýrekting «Ashynghanda shyghady ashy dausym» degen maqalasyna qarsy «Syn ba, әlde sandyraq pa» degen synymdy jazdym. Búl maqalalar oqyrmannyng qoldauyna ie bolyp әjep-tәuir synshy atana bastadym. Sodan bastap ara-túra әdeby shygharmalargha syn jazyp jýrmin.

Qazirge deyin «Óz shygharmasyna ózi kýie jaqqan jazushy», «Er minezdi ór aqyn Júldyzay», «Atan týiening jýgin kótergen «Kóktýime», «Alty ólenning alty qyry nemese Seyit aqynnyng ishki búlqynysy», «Shynayy ómirding naqyshtary» degen sekildi onshaqty әdeby syn maqalam jaryq kórdi. Al qoghamdyq-әleumettik mәseleler turaly jazylghan syn maqalamnyng ózi bir tóbe.

Endi shygharma jazugha oralatyn bolsam, men institutyng 3-shi kursynda oqyp jýrgen kezimde «Búrylys» (ýsh perdeli) degen shaghyn sahanalyq shygharma jazghan edim. Búl negizinen Qytay reformasynan keyingi bay jolyna týsken auyl qazaghynyng ómiri bolatyn. Osy sahanalyq shygharmamdy belgili jazushy Orazhan Ahmetovqa kórsetip pikir alghanym bar. Ol kisi aqyl-kenesin bir bet qaghazgha týsirip, shygharmamdy qayta jazyp shyghugha jol siltegen bolatyn. Biraq men ol shygharmany Orazhan aghanyng talaby boyynsha qayta jazyp shyghugha múrsam bolmay ketti. Onyng sebebin basqa emes, suretke degen qyzyghushylyghymnan kóremin.

Aragha otyz jyl salyp әngime jazdym. Onda da jazayyn dep jazbadym. 2013 jyldyng tamyz aiy bolatyn. Kenjeghaly Qoshym-Noghay degen jazushy-jurnalis maghan telefon shalyp «Shúghyl saqshy», «Mektep oqushysy» degen jana gazet shyghatyn aityp, meni júmysqa shaqyrdy. Búl adamnyng aty-jónin baspasózden oqyp jýrgenim bolmasa týrin kórgen adamym emes edi. Ol kisi de mening maqalalarymdy baspasózen oqyp, syrtay biledi eken. Telefonymdy respublikalyq «Ýsh qonyr» gazetinen alypty. Alghashynda mening búl gazetke barghym kelmedi. Óitkeni, búl gazet qylmysqa, qúqyqa, zangha qatysty taqyryp jazylady. Mening oghan beyimim joq-túghyn. Sodan bolar, shyny kerek búghan barugha jýreksindim. Biraq redaktory Kenjaghali: «Álimjan, búl gazetke sening qalam-qarymyng jetedi. Men maqalalaryndy oqyp jýrmin ghoy» dep meni maqtanqyryp, qolqa salghan song jauapty hatshy bolyp bardym.

Aytsa aitqanday, búl gazette men bilmeytindey qúpiya joq eken. Oghan erte bauyr basyp kettim.  Ár sangha qylmysqa qatysyty әngimeler beru kerek boldy. Kenjeghaly ózi jazghan eki әngimesin jariyalady. Sodan keyin ary qaray әngime beru toqtady. Qaysy jazushygha baryp qylmysqa qatysty әngime jazyp ber dep aitasyn. Búl taqyrypta shygharma jazatyn jazushyny tabudyng ózi qiyn edi. Bir kýni ayaq astynan redaktor Kenjeghaliy:

– Álimjan, әngimeni ózing jazsanshy demesi bar ma?

– Kenjeke, meni masqaralayyn dep otyrghan joqsyz ba? – dedim, oghan alaya qarap.

– Onyng nesi bar. Sen ózing biletin әdiske salyp, qylmysqa qatysty әngime jazsang boldy ghoy. Erteng búl sening jazu stiyling bolyp tarihta qalasyn, – dep kýldi de, – Álimjan, búl mening qaljynym emes, nartәuekelge kelip әngime jazyp kórshi. Men sening әngimege bergisiz maqalalaryndy oqyp jýrmin. Saghan senemin, – demesi bar ma Kenjeken.

