Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 3685 0 pikir 29 Qantar, 2014 saghat 06:10

Qanat Bozymbaev, «T-34» tanki jәne Aymauytov eskertkishi

Songhy kezderi Pavlodarda Jýsipbek Aymauytovqa baylanysty biraz dau kóterildi. Keybir aqparat qúraldary «Oblysqa janadan kelgen әkim Qanat Bozymbaev Aymauytovqa eskertkish qoymaytyn boldy, aqshasyn qysqartyp tastapty» dep bir jazsa, artynsha «Bәrekeldi, Alash azamatyna eskertkish qoyylatyn boldy» dep, qaytadan sýiinshi súrap jatty. Meninshe, oblystyng jana basshysynyng Jýsipbek Aymauytovqa eskertkish qoygha qarsy túrugha shamasy da kelmes edi. Sonda búlay istegen jaghdayda Qanat Aldabergenúly qazaq últyn, qazaqtyng ziyaly qauymyn ózine qarsy qoyyp alatynyn mýldem týsinbeydi deysiz be?!. «Ýsh jyl qoy baqqannan aqyl súrama» degen, jyr alyby – Jambyl jerinde tórt jyl boyy qoy emes, oy baqqan Qanat Bozymbaev basqa-basqa múny óte jaqsy týsinedi. Alash azamatyna eskertkish qoy, mereytoyyn ótkizu mәselesine endi eshqanday qaghaz da, protokol da qarsy túra almaydy. Meninshe Bozymbaevtyng boyynda da, oiynda da osynday senim túr. Oblys әkimi Qanat Aldabergenúly aqparat qúraldary arqyly «Eskertkish ornatylady» dep aityp, uәde berdi me, Alla dep sóileyik, ol oryndalady.

Songhy kezderi Pavlodarda Jýsipbek Aymauytovqa baylanysty biraz dau kóterildi. Keybir aqparat qúraldary «Oblysqa janadan kelgen әkim Qanat Bozymbaev Aymauytovqa eskertkish qoymaytyn boldy, aqshasyn qysqartyp tastapty» dep bir jazsa, artynsha «Bәrekeldi, Alash azamatyna eskertkish qoyylatyn boldy» dep, qaytadan sýiinshi súrap jatty. Meninshe, oblystyng jana basshysynyng Jýsipbek Aymauytovqa eskertkish qoygha qarsy túrugha shamasy da kelmes edi. Sonda búlay istegen jaghdayda Qanat Aldabergenúly qazaq últyn, qazaqtyng ziyaly qauymyn ózine qarsy qoyyp alatynyn mýldem týsinbeydi deysiz be?!. «Ýsh jyl qoy baqqannan aqyl súrama» degen, jyr alyby – Jambyl jerinde tórt jyl boyy qoy emes, oy baqqan Qanat Bozymbaev basqa-basqa múny óte jaqsy týsinedi. Alash azamatyna eskertkish qoy, mereytoyyn ótkizu mәselesine endi eshqanday qaghaz da, protokol da qarsy túra almaydy. Meninshe Bozymbaevtyng boyynda da, oiynda da osynday senim túr. Oblys әkimi Qanat Aldabergenúly aqparat qúraldary arqyly «Eskertkish ornatylady» dep aityp, uәde berdi me, Alla dep sóileyik, ol oryndalady.

Mening búlay deuime, Bozymbaevtyng Jambyl jerindegi tirlikteri týrtki bolyp otyr. Taraz qalasynda bir kezderi osy oblysty basqarghan sonau Amalbek Tshannyng biyligi túsynda qazyghy qaghylyp, odan keyingi qanshama әkimge «múra» bolyp qalyp, bertinge deyin sozylghan Ortalyq meshitting qúrylysyn әulieatalyqtar jaqsy biledi. Saghyzday sozylyp, «saqaldy» qúrylysqa ainalghan osynau Alla ýiining qúrylysyn ayaqtaymyn dep Qanat Aldabergenúly kópshilikting aldynda uәde bergende el senbegen de bolatyn. Biraq, oblys basshysy uәdesinde túrdy. On bes jylday uaqyttan beri bitpey jatqan meshit ghimaratyn bir jazda paydalanugha berdi. Qazir Tarazgha barsanyz, tórinde appaq júmyrtqaday bolyp kózding jauyn alyp túrghan osynau ortalyq meshit birden kózinizge týser edi. Qasynda medresesi taghy bar. Tarihshylardyng zertteuine qaraghanda Tarazdyng ortalyq bazary kóne qalanyng ýstinen salynyp ketken. Osy sauda oryndarynyng astynda qanshama tariyh, qanshama qúpiya, sol zamandardan mol maghlúmat beretin qanshama jәdiger dýniyelerding jatqany turaly tarihshylardyng zar qaqsap jýrgenine qanshama jyl boldy desenizshi. Endi mine, bazardyng bәri kóshirilip, onyng ornynda arnayy ekspedisiyanyng júmys istep jatqanyna da eki-ýsh jyldyng jýzi boldy. Arheologtar nebәri bir metrdey terendikting ózinnen kóptegen kóne zattar tapty. «Elding bәrin dýrliktirip, bazardy kóshirgende ne tapty?» dep ózeuregenderding býginde dausy jarqyn shyqpay qaldy. Bolashaqta búl jer ashyq aspan asty muzeyi bolyp, Taraz turizmin tabysqa jeteleytini anyq. Kóne Taraz tarihyn, Taraz emes-au, qazaq tarihyn arshyp, jaryqqa shyghuyna jaghday jasaghan Qanat Bozymbaevtyng búl enbegi últqa janyashymastyq dep kim aitar edi?!

