Ábiba qazaq namysyn layyqty qorghap shyqty!
Biylghy Olimpiadada qazaq dzudoshylary búrynghy kezendermen salystyrghanda sheberlik dengeyining edәuir óskenin anghartyp, jankýier janyn rahatqa bólep, ýmitin aqtap, kýtken ýdeden shyghyp keledi.
Jarystyng alghashqy kýnderi qorjyngha týsken bir altyn men bir qola mereyimizdi ósirip-aq tastady. Qyz-jigitterding ayaqalysyna qaraghanda dzudodan әli de medali kýtuimizge bolatyn tәrizdi. Jýldeli oryngha ilikpese de, keremet erik-jigerimen tәnti etken sportshylarymyz da bar. Solardyng biri – qyzdar arasynda 48 keli salmaq dәrejesinde syngha týsken Ábiba Ábujaqynova. Qarsylastaryn aiqyn basymdyqpen jenip, túghyrgha qol sozym qalghanda sýringen Ábiba qaryndasymyz ózining senimdi qimylymen, sergek oiynymen kórermen kózayymyna ainaldy. Onyng jarqyn jenisteri әli alda dep senemiz.
Suret Núrgeldi Ábdighaniyúlynyng jelidegi paraqshasynan alyndy
Núrgeldi Ábdighaniyúly:
– Qazaqtyng namysy qorghalatyn taghdyrsheshti sәtte ayaq-asty bronhy auyryp qalatyn, qol-ayaqtary syrqyrap qalatyn, sózi men syltauy kóp kelimsek-shýregeylerden, nәsili bótenderden jýlde almasa da, ayaghynyng jaraqatyna qaramay aqyryna deyin kýresken Ábiba qyz myng artyq!
Álginde eki qazaq jylady. Biri - jenip jylady. Ol - altyn Eldos! Kýlli qazaq Eldostan jýlde kýtti. Smetov el ýmitin aqtady! Artyghymen aqtady! Qazaq sporty tarihynda atyn Olimpiadanyng ýsh jýldesimen jazyp tastady. Bórkimizdi aspangha atyp quandyq. Qazaqqa altyndy qazaq әkeletinine sengen edik.
Ekinshisi - jenilip jylady. Ol bizding Ábiba qyz. Namystan jylady. Qazaqqa jýlde әpere almaghany ýshin kýiip jylady. Últtyn, memleketting namysyn oilap jylady. Ábiba alda talay jýlde alady. Biz ony sol namysshyldyghy, qazaqshyldyghy ýshin jaqsy kóremiz!
Áytpese, jýz syltau, myng aqtalu aityp, Qazaqstandy «qadap» ketken Rybakina, Putinseva sekildi quayaqtar jylasa, kәne?! «Oybay, óleyin dep jatyrmyn. Áytpese, Qazaqstan namysyn qorghar edim», - dep jylady ma?! Joq. Syrghytpa sóilep, is bitti, qu kettining tirligin jasady da qoydy Sondyqtan Eldos ta, Ábiba da qazaq namysyn layyqty qorghap shyqty!
Suret Baqtiyar Tayjannyng jelidegi jeke paraqshasynan alyndy
Baqtiyar Tayjan:
– Derek ýshin aitayyq. Ózbekstannyng tumasy. Sýti qazaq. Ózbekstan qúramasynda birinshi. Alayda, ala topyly aghayyn jeme-jemge kelgende jauapty jarystargha Ábibany emes onyng kólenkesinde jýrgen ózbek qyzyn tandaydy. Ol ýshin ózbek aghayyndardy kinalaugha bolmas. «Qaryna tartaghannyng qary sypsyp» degen bar. Reti kelse, biz de osynday tandauda qazaghymyzgha búryp túramyz.
Ábiba men birge taghy bir qazaq qyzy Esmigýl Kýirova da tarihy Otanyna oraldy.
Olar jalghyz emes edi. Ózbekstanda bir mln. qazaq bar. Resmy emes derekterdi eki-ýsh mln. dep jýr. Qazaq talantty halyq. Sportta da.