Sodan «Shyrgha» degen әngimemdi eki apta zorlanyp jazdym, odan keyin

«Qauyrsyn», «Men qashqynmyn», «Jazymyshtan ozymysh joq», «Barymta», «Ózimizge de obal joq» qatarly әngimelerdi jazyp gazetke art-artynan jariyalap otyrdym. Sodan baryp mening de qolymnan birdeme keletinin bayqadym. Biraq keremet kórkem әngime jazdym dep aita almaymyn. Biraq oqyrman jyly qabyldady. Bolashaqta osy dәstýr jalghasyn tapsa, kórim birdeme jazatynyma senemin. «Men qashqynmyn» degen әngimeni keneytip, romangha ainaldyrsam ba degen oiym bar. Óitkeni, búl óte keng taqyryp, әngimemen qalyp qalumauy kerek. Ol aldaghy kýnning enshisinde.

Biz «Shúghyl saqshydan» basqa «Mektep oqushysy» degen gazetti qosy shyghardyq. Keyin gazetting qarjysy bolmay, ailyghymyzdy bere almaghan song Kenjekeng ekeuimiz júmystan ketip qaldyq.

Jolaushy-9: Sizding synynyzgha qarsy pikirler bolghan joq pa? Tipti, avtorlardyng ózinen de?

Á.Áshimúly: Qarsy pikir bolghan joq. Sebebi, men avtorlardyng óz sózin ózine qayyryp, artyq auyz sóz qospay dәleldep bergenimnen bolsa kerek.

Jolaushy-9: Siz Qytaydyng kino salasyndaghy jaryq júldyzy, kinorejisser Janar Saghatqyzynan bir-eki ret súhbat ótkizdiniz. Búl ónerge degen qúrmetiniz be, әlde, basqasha sebebi bar ma?

Á.Áshimúly:  Elaralyq «Qazaq eli» gazetinde jumys jasap jýrgen kezim bolatyn. Bas redaktordyng orynbasary, jazushy-jurnalist agham  Zәkim Jaylybaevpen birge 2006 jyly mausym aiynda Qúljagha kelip qayttym. Búl sapar mening aragha 8 jyl salyp keluim edi. Qytayda bolyp jatqan kóp janalyqty men de bilmeushi edim. Osy saparymyzda rejisser Janar Saghatqyzynyng Qytaydyng kino ónerindegi tasy órge domalap túrghanyn bildik. Múny estigen biz de quanyp, Janar túraly maqala jaza ketudi maqsat tútyq. Biraq Janarmen kezigu orayyna ie bola almadyq. Kóp adam onyng dәl sol kezde qayda júmys jasap jatqanynan bey habardar eken. Sonda Qúljadaghy jigiter Janar turaly jazylghan «Tabighat talantty» degen kitapting shyqqanyn aity. Ol kitapty da taba amaldyq. Biz Almatygha qaytyp barghanan keyin, Qúljadaghy jigiter búl kitapty artymyzdan jiberip berip, qolyma tiygizdi.

Men kitapty oqyp shyghyp «Jarty әlemdi jalt qaratqan Janar» degen esse jazdym, búl «Qazaq eli» gazetinde jaryq kórdi. Keyin búl esseni «Jas alash» gazeti yqshamdam «Qytaydyng horqyzy» degen taqyryppen jarilandy. 2008 jyly aqpan aiynda Ýrimjige barghan saparymda Janargha jolyghyp súhbat ótkizdim. «Qazaq eli qazaqtyng akterin óz kinosy arqyly shetelge tanytuy kerek» degen atpen jariyalanghan búl súhbatty Qazaqstan oqyrmandary jyly qabyldady. Sol jyldyng 12-13 qarashasynda Astana qalalyq әkimdik pen tilderdi damytu basqarmasy Elordanyng 10 jyldyghy men Alash qozghalysynyng 90 jyldyghyna oray úiymdastyrghan «Álem qazaqtarynyng ruhany súhbaty: til-mәdeniyet jәne Alash múraty» degen halyqaralyq ghylymy konferensiyagha qatysyp qaytty. Sol kezde onymen taghy súhbattasu orayyna ie boldym. Búl súhbat «Tyndyrghan isimdi eshkimge mindet etpeymin...» degen atpen «Qazaq eli» gazetinde jaryq kórdi. 2009 jyly respublkalyq balalar gazeti «Úlannyn» arnayy tapsyrysymen  «Eng ýlken baylyghym – ana tilim» degen súhbat «Bizde bala bolghanbyz» degen aidarmen basylddy. Al «Janardyng jaryq júldyzy» degen suhbatym 2012 jyly elaralyq «Atyn besik» jurnalynda jariyalandy.

