Qazaq kәmpiytin kәrister iyemdendi. Qazaq taghy bir brendinen aiyryldy.

Qazaq kәmpiytin kәrister iyemdendi. Qazaq taghy bir brendinen aiyryldy.

Maqtanyshymyzgha ainalghan  «Rahat» aksionerlik qoghamynyng kәmpitteri  birtindep atynan da, dәminen de aiyrylmaq.  Resey, Qytay, Aughanstan, Mangholiya syndy  kóptegen alys-jaqyn shet elderge qazaq ataularymen shyghyp jýrgen kondiyterlik ónimder endi kәris atpen ataluy mýmkin.  Sebebi, 2013 jyldyn  sonynda Ontýstik Koreyalyq  «LOTTE Confectionery» kompaniyasy memlekettik organdarmen barlyq qajetti kelisimderge qol jetkize otyryp, «Rahat» AQ-nyng ainalymdaghy aksiyalarynyng 76,25 %-yn iyelendi. Maqsatyna jetu jolynda  kәrister 167 million AQSh dollaryn qúighan. Korea IT Times atap ótkendey, Lotte Confectionery kompaniyasy  qazirgi jetistigimen toqtamaq  emes. Qantardyng sonyna deyin «Rahat» aksionerlik  qoghamyna 100 payyz qojalyq etuge tyrysyp jatyr. Sóitip qalghan 23,75% jay aksiyalaryn satyp almaq.  Bir aksiyanyn    qúny 6690 tenge. Al  býgingi kýnge deyin satylyp bitui tiyis  23, 75 payyzyn    855 133 aksiya eken. Kompaniyanyng ókilderi ashyp aitpaghanmen, derekkóz boyynsha aldaghy uaqytta kәrister jana tehnologiya әkelmek. Biraq osydan birer jyl búryn ghana «Rahattyn» basshylary  nemis tehnologiyalaryn ornatqan edi. Osy uaqytqa deyin fabrikada ýsh jarym myng adam júmys jasap kelse, aldaghy uaqytta olargha da tyqyr tayanauy mýmkin. Sebebi, jana tehnologiya  ornatudy  syltau etken jana qojayyn óz elining mamandaryn tartatyny sózsiz. Lotte Confectionery 1967 jyly Seulde qúrylghan Lotte Group qúramynda. Onyng Seul, Tedjon, Yansan, Phenthek jәne Sihynde fabrikalary bar. Kompaniya ónimderding 200-den asa týrin shygharyp, әlemnin  70-ten astam eline ónim úsynady. Álemdegi iri saghyz óndirushilerding ýshinshisi.

      Qazaqstanda kondiyterlik ónim óndirumen 200-den astam kәsiporyn ainalyssa, olardyng arasynda sapaly tauar shygharatyny sausaqpen sanarlyq. Naryqqa «Rahat» AQ, «Qaraghandy kәmpitteri» AQ, «Bayan súlu» AQ, Aqtóbe kondiyterlik fabrikasy, «Volna» kondiyterlik fabrikasy yqpal etedi. Biraq brend atanghan «Rahattyn» bolashaqta búl kóshke ilesetini kýmәndi. Jalpy 60 jyldan astam uaqyt tarihy bar,  songhy 20 jylda naryqtyng barlyq talabyna say  ayaghynan tik túrghan kompaniyanyng satyluy týsiniksiz. Onyng qarjylyq  qiyndyqtary  joq. Óndiris quaty eki jerde, Almaty  men Shymkent qalalarynda  ornalasqan. 2012 jyly fabrikanyng taza paydasy 1,997 mlrd tengeni qúrasa, byltyr ýshinshi toqsandaghy  naqty tabysy 717 mln tengege jetken. Jyldyng sonynda ónimderding satylymy  20,6 mlrd tengeden asyp týsti. Ýlken jetistikke jetip otyrghan kompaniya 3 600 000 aksiya shygharghanymen, onyn  2 744  867-si, yaghniy  76,25 payyzy  mәngilikke satylyp ketti. 

      Kәmpitti tamaq dep sanamasaq ta,  qonaq   kelgende  dastarqanymyzda eng qúryghanda bir uys kәmpitting túrghanyn jón kóretinimiz ras. Kәmpiyt-pishinәiimiz joq bolsa, jomarttyghymyz kórinbey qalatynday púshayman kýy keshetinimiz taghy bar. Al kәpmit syrtyndaghy qaghazdarda sonau kóne dәuirden beri osy uaqytqa deyin qazaq enshisine tiyesili tanbalardyng basyluy da  kónilge medeu bolghan. Endi onyng ornyna Koreyanyng dәstýr-tarihynan belgi beretin  suretterge qarap otyryp shәy ishemiz be? Búl – biylik qayda qarady degen súraqqa kelip tirelip otyr. Aytpaqshy, osy kýnderi qymyzdy almandardyng (nemister) patenttep alghany turaly jii aitylyp jýr. Olar qazir qymyzdan úsaq úntaq jasap auruhanalar men emhanalarda paydalana bastapty. Qysqasy, qymyzyng – nemiske, kәmpiyting –  kәriske ketti. Uranyndy – orys, múnaynydy – qytay aldy.  Sonda deymiz-au, bylayghy júrtqa taratyp berer neng qaldy, qazaq?

Abai.kz