Byltyr ghana 350 jyldyghy keng kólemde atalyp ótken Tóle by babamyzdyng enseli eskertkishi taghy da Tarazdyng tórinen oryn tepti. Toy demekshi, qazaqtyng batyr úly Baukenning 100 jyldyghy, qalamgerler Sherhan Múrtaza men Ákim Taraziyding 80 jyldyq mereytoylary osy Áulie ata jerinde dýrildep ótkenine de kóp uaqyt bola qoyghan joq qoy. Halyq jazushysy Sher-aghana Alataudyng tórinen ýy alyp berip, Ákim aghagha «Djiyp» temir túlparyn mingizgenin de halyq úmyta qoyghan joq. Sondyqtan meninshe últ ziyalylaryna eskertkish qoi men mereytoyyn atap ótu Bozymbaev ýshin tansyq dýnie emes.

Birqatar sayttardan pavlodarlyq ziyaly qauym ókilderining ashyq hatyn oqyp, ýlken oigha qaldym. Ashyq hat jazghandar halyq jauy emes. Adam ashynghannan jazady. «Adamnyng basshysy - aqyl, sholushysy - oi, jetekshisi - talap, qorghaushysy - sabyr, synaushysy - halyq, tausylmaytyny - arman, eng qymbattysy - ar saqtau, bәrinen ardaqtysy - ómir sýru, sonyng ishinde eng tәttisi – syilastyq» degen eken Tóle by dana. Sol aitpaqshy, әkimning júmysyn halyq synamay, kim synaydy? Pavlodarlyq ziyaly qauym ókilderining qoyyp otyrghan mәselesi dúrys. Últtyng mәselesi kelgende kez-kelgen basshy qamshy saldyrmauy kerek. «Pavlodarda Tәuelsizdik monumenti joq, 18-ghasyrdaghy últ azattyq soghysy kezeninde Ertisting Kereku-Bayanauyl ónirin basqynshylardan qorghaghan Oljabay, Jasybay, Malaysary, t.b. batyrlargha eskertkish ornatylmaghan» degen oilary óte qúptarlyq.

Biraq, janadan barghan basshygha mýmkindik beru kerek jaghyn eskeru kerek siyaqty. Osy tirlikting bәrin az uaqytta istep, tauysyp tastau mýmkin emestigi týsinikti. Sondyqtan ziyaly qauym men oblys basshylyghy oi-pikirin ortaq arnagha toghystyryp, eki jaq bir-birine  kómekshi, aqylshy, baghdarshysy bolsa, kәnekey. Sonda ghana tirlik ónedi. Osylaysha әr iske sabyrmen, týbine oy jýgirtip, aqylmen qarau kerek siyaqty. Al, «Pavlodardaghy Lenin kóshesindegi ardagerler sayabaghynda túghyrda túrghan sovettik «T-34» tanki ótken jyldyng qyrkýiek aiynda Sormov kóshesinde temir jolgha tayau baqta janadan salynyp jatqan Áskery danq múrajayyna kóshirilgen eken. Soghys jyldarynda әskerler sol tústan maydangha attanypty. Juyrda әlgi basylymdar tankty ornyna qoy jóninde baybalam salyp edi, qalalyq prokuratura solardyng paydasyna sheshim shyghardy: «T-34» tanki 30 kýn ishinde búrynghy ornyna qayta aparyluy kerek!..» degen aqparattyng mәn-jayy da jana ghana keybir sayttarda ashylyp aityldy. Qalalyq әkimdikting tankti ornynan alyp, sayabaqqa aparghany ras. Eshqanday qújatsyz. Ol tank kóshede kóldeneng jatqan qara tas emes qoy, ol da bir mekemede tirkeude, qadaghalauda túr. Ony kóshiruding de óz erejesi, óz zandylyghy boluy tiyis. Sóitip, zandylyqty qadaghalaushy prokuratura búl isten kemshilik tauyp, ornyna keltirudi talap etken. (Biraq qayta kóshirip qoy mýmkin emes, sebebi aua rayy jaghdayyna baylanysty (qys mezgili bolghandyqtan) eskertkishting túghyryn ornatu júmystaryn jýrgizuge mýmkin bolmay otyr. Sonymen qatar qazir tanda qoldanystaghy zannamagha sәikes qajetti qújattama dayyndalyp, atalmysh eskertkishting basqa jerge kóshiriluine baylanysty Qazaqstan Respublikasynyng Mәdeniyet ministrligine kelisuge jiberilgen.

