Ahmet Baytúrsynúlynyng tughanyna 125 jyl toluyna arnalghan halyqaralyq ghylymy konferensiyada Ábish Kekilbaevtyn jasaghan bayandamasynan ýzindi (1998 jyl)

Ahmet Baytúrsynúlynyng tughanyna 125 jyl toluyna arnalghan halyqaralyq ghylymy konferensiyada Ábish Kekilbaevtyn jasaghan bayandamasynan ýzindi (1998 jyl)

Ahmet Baytúrsynúly әdeby múramyzdy jazuda, zertteude, nasihattauda arghy-bergi aituly shyghystanushylarmen qatar túrady. Óner men mәdeniyet teoriyasyn jasaqtauda kýlli týrki dýniyesinde eng birinshi bop batyl qadamdargha bara alady. Onyng «Ádebiyet tanytqyshy» endi qaz túra bastaghan kóbeng әdebiyet týgili, әlem moyyndaghan kemel әdebiyetting ózine de kórik qosa alatyn sýbeli enbek edi. «Masa» men «Qyryq mysal» ótkelekte túrghan últ ómirining eng zәru mәselelerine eng dәru jauaptar izdedi. Ol búryn útqyr da ótkir sheshen sózge ghana qúlaq asyp qalghan júrtshylyqqqa endi isting bayybyna baryp, mәselening mәiegin arshyp, eliktire sóileuding ornyna ejiktey sóileytin shynayy kósem sózding ýlgisin kórsetip berdi. Aghartu isinde kóp mәselede әlemdik tәjiriybeden algha oza әrekettendi. Kóp halyqtarda endi talqylana bastaghan, jәitterge ol sonau ghasyr basynda-aq óz tújyrymyn aitty. Keyingi tәjiriybe olardy dúrysqa shyghardy. Qazaq tilining damuyna jer jaralyp, su aqqaly bergi qalghan qazaqtyng qosqan ýlesi bir para da, Baytúrsynúlynyng bir ózining sinirgen enbegi bir para. Sol arqyly týrkitanugha da keleli ýles qosty. Jana jazu. Jana әlippe. Túnghysh emle. Túnghysh fonetika. Túnghysh grammatika. Túnghysh sintaksiys. Túnghysh terminologiya jәne әdisteme. Til asharlar. Til tanytqyshtar. Til júmsarlar. Últtyq til bilimine týpkilikti temir qazyq bolar mәngilik ýlester. Keyde kýlli bir últtyng talay úrpaghynyng qolynan kele bermeytin keleli isterdi bir-aq adamnyng tyndyrghany tandanbasqa bolmaytyn jәit. Keyde, shirkin, sol sabaz qazir tirilip kelse ghoy deysin. Bizge úyat bolghanymen, eng ýlken mәrtebege endi ie bop, sony әli dúrystap iygere almay jatqan sorly qazaq tilining sauabyna bir qalar edi-au dep oilaysyn. Búl mәseledegi bir kezdegi ózi aitqan, «Torghaygha atyp, shyrghaygha tiygizip, shyrghaydy atyp, torghaygha tiygizip» jatqan talay olqylyqtarymyzdy kýizelse de týzetip, kýiinse de ýiretip berer edi-au dep armandaysyn. Bir ghana «sh» dybysy men «sh» әrpine qanyqtyru ýshin «mynau sorly shal, boyyna nazar sal, saqal-shashy aq; qayratty shaq; baladan ada, qaradan taza: auqaty - shabaq, susyny - shalap, ayaqta - sharyq, qatqan ash, aryq, shabaqtan, shalaptan bolsyn ba qaryq?»- dep, әleumettik túrmystyng kýlli bir epopeyasyn kóz aldyna kóldenen tartatyn, til tanyta otyryp, tirshilik tanytatyn әlippeleri, «baq-baq etken tekeni qys kelgende kórermiz, batyrsynghan jigitti is kelgende kórermiz», «kisi bir kórgende búlan, eki kórgende qúlan, ýsh kórgende adam», «ekseng egin, ishersing tegin», «týbi birge týtispeydi», «oynandar, oilandar» dep jatatyn tilasharlar, shirkin, salt ózgerip, sana ózgerip jatqan qazirgi zamanda da kóptep shyqsa ghoy, Ahandar kazir aramyzda jýrse, bayaghy «Qyzyl әsker til ashary» siyaqty «Kәsipshining til ashary», «Iskerlik til ashary», «Tәuelsizdik til ashary», «Demokratiya til ashary», «Ádilet til ashary», «Kense til ashary», «Biylik til júmsary», «Qúq әlippesi» qosylmasyna, til tanu qúraldary tirshilik tanu, zang tanu, adam tanu, qogham tanu qúraldaryna ainalmasyna kim kepil? Sonday memlekettik tilding jolyndaghy talay psihologiyalyq tosqauyldyng óz-ózinen alastalmasyna kim kepil? Al, osy ghasyrdyng basynda Ahmet Baytúrsynúly ta otbasynda omalyp qalghan ana tilimizding joq-jitigin aityp, kýni-týni zarlap, qol qusyryp qarap otyryp alsa, qazaq tili men ol turaly ghylymnyng әli kýnge kindigi kesilmey, shyryldaghan sharana halde jatpasyna kim kepil? Eger Ahmet Baytúrsynúly osynyng bәrin sol kezde dýniyege kelmek týgil, әli eshkimning qialyna da kele qoymaghan últtyq memleket ornap, sol jasap bersin dep otyryp alsa, últtyq mektep, últtyq baspasóz, últtyq til tanu, el tanu, óner tanu, ózin-ózi tanu býginge deyin bolar bolmasyna kim kepil?

IYә, Ahmet Baytúrsynúly- últtyq damudyng talay jyl әbden tot basyp qarausyz qalghan, tipti qarang qala jazdaghan tegershigin bir ózi ainaldyryp kórip, migirsiz qozghalysqa qosyp bergen, ertegining erlerindey eren túlgha. Tughan halqynyng ruhany janghyruynyng syryn tap onday bilip, sol jolda qaltqysyz enbek etip, mәngi eskirmeytin aghyl-tegil mol ýles qosa alghan qayratker qazaq topyraghynda oghan deyin de, odan keyin de bolghan emes.

Yqshamdalghan  núsqasyn dayyndaghan M. Darmenova

Abai.kz