Jeksenbi, 24 Qarasha 2024
Janalyqtar 3800 0 pikir 28 Qantar, 2014 saghat 06:35

Shahizada Baypatshanova: «Qazaqtyng әl-auqaty men qarjylyq sauatsyzdyghy alandatady...»

- Janalyqqa jaqyn júrt Shahizada jelilik marketingke kirip ketipti desedi. Jastyghynda kәriliktin  qamyn je, degendey qosymsha qarjy tabudy qajet dep taptynyz ba?

- Býginde júrt qorqyp jýrgen «jelilik marketing» degenimiz ne ? Ol- bir zatty nemese kórsetiletin qyzymeti satugha arnalghan jana jol. Al sonyng zang ayasynda qandayda bir paydasy tiyip jatsa, nege kәdene jaratpasqa? Kýnde ózgerip jatqan zeynetaqy baghdarlamasynyng ertenin qazirden oilamasaq, qartayghanda sanymyzdy soghyp qalamyz. Býginde sol  zeynetaqy qoryndaghy esepshotymdy toltyram deushilerge jol ashyq.  Qolda bar qarjyny kóbeyte bilu de óner ghoy.  Múnyng bәri qúrghaq sóz emes.  Qarjysyn kóbeytip,  bizge alghysyn  aityp jatqan adamdar da jetkilikti.

- Sonda siz merketingtik jelide qarjyger bolyp qyzmet etesiz be?

- Dәl solay.

- Búl qyzmetiniz әn aitugha kedergi keltirip jatqan joq pa? Sizdi sahnadan siyrek kóretin bolyp baramyz ghoy?

 - Án aitugha eshqanday kedergisi joq.  Kerisinshe, jana әnder jazugha        paydasyn tiygizdi.

- Sahnagha jana shyqqan saryauyzdar jeke keshterin ótkizip әbiger bop jatqanda, elge  enbegi  singen  Shahizadanyng esep beretin kezi kelgen siyaqty emes pe?

- Janalyqqa jaqyn júrt Shahizada jelilik marketingke kirip ketipti desedi. Jastyghynda kәriliktin  qamyn je, degendey qosymsha qarjy tabudy qajet dep taptynyz ba?

- Býginde júrt qorqyp jýrgen «jelilik marketing» degenimiz ne ? Ol- bir zatty nemese kórsetiletin qyzymeti satugha arnalghan jana jol. Al sonyng zang ayasynda qandayda bir paydasy tiyip jatsa, nege kәdene jaratpasqa? Kýnde ózgerip jatqan zeynetaqy baghdarlamasynyng ertenin qazirden oilamasaq, qartayghanda sanymyzdy soghyp qalamyz. Býginde sol  zeynetaqy qoryndaghy esepshotymdy toltyram deushilerge jol ashyq.  Qolda bar qarjyny kóbeyte bilu de óner ghoy.  Múnyng bәri qúrghaq sóz emes.  Qarjysyn kóbeytip,  bizge alghysyn  aityp jatqan adamdar da jetkilikti.

- Sonda siz merketingtik jelide qarjyger bolyp qyzmet etesiz be?

- Dәl solay.

- Búl qyzmetiniz әn aitugha kedergi keltirip jatqan joq pa? Sizdi sahnadan siyrek kóretin bolyp baramyz ghoy?

 - Án aitugha eshqanday kedergisi joq.  Kerisinshe, jana әnder jazugha        paydasyn tiygizdi.

- Sahnagha jana shyqqan saryauyzdar jeke keshterin ótkizip әbiger bop jatqanda, elge  enbegi  singen  Shahizadanyng esep beretin kezi kelgen siyaqty emes pe?

- Áriyne bir esep beruding kezi keldi. Oida bar, biraq qashan sәti týserin uaqyt kórsetedi. Ázirge kýibeng tirlikting qamymen jýgirip jýrgen jayymyz bar.

- Shyntuaytynda, siz bala kezinizde  biyshi boludy armandaghan ekensiz. Sonda sizdi әnshilikke arman emes, taghdyr alyp kelgen joq pa?

- Biyshi bolsam degenim ras. Biraq, sol kezdegi әnshi apalarymyz armanymdy ózgertuge negiz boldy.  Roza men Biybigýl apalarymyzgha eliktep, halyq qoshemetine bólensek dedik. Mine, sol maqsattyng jeteginde әnshi bolyp ketkenimizdi angharmay da qaldyq.  Jalpy ónerding adamy kópti ózine elite bilu kerek. Onyng ózinde býgingilerdey  ashyq- shashyq kiyinip, qalaberdi ataqqúmarlyqqa elitpeui tiyis.  Óner adamy mynnyng ishinen mәdeniyettiligi, sóz saptauy, ózin ózi ústauymen erekshelenui qajet.