Sonday-aq, biz Úly Otan soghysy jyldaryndaghy eksponattardy bir jerge jinaghan Sormov kóshesindegi Ashyq aspan astyndaghy múrajay sayabaghyna qoyylghan Tank T-34 eskertkishi óz ornyn tapqan dep esepteymiz» delinipti baspasóz qyzmeti taratqan aqparatta. Al, tanki túrghan búrynghy oryn qazirgi zamangha say janadan jasanyp, jaynay týspek. Búdan Pavlodardyng kórki ashylyp, súlulana týsetinine eshqanday kýmәnim joq. Sonday-aq, qala әkimdigi janynan «Rossiya» qonaq ýiine baylanysty arnayy komissiya qúrylyp, qúramyna tәuelsiz sarapshylar retinde ólketanushylar, tarihshylar men sәuletshiler enbek. Sonday-aq, osy komissiya júmysyna túrghyndar men jurnalister de qatysa alady. 

«Ana tili - halyq bolyp jasalghannan beri jan dýniyesining ainasy, ósip-ónip, týrlene beretin, mәngi qúlamaytyn bәiteregi. Ana tili - jýrekting tereng syrlaryn, basynan keshken dәuirlerin, qysqasy, jannyng barlyq tolqyndaryn úrpaqtyn-úrpaqqa jetkizip saqtap otyratyn qazyna» degen eken Jýsipbek Aymauytúly. Jaqynda ghana respublikalyq gazetter Qanat Bozymbaevtyng Kereku jerindegi jinalystaryn meylinshe qazaqsha jýrgizip jatqanyn jarysa jazdy. Áriyne, qazaqtyng óz jerinde qazaqsha sóilep jatqanyn qyzyq kórip, sýiinshi súrap jatqanymyz bir jaghy ersi de kóriner. Biraq, osynyng ózi Bozymbaevtyng últqa janashyr ekenin, janashyl basshy ekenin kórsetetini anyq qoy.

«Men Jýsipbek Aymauytovtay sheber jazushyny búryn-sondy kórgenim joq». Belgili qazaq qalamgeri Beyimbet Maylinning osy bir sózi-aq Jýsipbektey jýirikting býkil shygharmashylyghynyng әdil baghasyn berip túrghany anyq. Rasynda kórkem sózding eren jýirik zergeri Jýsipbek Aymauytovtyng qalamynan tughan shygharmalar, onyng aitar oiy, ishinde kóterilgen dýniyeleri, mәseleleri  qanshama jyldar ótip, tipti, arada býkil jýie, sana ózgerip jatsa da әli kýnge óz manyzyn, salmaghyn joyghan joq. Sondyqtan Jýsipbek Aymauytovtyng júldyzy qazaq әdebiyetining temirqazyghy siyaqty keyingi úrpaqqa jol kórsetip, ýlgi bolyp, kýn ótken sayyn jarqyray beretini anyq. Sóz joq, Kerekude Aymauytov eskertkishin qoy el kópten kýtken mәsele. Endi iygi isti jýzege asyrudy tek atqarushy biylikke  artyp qoya salmay ziyaly qauym ókilderi de ózderining ortaq mindetin týsinip, júdyryqsha júmyla kirisse júrt sýisinetin sapaly dýnie jasalary haq.

Aydar SEYDÁZIM,

Astana qalasy.

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1490
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3257
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5536