Rabindranat Tagor (1861 - 1941 j.) Ýndistannyng әlemge әigili aqyny, suretshi, filosof, qogham qayratkeri, jazushy. 1913 jyly Nobeli әdebiyet syilyghyn alghan. Álem әdebiyetining zanghar túlghalaryna ghana beriletin asqaq syilyqtyng berilu sebebi bylay dep jazylghan: «Ótkir oi, túnyq kónil, súlu sezim menmúndalaghan óleng joldaryna órilgen tereng oy men úlaghatty ústanym adamzat әdebiyeti qambasyna asa baghaly qor bolyp qosyldy».

Jansaq týisik

Bergi jagha deydi bylay syzdanyp:
– Arghy jagha shattyq shyghar shalqyghan.
Arghy jagha deydi bylay qyzghanyp:
– Bergi jagha baqyt shyghar balqyghan.

Fikus aghashy

Aytshy maghan, aitshy fikus aghashy,
Esindeme ózen, kólshik jaghasy?
Bútaghyna úya salghan torghayday,
Bútaghyna shyqqan auyl balasy,
Esinde me erte ketip qalghany,
Esinde me, esing alyp qarashy.

Sonshama jyyl sodan ótip ketse de,
Esinde me fikus aghash este me?
Terezeden saghan ylghy bir bala,
Qaraytúghyn tәnerten, týs, keshte de.
Tamyryndy bileu-bileu aiqasqan,
Úqsatatyn keremet bir kestege.

Áyelder kep kólshikten su alghanda,
Katelderin sugha tereng malghanda.
Su betinde týsken alyp kólenken,
Diril qagha qalghanyn kóz shalghanda.
Esinde me múnayghany bir bala,
Saghymyna qiya almay kóz salghanda.

Esinde me, suda tolqyn oinaghan,
Sol bir sәtter kórkemdik kóz toymaghan.
Su betinde shyr ainalyp bir úrshyq,
Tolqyn aumay toqyghan gýl boyradan.
Qos ýirekke jýzgen qamys ishinde,
Qarap bala әlde neni oilaghan?

Bәlkim ansap samal jeldi soqpaghan,
Japyraghyng sybdyrynan toqtaghan;
Bәlkim ansap saghymyndy kórudi,
Jaghagha kep jalghyz ózi joqta jan.
Esinde me sonau shaqta bir bala,
Kórgisi kep keletúghyn kóp saghan.

Bәlkim ansar sudaghy ýirek boludy,
Su týbine sýngip qiyaq órudi.
Bәlkim ansar ol bir qúsqa ainalyp,
Eng biyik bir bútaghyna qonudy.
Esinde me, armandaytyn sol bala,
Eng biyikten eng alysty sholudy.

Kýn súraghy

Kók jiyekten kóterilip kýn shyqty,
Kýn shyqty da súrau qoyghan ýn shyqty:
– Aytshy maghan kim bolasyng jas tirlik,
Al, jas tirlik jauap qatpay túnshyqty.
Uaqyt zyrlap óte berdi  bilinbey,
Kýn tóbede túra berdi kýlimdey.
Batysqa kýn bara jatty qúldyrap,
Saghym sónip batys teniz búldyrap.
Bir ýn shyqty beyuaqyttan jym-jylas:
– Sirә kimsin, túrsyng nege túnjyrap?
Súralghangha eshkim jauap tappady,
Súraghangha eshkim kina taqpady.

Jarqyrauyq qonyz

Jaryq sәule kishkentay kezip orman arasyn,
Qaranghy týn ishinde qayda ketip barasyn?
Qara týnde núr shasha qanatyndy qaghasyn,
Ózyng raqat, ózing mәz, lәzzatyndy tabasyn.

Ay, kýn emes aspanda, úlasatyn tәulikke,
Sening tapqqan lәzzatyn, sol ma sәttik әulik pe?
Jarqyrata almaysyn, býkil әlem aspanyn,
Sonda da sen janasyn, bolsadaghy qas qaghym.

Eshkimge de ókpeng joq, eshkimge joq qaryzyn,
Janu týnde jarqyldap, sening óter paryzyn.
Birden úshpay biyikke, bilgen qanday shamasyn,
Kip-kikshentay sәule bop keng dýniyede janasyn.