- Osy bala kýngi armanynyzdy bastau etip sizdi by mektebin ashyp jatyr degendi estigen edik. Búl  ras pa?

- Onday oiymnyng bolghany  ras. Biraq, mektep ashty degen jalghan sóz.

- Bir kezderi Gýlnúr Orazymtebova, Meruert Týsipbaeva, Shahizada birigip әn shyrqap edi. Tipti, Meruert әriptesiniz trio bolatyndyqtarynyzdy da jayyp salghan. Keyintin ózara til tabysa almadynyzdar ma, nelikten birigip әn saludy jalghastyrmadynyzdar?

-  Aramyzda trio bolamyz degen bastama bolghan joq. Al, birigip әn aituymyzgha  «Saghyndyrghan әnder-ay!» jobasy sebep boldy.  Siz aityp otyrghanday әngimemiz jaraspay qalghan eshtenesi joq, sәlemimiz týzu.

- Osydan biraz búryn satiranyng marqasqalary birigip estrada odaghyn qúrghan bolatyn. Sol odaqtyng әnshiler qauymynyng iygiligine arnap ne  istep jatqan jayy bar?

- Atalmysh odaqtyng qúrylghanyn estigende quanghanymdy jasyrmaymyn. Biraq ne bitirip, nemen ainalysyp jatqanynan habarym joq.

- Qazirgi ónerdegiler atyng shyqpasa jer órtege salyp, «piar» jasaudy әdetke ainaldyrdy. Osynday jalghan jarnamanyng qajeti qanshalyqty dep oilaysyz?

- Piardyng paydasyn jasap jýrgender biletin bolar, shamasy.  Óz basym onday dýniyeni suqanym sýimeydi. Ómirde barlyghy shynayy bolugha tiyis. «Ótirikting qúiryghy bir aq tútam» demey me?

- Endi ónerden óz basynyzgha auyssaq, qalay qaraysyz. ..

- Patsha kóniliniz bilsin.

- Óner adamynyng basqan izin qalt jibermeytin kópshilik: «Shahizada jaynap ketipti»- degendi aitady.   Múny sahna adamynyng jyl ótken sayyn sәni kelise beredi degen  qaghidagha jatqyzugha bola ma, qalay?

- Eger kópshilik boyymda qanday da bir jaqsy ózgeristing baryn bayqap, «kompliyent» aityp jatsa, onysyna  rahmet!..

- Álde múny  orystardyng úghymynsha «әielding sәni erkekte» degen týsinikke teligen jón be?

- Allagha shýkir.  Mýmkin solay da shyghar. Árkim ózinshe týsinedi ghoy. Alayda bir ýige bir bórikti kerek eken. Bizder әiel zatyn erkekting qabyrghasynan jaralghan demey me? Sondyqtan әielding baqyty er azamatynda, bala-shaghasynda siyaqty.

- Jas kýnge qaraghanda, jas kelgende qúshqan sәby tәttirek bolady deushi edi. Sәby sýyge qalay qaraysyz?

- Sәby degen tәtti ghoy. Eger Alla búiyrtyp berip jatsa, qúba qúp.

- Sahnalyq demeushiniz ýidegi  otaghasy degendi  jii estiymiz. Tipti, sizder bas qosqangha deyin de joldasynyz  etene aralasyp jýrgen jandardyng biri bolghangha úqsaydy.  Yaghni,  ol kisining de ónerge  qatysy bar bolghany ma?

- Joldasym - qarjyger. Arasynda ónerime qoldau bildirip, demeushilik jasap túratyny bar. Biraq  ózi: «halyqtyng ystyq yqylasynan  artyq demeushi joq» degendi aitady.  Búghan men de qosylamyn. Qampighan qaltang bolsa da, halyqtyng kónilinen shyghar tatymdy dýnie úsyna almasan, sahnada ómirshendiging bolmaydy ghoy.

- Shahizada hanymdy  myna qoghamdaghy qazaqtyng qay mәselesi alandatady?

-Qazaqtyng әl-auqaty men  qarjylyq sauatsyzdyghy alandatady.

- Juyrda preziydent kezekti joldauyn jariyalady. Siz dәstýrli osy joldauda kóterilgen mәselelerding oryndalaryna senesiz be?

- Áriyne senemin.  Tolyqtay bolmasa da joldauda kóterilgen mәselelerding ontayly sheshim tabarynan ýmittimin. Búdan da jaman kýni toygha barghan joqpyz ba? Bastysy -halyqtyng yrysy tausylmasyn.

Ángimelesken Dinar Kamilova

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1490
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3257
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5543