Beysenbi, 26 Jeltoqsan 2024
Talqy 1357 6 pikir 28 Tamyz, 2024 saghat 14:12

Tarihshy: Qazaq etnosyn әielder qalyptastyrdy

Suret Qalam Global baspasóz qyzmetinen alyndy.

Belgili tarihshy Radik Temirghaliyev qazaq etnosy ózge ru ókiline túrmysqa shyghyp, salt-dәstýr men tildi taratqan әielder arqyly qalyptasqan dep sanaydy. Osylaysha, birtútas mәdeniyet pen ortaq tili bar qogham payda bolghan.

Búl turaly Radik Temirghaliyev Qalam Global kóptúghyrly ghylymi-aghartushylyq jobasy Semey qalasynda úiymdastyrghan «Qazaq rularynyng tarihy» atty dәris barysynda aityp berdi.

Tarihshy ekzogamiyanyng (belgili bir әleumettik top (mysaly, tuysqandar toby) ókilining sol toptan tys túrghan adammen otbasy qúruy – Qalam.global) manyzdy ereje bolghanyn atap ótedi. «Qazaqtarda jeti atadan aspay tuysatyn qyzgha ýilenuge bolmaydy degen pikir bar. Yaghny tuystyq baylanys búdan ary, mәselen, segizinshi atada bolsa, túrmys qúrugha rúqsat deydi. Shyn mәninde, búl – songhy kezderi payda bolghan eng júmsaq talap. Áuelide erejeler әldeqayda qatal bolghan: geneologiyalyq túrghydan júbaylardyng arasy neghúrlym qashyq bolsa, soghúrlym jaqsy dep sanalghan. Birinshiden, osynyng arqasynda rular arasynda baylanys payda bolady. Ekinshiden, genetikalyq aurulardyng payda bolu qaupi azaydy», – deydi Radik Temirghaliyev.

Qalam Global lektorynyng pikirinshe, búl – qazaq etnosynyng qalyptasuynda ýlken ról atqarghan manyzdy aspekt. «Ekzogamiya qazaq halqynyng biriguine jәne qalyptasuyna yqpal etti. Kóptegen lingvist pen filolog qazaq tilinde dialektilerding joq ekenin aitady. Ras, dialektizm bar shyghar, biraq qazaq tili – tolyqtay birtútas til. Búl әr eldi mekeni óz dialektinde sóileytin Europadaghy tilderding san aluandyghyna ýirengen sayahatshylardy әrqashan tang qaldyratyn», – dep atap ótti ol.

Radik Temirghaliyev qazaq tilining múnday ereksheligin ekzogamiyamen, yaghni, mysaly, ontýstik ónirden shyqqan әielding batys nemese shyghys rularyndaghy erkekpen otbasy qúruymen baylanystyrady. «Qazaqtaghy ekzogamiya halyqtyng birige týsuine, últtyq sana-sezim men tilding damuyna yqpal etti. El arasyndaghy dýniyeler qosylyp-aralasyp otyrdy: әielder salt-dәstýr men tildi taratty, saldarynan auqymdy jerdi alyp jatqan qazaq halqy ózine tәn ortaq keyipke ie boldy. Sondyqtan men qazaq etnosy basqa rulardyng erlerine túrmysqa shyqqan osy әielder arqyly qalyptasty dep әrqashan aityp jýremin», – deydi Qalam Global sarapshysy.

Búdan bólek tarihshy XVIII ghasyrdaghy qazaq-jonghar soghysyna deyin әielderding esimi úran retinde jiyirek qoldanylghan dep sanaydy. «Úran retinde, әdette, belgili batyrlardyng esimin nemese qasiyetti jerlerding atauyn qoldanghan. Sonday-aq rudyng bastauynda túrghan әielderding esimin úran qylghan jayttar bar. Mysaly, Sýiindik ruynyng úrany – «Jolbiyke», qarakesekterding úrany – «Qarqabat». Búl – rudyng jelep-jebeushisi sanalatyn, erekshe qúrmet kórsetiletin әiel esimderi. Men múnday úrandar әldeqayda kóp bolghan dep oilaymyn. XVIII ghasyrdaghy qazaq-jonghar soghysy kezinde shayqasta erekshe erlik qylghan batyrlardyng aty kózge týsip, jappay úran retinde qoldanyla bastady. Biraq búghan deyin, mening oiymsha, úrandarda әielderding esimi kóbirek qoldanylghan», – deydi Radik Temirghaliyev.

Ol úran retinde әiel esimin qoldanudyng dәstýrli qazaq qoghamyndaghy әiel rólining qanshalyq manyzdy ekenin kórsetetinin, biraq, ókinishke qaray, búl taqyryp әli kýnge ashylmaghanyn jәne oghan nazar audarylmay kele jatqanyn atap ótti.

Qalam Global dәrisi barysynda Radik Temirghaliyev búdan bólek qazaq rularyn zertteu ghylymynyng tarihy jәne qazir qalay jýrip jatqany, qazaq jýzderining shyghu tegi turaly boljamdar, Qazaqstannyng ru-taypalaryna qatysty populyasiyalyq genetika zertteuleri, sonday-aq halyq jiyndarynyng róli men manyzy turaly aityp berdi.

Anyqtamalyq aqparat:

Radik Temirghaliyev – belgili qazaqstandyq tarihshy, jazushy, «Qazaq tarihy qoghamy» birlestigining diyrektory. «Aq Orda. Qazaq handyghynyng tarihy», «Songhy batyrlar dәuiri», «Qazaqtar men Resey», «Qazaqtar. Ata joly» sekildi tanymal kitaptardyng avtory. Onyng jaqynda shyqqan «Tamgha. Qazaq rularynyng tarihy» atty enbegi naghyz bestsellerge ainaldy.

Avtordyng zertteuleri Qazaq handyghynyng qalyptasu jolyndaghy týrli kezendi, jekelegen rulardyng tarihyn, olardyng qoghamnyng biriguindegi atqarghan rólin qamtidy. Óz enbekterinde Radik el taghdyryn anyqtaghan kórnekti túlghalar men eleuli oqighalardyng manyzyn zertteydi.

Qalam Global – әlem tarihy men mәdeniyetine Qazaqstan men Ortalyq Aziya elderining kózimen qaraytyn mulitiymediyalyq jana joba. Jobagha Qazaqstan, AQSh, Kanada, Úlybritaniya jәne Reseyden kelgen halyqaralyq zertteushiler toby qatysady. Qalam jobasy qazaq, orys jәne aghylshyn tilderinde jaryq kóredi.

Dimash Ziyadiyn

Abai.kz

6 pikir

Ýzdik materialdar

46 - sóz

Poeziya men prozada qatar qalam terbegen jazushy

Ahmetbek Kirshibay 1665
46 - sóz

Tiybet qalay Tәuelsizdiginen aiyryldy?

Beysenghazy Úlyqbek 2044