Kezinde ýkimetke otyz jastaghy meni Ákejan Qajygeldin emes, premier-ministr Sergey Tereshenko shaqyrghan edi. Biraq jýrtshylyq meni osy kýnge deyin «Ákejannyng adamy» dep sanaydy. Sol ýshin bir jaghy syilaydy, ekinshi jaghy únatpaydy da.

IYә, Ákejan Maghjanúlyn syilaymyn, qúrmetteymin, 90-jyldary Qazaqstan ekonomikasyn ayaqqa túrghyzghan myqty reformator dep sanaymyn. RNPK sekildi oppozisiyalyq partiya qúryp, qarjylandyryp, elimizding demokratiyalyq damuyna orasan zor ýles qosqan qayratker dep baghalaymyn.

Áriyne, 2019 jyly men preziydent saylauyna týskende ol kisi meni qoldaugha jaramady, Parijge belsendilerdi jinap, meni talqylady degendey. Sol toptyng baryp, keluine júmsalghan qomaqty qarjyny mening shtabyma berse de bolar edi ghoy. Bәlkim, onyng óz sebepteri bolghan shyghar... Bәrimiz de pendemiz ghoy. Qaytem, keshegi, qol astyndaghy ýkimet baspasóz hatshysy, RNPK-daghy orynbasary kózge týskenin kóre almaghan qyzghanysh ta bolghan shyghar, kim biledi... Sol kezde ózin oppozisiya dep jariyalaghan ol, Áblyazov, Túrsymbaev, Sәrsenbaev, Erghaliyeva, Bapy jәne basqalar maghan qarsy júmys istedi emes pe? Olardyng da óz auditoriyasy bar, dauystyng birazy sol jaqqa ketti dep oilaymyn.

Jә, býgingi әngimemning mәnisi mynada. Key kezde menen «Kajygeldin nege Qazaqstangha kelmeydi?» dep súrap jatady. Keshegi kýni bir qúdalyqta da ýlken azamat osynday súraq qoydy, men «Feysbukte jauap bereyin» dep aitqanmyn, sol uәdemdi oryndap jatyrmyn.

Meninshe, Qajygeldinning elge oraluyna kedergi bop jatqan ýsh sebep bar.

Birinshiden, ol kisi formalidy týrde sottalghan, sol sottyng sayasy astary bolghany belgili. Nazarbaev óz qarsylastaryna solay kýie jaghyp tastaytyn. Sol sottyng ýkimin jong kerek. Oghan Nazarbaev múrasynan qútyla almay otyrghan qazirgi Jana Qazaqstan qúrushylar bara almay otyr.

Ekinshiden, Qazaqstan ekonomikasy 90-jyldary jekeshelendirildi. Ol prosesting bar qúpiyasy men qúityrqysyn býge-shigesine deyin biletin eki adam bolsa, biri - Kajygeldiyn. Yaghni, býgingi oligarhtardyng qalay bayyghanyn biletin eks-premierding elge qaytyp kelgenin sol klandar men toptar qalamaydy.

Ýshinshiden, Jana Qazaqstan kadrlarynyng shynayy qúnyn kórip otyrmyz: ómir boyy shetelde resmy prezentasiya jasap daghdylanghan diplomattar el basqarugha kelip jatyr. Elshi bolu bir nәrse, aluan-týrli, syrt kózge kórinbeytin ishki iyirimderi bar qazaq qoghamyn basqaru mýldem bólek dýnie emes pe?! Toqaevtyng jeke tandauynyng arqasynda baghy janghan sol jana elitasymaq Qajygeldin siyaqty asa kýrdeli túlghanyng elge oralghanyn qalamaytyny, tipti onyng bilimi, biliktiliginen, minezi men tegeurininen qorqatyny aitpasa da týsinikti.

Elge oraludyng óz sharttary bolatyn shyghar, eng aldymen, Toqaevtyng ózimen ózara kelisim boluy kerek.

Biraq, men biletin Qajygeldin bәribir ýndemey otyra almaydy. Ony Aqorda biledi.

Ekonomikanyng túrysy anau, ýkimetting jýrisi mynau.

Eng abzaly, Toqaev ózi jekedara, Nazarbaev pen eskiqazaqstandyq bayshykeshterden tәuelsiz sheshim qabyldap, ózindik oi-pikiri bar Ákejan Qajygeldin sekildi sheteldegi jәne el ishindegi azamattardy (eski Qazaqstan túsynda biylik syrtqa tepken bilikti azamattar barshylyq jәne olardyng attaryn el biledi!) memlekettik sheshim qabyldaugha tartsa, núr ýstine núr bolar edi...

Biraq, qaydam...

Ámirjan Qosan

Abai.kz