Óziniz aityp oyrghanday Janar Saghatqyzy qazaqtan shyqqan óner júldyzy, qazaq qayratkeri. Ár jyly onyng rejisserlik etken telehikayalary Qytayda kýshti anys qozghap, ýlken syilyqtardy qanjyghasyna baylap keledi. Búl kezkelgen qazaqtyng qolynan kele bermeytin ýlken sharua. Ásirese, Qazaq elining oqyrmandaryna onyng osy jetistiketeri qatty qyzyqtyratyn. Men jazghan esse men súhbattar arqyly bizding oqyrmandar Janar Saghatqyzynyng kim ekenin, onyng óner jolyndaghy izenisin, qaysarlyghyn, shyqqan biyigin, túlgha bolyp qalyptasu barysyn jaqsy bildi dep oilaymyn. Áli de Janar mening ghana emes, jalpy jurnalist qauymynyng nazaranda. Onyng óner jolyndaghy әrbir qadamy men is-әreketin olar baqylap, andyp otyr... Janar Saghatqyzy turaly súhbattar ghana emes, ghúmyrnamalyq roman jazylsa da artyqtyq etpeydi. Onyng da auyly alys emes shyghar dep senemin...

Ózing de bilesiz, Janardyng әkesi Saghat Jaypaq belgili baspager-audarmashy, anasy Qytay qazaq әielderinen shyqqan túnghysh jurnalist, aghasy Amantay belgili baspager, Beyjindegi Últtar baspasynyng qazaq bólimin biraz jyl basqarghan. Ákpesi Maygýl de jurnalist, Shynjang radiosynyng qyzmetkeri. Bauyry Aydos Amantay talantty, bolashaghy zor jazushy. Onyng «Jetesiz» degen povesi «Jalyn» (№12, 2014 j) jurnalynda jariyalanghan bolatyn. Aydostyng búl shygharmasy klassik jazushy Ghabit Mýsirepov atyndaghy syilyqty qanjyghasyna baylady. Qazaqstanda jaryq kórgen Aydostyng shygharmalary aldymen mening qolymnan ótedi. Onyng «Almatyny jazu qiyn» atty essesi «Qazaq әdebiyetine» jariyalandy. Belgili aqyn Balapan Rabattyng qytay tilinen audarghan Aydos Amantaydyng «Aydos pen Sholpan» romanyn ózim oqyp shyghyp, baspagha dayyndap otyrmyn. Qazir ekeuimiz shygharmalyq baylanystamyz. Demek, bәrining kәsibi maghan jaqyn. Áriptesim desem de bolghanday. Sondyqtan men olarmen jii habarlasyp, pikirlesip túramyn. Ýrimjige barghan saparlarymda mindetti týrde Saghat agha men Túrsyn apagha kirip amandasyp shyghamyn.

Jolaushy-9: Siz Qazaqstanda kitap shyghardynyz ba?

Á.Áshimúly: Shetel qazaqtary turaly jazylghan maqalalarymdy jinastyryp «Aralaspasa aghayyn jat» degen atpen Dýniyejýzi qazaqtary qauymdastyghynyng «Atajúrt» baspasyna úsyngham. Olar tenderge eki-ýsh ret úsyndy, biraq mening búl kitabym tenderge ilikpedi, joly bolmady. Endi basqa baspalargha berip kórmekpin. Memlekettik jospargha kirip jatsa, aldaghy jyldary shyghyp qalar.

Mening Qazaqstangha kelgenen keyingi jazghan dýniyelerim qazir bes kitapqa jýk bolayyn dep túr. Qúday qalasa sony alda dayyndap baspagha úsynuym kerek. Búl enbekterim kitap bolyp baspadan shyghyp jatsa, halyqtyng ruhany dýniyesine ainalatynyna senimim kәmil!

Jolaushy-9: Ókingen kezderiz boldy ma?

Á.Áshimúly: Áriyne, ókingen kezder bolady. Ókinish pen quanysh egiz qozyday qatar kele jatyr. Onysyz ómirding qyzyghy da bolmaytyn shyghar.   

Jolaushy-9: Arnayy uaqyt bólip súhbat bergeninizge kóp raqmet!

Á.Áshimúly: Sizge de raqmet! El aman, júrt tynysh bolsyn!

Súhabatty jýrizgen Jolaushy-9.

10-shilde 2014 jyly, Ýrimji

Abai.kz