Úlylyqta reti joq, ýlken-kishi paryqtyn,
Bәri kerek, bәri úly, әlemdegi jaryqtyn.
Saghan sәule shashsam dep men de ózimdi jandyrdym,
Bir sәt qana jarqyrap, bir sәt qana janghyrdym.

Tirlik jyry

Qosh aitqym joq gýldey әsem pәniyge,
Qarapayym pende bolam, әriyne.
Ásem gýlde kýn núryna malynghan,
Pisip alar tikeni bar iyne.

Sol gýlderge erke sezim sebelep,
Tógiledi súramaghyn nege dep.
Pәny qaljaq, aiyrylu men tabysu,
Kýlu-jylau, bәri kiygen kebenek.

Baq pen sordan jazar tirlik dastandy,
Sәulet-daulet bәri bolar tastandy.
Saray salsam deymin túrar san ghasyr,
Jaqyndatar alystatpay aspandy.

Armanym kóp, dәrmenim joq bilemin,
Tiri jýrmin, bir kýni kóz ilemin.
Pәniyge de, pendege de ókpem joq,
Bir kisilik oryn ghana tilerim.

Men de gýlmin, shuaq núrgha malyndar,
Ashylghanda kelip, ýzip alyndar.
Shaghym  jetip, baghym ketip basymnan,
Qurap qalsam, jerge tastay salyndar.

Balyq pen qús

Dýniyede ne nәrse eki arasy eng alys,
Ólim-ómir emes ol, tek mәngilik demalys.
Qarsy aldynda túramyn, kýnde saghan kezdesem,
Dýnie de sol alys, sýigenimdi sezbesen.
Sýigenimdi sezbesen, ol da emes eng jyraq,
Dýniyede sol alys, aita almasam men biraq.
Býgip qoysam qúndaqtap, teng tógilse jasymyz,
Jýrek sýiip amal ne, qosylmasa basymyz.
Qosylmasa basymyz, bilip túryp bilmestey,
Dýniyede sol alys, ghashyq bolghan tildespey.

Dýniyede sondyqtan, alys eki arasy,
Qatar ósken qos terek emes, ózing qarashy.
Bir tamyr, bir terekte, óskenimen septestey,
Túrghan bútaq sol alys, bir-birine jetpestey.

Dýniyede sondyqtan, alys eki arasy,
Eki júldyz nemese eki kózding qarasy.
Qatar janyp túrghanmen birin-biri kórmeydi,
Birin-biri kórmeydi, mәngi birge bol meyli.
Mәngi birge bol meyli, qatar túryp osylay,
Dýniyede sol alys, ótken mәngi qosylmay.

Bir qosylyp qas qaghym, taghdyr keyde bayqamay,
Dýniyede sol alys, aiqaspaghan qaytalay.
Bir kezdesu bir baqyt, bir kezdese almaghan,
Dýniyede sol alys, arman ghana aldaghan.
Dýniyede eng alys eki nәrse arasy,
Balyq pen qús eken ghoy, ózing oilap qarashy.
Biri kókte samghaydy, bir suda
Jýzedi, qosyludan ýmitin, solar ghana ýzedi.

Ákelerge madaq

Meyirli ana kýiinip, aqyl sózin ayamay,
Qorghashtaydy qyzghyshtay, baspanany ayaday.
Meyirli әke kýiinish-sýiinishin bildirmey,
Balalary, jan jary bәiterektey sayalay.
Ot basynyng nar jýgin qara narday kóterer,
Tauday bodau berse de, tarydaygha sanamay.
Ákelerding sózi az, janarymen sóileydi,
Jýregimen sezedi, sanasymen saralay.

Ómirinde әkeler qansha qajyp jútady?
Armanynyng teregin qayghy qansha bútady?
Ana-bala qamy dep, otqa kýiip, su keship,
Ýmitining úshqyny qansha sónip, tútady?
Setinetpes senimin, adal jary serigi,
Áke – alyp bәiterek, balalary – bútaghy.
Ákelerding qayraty, әkelerding aibaty,
Bәrәn shydap kóterip, bәrin jenip útady!