Aldymen Ózbekstannan ataqtylardan Eldos Janabergenov oraldy. Bokstan Álem chempiony ataghyn jenip aldy. Sharshy alannan erte ketti. Qastyq jasaldy. Jon arqasynan pyshaq súghyldy. Qytayda. Oqu-jattyghu jiynynda jýrgende. Tapsyrys bergen kólenkesinde jýrgen óz boksshymyz ekendigi aitylyp qalady.
Ádilbek Niyazymbetov. Eki ret Olimpiada oiyndarynyng kýmis jýldegeri. Altyngha layyq ta bolatyn. London olimpiadasynda Egor Mehonsevpen finalda bokstasty. Jenis reseylikke berilgenimen bas bapker Artem Lavrov «qazaq alymdy boldy. Soqqylary ghalamat. Sonyna deyin aiqasty» dedi.
Rio de Janeyroda kubalyq qabylan Hulio Sezar la Kruzben finalda toqaylasty. Kruz - әkki boksshy. Ayqastan qashty. Jay oghynday jyldam. Úrady, ketip qalady. Jendi negizi. Biraq, dýnie jýzinen jinalghan jankýierler kubalyqtyng jenisine qatty narazylyq tanytty. Kózben kórgen song aityp otyrmyz. Elge kelgen song osynyng bәrin kórip otyrghan Túnghysh Preziydentimiz Núrsúltan Nazarbaev Ádilbek Niyazymbetovke alghys aityp, jenimpazgha beriletin qarjyny bergizdi.
«Olimpiada oiyndaryna barghyng kelse, últyndy ózgert. Ózbek bol» degen talapqa shydamaghan Baqyt Sәrsekbaev tarihy Otanyna qaytty.
Óz uaqytyn kýtti. Beyjing olimpiadasynyng qaharmany boldy.
Jastar arasynan әlem chempiony Marat Qiyasov Ózbekstannan keldi. Grek-rim sheberi Elmúrat Tashmúratovta Qazaqstangha kelgisi kelip edi, qabylday qoymadyq. Óitkeni, bú salmaqta tendessiz baluan Almat Kebisbaev bar edi.
Ózbek boksynyng býgingi jaryq júldyzdarynyng biri - Ruslan Abdullaevta - qazaq. Shymkentke ýmitpen keldi. Baghasyn bilmedik. Qayta ketti. Sol Ruslan әlem chempiony bolghanda tughan auylynyng túrghyndary «Qazaq bolyp tumaghanda neter em» degen әnmen qarsy aldy. Meymanasy tasyghan qalyng ózbek «bú qalay» demedi. Qol soqty. Danqty úldy qazaqtar qabyldamay qoyghangha quanghan da shyghar...
Múnyng bәrin nege aittyq?!
Ábiba Ábujaqynova - qyzdar qúramasynyng kóshbasshysy. Barghan jauapty jarystarynan oljasyz oralmaydy. Álemdik reytingte 3-i orynda. Múnday oryngha qazaq dzudoshy qyzdarynan әzirge eshkim jetken joq. Parijde finalda-aq kýresetin әleueti bar edi. Sәl sәttilik jetispedi.
Qola medaligha jaraqatymen shyqty. Qarsylasy, on segiz jastaghy qyz shvesiyalyq Tara Babulfat bәrin bildi. Sportshygha qúrmetten ada qyz jaraqat alghan ayaghyn teuip tastaghanyn kórip otyrdyq.
Jenilgenine qorlanghan Ábiba jylady. Jylap otyryp ýmitterin aqtay almaghan ýshin qazaq halqynan keshirim súrady. Myna jaqta otyryp altyn qyzdyng jýrekjardy sózi ýshin ózimiz de kózimizdi shylap aldyq.