Bәrin kórgen әkeler, ne bir qinau, jәbәrdi,
Salqyndyqpen saqtaghan qasiyet pen qadyrdy.
Meyirli әke balagha beyne kýndey shuaqty,
Jany key jaryna sary altynday sabyrly.
Erkelegen sәbiyge darqan dala sekildi,
Tezge salyp týzeydi shaghyr menen shadyrdy.
Jaqsy әke sýiretip shanyraqtar biyiktep,
Jaman әke kýiretip qanshamasy shaghyldy?!

Áke izgi adamdar, úrpaqqa ýmit artatyn,
Áke ardaqty bala ýshin, jәbәr-japa tartatyn.
Áke úly mәngilik, әke altyn dingektey,
Áke ústaz ústamdy, bala bolsa marqa tym.
Áke ayauly, әke asqar, ómir boyy ýn-týnsiz,
Úrpaq ýshin aqyrghy qanyn tógip sarqatyn.
Ákelerdi adamdar ardaqtandar, sylandar,
Ákelerdi qartayghan asyraugha bar qaqyn!

Túsamys

Anasyna teneytin túsamysty,
Úlyghausar etti dep úsaq isti;
Mahabbatty, meyirdi qasterlemey,
Ózderinshe tartady qúsa kýshti.

Meyirli ana aq sýtin aghyzghanda,
Uyz nәrin tandaygha tamyzghanda.
Jýreginen ananyng aghyp shyqqan,
Sýt emes ol, sanandar naghyz qangha!

Túsau kesip jetelep tәi-tәilatqan,
Azamat bop attandap aiqaylatqan;
Sezim quyp seterlik seltendetken,
Maqtan bolyp sәn-sәulet pay-paylatqan;

Shaqtar bolar shattyqtan shatasatyn,
Sheksiz-shetsiz әlemmen matasatyn.
Tolyghatyn jas ghúmyr molyghatyn,
Asatatynan barlyghyn asatatyn.

Sonday kezde elirip esirgender,
Aqyl túsau pyshaqpen kesilgender.
Túsamysqa anasyn tenese eger,
Olar naghyz aqymaq, keshirmender!

Kiyeli mahabbat

Jolamashy, jolama ket, aulaqqa,
Uly qolmen sipap ony jauratpa!
Mahabattyng gýli qurap barady,
Jaynap túrghan jýrek degen bau-baqta.

Oyladyng ba, boyladyng ba úghynyp,
Qúlpyraryn balshyqta ósken shúghynyq.
Solyp-semip, sol balshyqtan aiyrsang –
Qalatynyn búlyqsymay búghynyp.

Oyladyng ba týpsiz tirlik pәniyde,
Jaryq barda týnek baryn, әriyne.
Birde kýngey, birde taghdyr teriskey,
Meyli jyrla, meyli jyla, zar iyle.

Sezim kie mahabbatqa mas terbep,
Sýigen shaqty ardaqtamay qasterlep.
Ne paydasy ókingenning ótken son,
Aghyl-tegil aghyzghannyng jas kermek.

Jan әlemin bólep altyn araygha,
Janyp túrar jýrek degen sarayda.
Mahabattyng sham-shyraghyn óshkende,
Ómir beyne qaranghyda shar aina.

Atyngha ainaldyrghysh siqyr tas

Nemona* degen ózen boyynda,
Birahmangha* madaq qana oiynda.
Sanatan pir sýre oqyp mýlgiydi,
Tom-tom kitap sýre simay qoyyngha.

Bir uaqytta bir rahman qanghybas,
Ylby basqan jýrisi bar mandymas.
Sanatannyng kele qaly aldyna,
Kiyimderi alba-júlba, jalbyr shash.

Sanatan tang bola qarap túrady,
Al qanghybas ayaqqa bas úrady.
– Kim bolasyn, qaydan jýrsin, atyng kim?
dep Sanatan qanghybastan súrady.

Búl Brahman sonda jauap beredi:
– Paqyrynyz jer týbinen keledi.
Qiyr qystaq aty onyng Monakar*,
Paqyrynyz tuyp ósken jer edi.

Qaraushy ek Bartman* degen audangha,
Bar edi az jerim jәne saudam da.
Dýniyede mendey sorly joq shyghar,
Ne shara bar qanghyp basyng aughanda.

Kedeylik zil bas kótertpey basqanda,
Qol jetpestey túrar bәri aspanda.
Oylappa edim joqtyqtyng jon tilerin,
Sadaqagha mal-mýlkimdi shashqanda.