Keshe Eldostyng tarihy jenisine qalyng qazaq shattandy. Solardyng biri aqtóbelik kәsipker Ánuar Mahanov degen azamat sýiinshige 100 jylqy atady. Naghyz Atymtay Jomart eken. Qyrtyp sóilemese kóknargha masayghan kiyevandar qúsap shalyqtaytyndar, «jylqysy bir jútta qyrylyp qalady ghoy. Aqtóbedegi su tasqynyna nege bermedi?» dep jatyr. Bergen de shyghar. Memleket eshkimdi óz múnymen qaldyrghan joq.
Al, el mereyin tasytqan Eldos bastaghan erlerge altynnan saray saldyryp berseng de azdyq etpeydi. Sonyng biri - Ábiba. Bir súhbatynda Atyraudaghy ýii ipotekada ekenin aityp qaldy. Qasyna Esmigýldi alghan eken. «Parij olimpiadasynyng altyny alsam ýy jәne әibat mashina alam» dep kýlip armanyn da aityp qaldy. Jas qoy, jarasady.
Ábibanyng tarihy jenisteri:
2021 jyly Bishkekte ótken Aziya chempionatynyng finalynda qytaylyq sportshy Ly Yanannan jenilip, kýmis medali aldy.
2022 jyly Núr-Súltan qalasynda ótken qúrlyqtyq chempionatta Ábiba taghy da kýmisti jenip aldy, búl joly finalda japondyq Vakane Kogagha jol berdi.
Tashkentte ótken 2022 jylghy әlem chempionatynda qola medali útty.
2023 jyly Portugaliyadaghy Gran-pry seriyasyndaghy turnirde jenimpaz atandy. Ol dzudodan osynday bedeldi turnirde jeniske jetken alghashqy qazaqstandyq boldy.
Oryssha súraq qoyghan jurnalistke qazaqsha súhbat bergen Ábiba-keshegi batyr Áliya, Mәnshýk, Hiuaz apalarynyng júrnaghy. Jeniske jetse mәz bolyp, kimonosyndaghy qazaq eltanbasyn kórsetip, qolymnan jýrekti beyneleytin súrapyl qyz da bar qúrmetke layyq.
Eldosqa 100 qylqúiryq ataghan mәrt qazaqtar qazaqta kóp. Dopty qisyq tebetinderdi ózi sayypqyran Eldostan kóp aqsha tabady. Jandy dauyspen әn aita almaytyn fonogramshiyk, әnebir aghamyz aityp jýrgendey shegirtkelerge de ýiip tógip aqsha beretinder osy joly bir qayrat kórsetu kerek.
Ábiba jaraqat alsa da «belim auyrdy», «tizem auyrdy» dep jeme-jemge kelgende Olimpiada oiyndarynan bas tartqan anau kelemsekterdey, at basynday altyn berip ardaqtap jýrgen otansyzdardan barlyq jaghynan artyq. Atymtay jomarttar qaydasyndar?!
Suret Ruslan Medelbekting jelidegi paraqshasynan alyndy
Ruslan Medelbek:
– Dzudoshy Abiba Ábujaqynov jenilgen song aghyl-tegil jylap jýrdi. Qaysarlyqtyng kóz jasy... Sebebi ol tennisshilerdey bay emes. Qarapayym otbasynan shyghyp, bir shaghyn otbasynyn, sol shaghyn otbasylardan qúralatyn Qazaq degen elding ýmitin aqtay almaghanyna jylady.
«Ayaghyndy jaraqattap aldyng ba?» degen jurnalisting súraghyna: «Jaraqatym auyrsa da kýreser edim, qarsylasym óte ynghaysyz kýresedi», - dedi. Ayaqtyng bes minut solqyldaghanyna shydap berem degen baluangha talay adam «saghan rizamyz» dep jazyp jatyr. Eshkim Abibany jenilding dep sókken joq. Sebebi ol kók tugha, últqa degen jankeshtiligin kýresimen, isimen kórsetip bergendey. Dәl osynday kóz jasty Tokioda qyrghyz baluany Aysúlu Tynybekovadan kórip edim...
Abai.kz