Býgin beyne qyltanaqsyz taqyrmyn,
Beyshara jan bey obal bir paqyrmyn.
Qanghyrumen qayyr tilep minekiy,
Tek ózindi izdep kele jatyrmyn!

Baylyq-yrys bereme dep basyma,
Barghan edim Shifa* әulie qasyna.
Áuliyeniz әulie eken keremet,
Dedi ol maghan: – Brahmanym jasyma!

Týnde úiqy, kýndiz kórmey kýlkini,
Týskende әbden paqyrynnyng sýlkini.
Shifa әulie jany ashyghan bolar-au,
Ayan berdi týske kirip bir kýni.

Shifa aitty:

«– Jarylqaudy qaladym,
Brahmanyn oryndalar talabyn.
Sanatan pir tabylady bir jerden,
Kezseng izdep IYemona ózen alabyn.

Ayaghyna jalbaryp úr basyndy,
Kóldet kózden qasyretti jasyndy.
Oghan solay aitar bolsang rasyndy,
Domalatar órge qayta tasyndy».

Sanatan pir sózin tyndap zarlynyn,
Úqty bilip bolghan isting barlyghyn.
Dedi:
– Men de sopymyn bir sopighan,
Dýniyege jýirmeydi endi jarlyghym.
Qolymda bar jalghyz tegesh Patyram*,
Qayyr tilep sonimen jan shaqyram.
Brahmanym janym saghan ashidy,
Jýreginde bar eken zar-zapyran.

Pendelikke attap qiya baspaghan,
Bir syrym bar eshkimge de ashpaghan.
Bir tas auyp ainaldyrghysh altyngha,
Bayaghyda qúmgha kómip tastagham.

Adam pende ashkózdigin qoymaghan,
Qanaghat qyp dýniyege toymaghan.
Qúmgha kómip siqyr tasty sol kezde,
Sadahagha istetse dep oilaghan.

Brahmanym aitqanyna ereyin,
Siqyr tasty saghan endi bereyin.
Ony alsang azat bolyp azaptan,
Baqyt qonyp ýstemdeydi mereyyn.

Qúpyasyn sanatan pir bayandap,
Brahmangha aityp berdi ayandap.
Qútyryna qúmdy qazdy Brahman,
Endi nege ayal qylyp ayanbaq?

Qazghan sayyn qayrat bitip qarqyngha,
Tasty tapty kómuli qaz-qalpynda.
Kiyeli tas neler temyr-tersektin,
Aynaldyrar bәrin sary altyngha.

Synamaqqa siqyr tastyng shyn syryn,
Sheship aldy moynyndaghy shynjyryn.
Siqyr taspen soghyp qaldy, sol sәtte,
Eleng qagha estip temir shyldyryn.

O qúdyret! Oi-qiyalgha kirgen be?
Siqyr tastyng syryn adam bilgen be?
Qara temir altyn bolyp sap-sary,
Jarq-júrq etip shygha keldi birdemde!

Baylyq tappay qanghyp jýrgen sandalyp,
Búl Brahman qúdyretke tang qalyp.
Oy soqty bop otyr qúmda melshiyip,
Miy jetpey myna syrdy angharyp.

IYemona ózen aghyp jatyr sarqyrap,
Kóz aldynda altyn jatyr jarqyrap.
Bir ýn kelip qúlaghyna bir kezde,
Brahmannyng boyy ketti qaltyrap...

Qyzaryp kýn kýn úyasyna qúlady,
Brahmannyng túr janghyryp qúlaghy.
Bir uaqytta kól bop aghyp kóz jasy,
Sanatannyng ayaghyna qúlady.

Brahmannyng ýni diril aralas,
Aytty sonda:
– Men ekenmin saramas.
Bir ónerdi ýiret maghan ústazym,
Salyp kózin sary altyngha qaramas.

Búl Brahman sirә neni bayqady?
Oyda joqta osylay sóz aitady.
Siqyr tasty IYemonagha laqtyrdy,
Kýrsindi de Sanatan bas shayqady...

Qytay tilinen audarghan Qanatbek Júmabayúly. 

Dayyndaghan Álimjan Áshimúly. 

Abai.kz