Konstitusiya kýni qarsanynda týrli oilar keledi. 1991 jyldan bastap egemendi boldyq. Taghdyrdyng bergen búl ýlken syiyn dúrys paydalanyp, órkeniyetting sara jolyna týsuge mýmkindik tudy. Ótken totalitarlyq kommunistik qogham adamdy baqytty ómirge emes, kerisinshe, tyghyryqqa tirep, jardan qúlatatyn jol ekenin kórdik. Endi baghytymyzdy dereu keyin qaray búru kerek edi.

Biraq olay bolmady. Ókinishke oray, búrynghy baghytymyz eptep ózgergenimen, týbegeyli bet búrys joq, sol búrynghy jýiemen  әli kele jatyrmyz deuge bolady. Búl jaghdaydy der kezinde dúrys týsinip, oy jýiemizdi ózgertpesek, búrynghy qatelikti qayta qaytalap, tyghyryqtan shyghu qiyndap ketui mýmkin.

Ol qateligimizding mәni nede edi?

Abay ilimine sýienip kórelik. Sonda búl qatelikting sebebin de, ony qaytadan qaytalamau jolyn da kóre alamyz.

Kommunistik iydeyamen qarulanghan totalitarlyq jýie erikti shektep, Abay kórsetken jan qúmary men tәn qúmarynyng ýilesimdiligin búzdy. Sebebi jan qúmary erkindik arqyly ghana qanaghat tauyp, susynday alady. Erikti tejep, túnshyqtyratyn totalitarlyq jýie jan qúmaryn óshirip tastaydy. Osylay qogham bolmystyng ýilesimdiliginen shyghyp ketti. Tabighattyq búl ýilesimdilik zandylyghyn býgin de әli eskere almay, sondyqtan ótken dәuirding qateligin týsinbey, sol joldan shygha almay jýrmiz. Elimizde sol sebepten kóp nәrsening aty ózgergenimen, zaty ózgermey, jaghday sol búrynghy qalpynda qaldy.

Nәtiyjesinde elding jaghdayy búrynghydan da nasharlap ketti. Kenes dәuirinde Kommunistik partiya az da bolsa eldi bir baghytqa salyp, jauapkershilikke mәjbýrlep, bir maqsatqa júmyldyryp otyrdy. Al býgingi kýnderi onday maqsat ta joq. Osylay Abay kórsetken tәrtipten de, erikten de aiyrylyp, demokratiyasy әlsiz, órkeniyeti qúldyraghan elge ainalyp otyrmyz.

Bizding egemendik alghannan keyingi elimizding jaghdayy Resey imperiyasynda 1917 jylghy revolusiyadan keyin bolghan jaghdaymen úqsas. Búl úqsastyqty kóre bilip, odan sabaq alyp, jiberilgen qatelikterdi qaytalamauymyz  kerek.

Órkeniyeti artta qalghan Resey eli Kenes Odaghy ornaghannan keyin tez qarqynmen jetilip, tipti, aldaghy qatardaghy kapitalistik elderdi basyp ozbaq bolghany belgili. Biraq, el búghan birden jetken joq. Qúldyrau dәuiri men qarqyndy damu dәuiri arasynda ótpeli kezeng boldy. Búl tabighy zandylyq.

Elimizding býgingi jaghdayyn dúrys týsinu ýshin, egemendi bolghannan keyingi kezendi osy túrghydan sholyp ótelik. Sebebi, bizding elimizding jaghdayy  qarqyndy damu dәuiri emes, tek qana ótpeli kezendi kórsetedi.

Egemendik alghan alghashqy jyldar. Órkeniyet jolynda sinusoida zandylyghy boyynsha qúldyrau men qayta órkendeu arasynda ótpeli kezeng bolady. Búl kezeng barlyq tónkeris, revolusiyalar ýshin zandylyq jәne olar  úqsas. Ol úqsastyq mynalar: jana qoghamnyng alghashqy kezindegi haos; ony jónge keltiru ýshin qatang tәrtip ornatu; sayasi-ekonomikalyq reformalar jәne taghy taghylar. Biraq keybir aiyrmashylyqtary da bolady. Olargha ótpeli kezenning uaqyty, reformalar baghyty men  týrlerin jatqyzugha bolady. Mysaly, kommunisterding ótpeli kezeni 1917-1932 jyldar arasynda onbes jylgha sozyldy, al bizding elde búl kezenning bastalghanyna otyz jyldan asty, biraq qashan ayaqtalatyny әli belgisiz. Ekeuinde de bostandyq alghannan keyin adam erkindikke ie boldy. Biraq uaqyt óte kele búl erkindik shektelip, ózining әserin joyyp aldy. Nәtiyjesinde adam ózining erkindigin dúrys paydalanbay, ekonomika búrynghydan da jyldam qúldyray bastady. Múnday jaghday bizding el ghana emes, Kenes Odaghy ydyrap, erkindik alghan totalitarlyq jýiege iykemdelgen elderding barlyghyna tәn qúbylys. Sebebi, ateistik, totalitarlyq  ómirden qalghan ruhany meshel oy jýiesi adamdargha tәrtip pen erkindikting ne ekenin, olardyng ýilesimdiligin dúrys týsinuge mýmkindik bermeydi.

Sonymen, qanday qogham bolsa da egemendik alghannan keyin birden kóterilip ketpeydi. Ótpeli kezeng bolady. Búl iynersiyanyng әseri. Reseyde 1917 jylghy revolusiyadan keyingi jaghdaylardyng bizding elde de qaytalanuy sol sebepten. Biz býgin ótpeli kezende otyrmyz. Áyteuir, Qúday saqtap, Reseydegidey Azamat soghysy bizding elde bolghan joq. Al basqa jaghdaylardyng barlyghy dәl sonday bolmasa da, úqsas ekenine kóz jetkize alamyz.

Mysaly, Reseydegi 1917 jyldaghyday  egemendik alghan song bizding elde de toqsanynshy jyldary tәrtip әlsirep, týrli toptar qogham baylyghyn talan-tarajgha saldy. Elde zorlyq-zombylyq, reket, reyderlik әreketter tәrizdi týrli bassyzdyqtar úlghayyp, adamdar kýizeliske úshyrady. Shyndyghyna keletin bolsaq, sol kezde qalyptasqan reyderlik kórinister tipti preziydent N.Nazarbaev zamany ayaqtalghansha sozyldy. Erkindik alghan qara kýshter sol kezde el basshylyghyn qoldaryna alyp, halyq baylyghyn tonaugha kiristi. Ádilettilik ayaqqa basylyp, qoghamdaghy tәrtip Kenes Odaghynyng dәuirinen de jyldam qúldyrady. Respublikanyng ekonomikasy ydyrap, halyq azyp ketti.

Qalay degenmen, ekonomika qansha qúldyrasa da, adamdar erkindik alyp, búrynghy jan kýizelisinen arylugha mýmkindik tudy. Ruhany bostandyq ornady. Elimizding órkeniyetining qúldyrau nýktesi 1991 jylgha jetip, qúldyrau qarqyny sayabyrlay bastady. Osylay ótpeli kezeng bastaldy.

1917 jylghy Qazan tónkerisinen keyingi kommunister tәrizdi bizding ýkimet te qoghamdaghy ózgeristerdi kezinde qolgha alyp, talan-tarajben qatty kýresip, qoghamdaghy tәrtipti bir qalypqa keltirdi. Qoghamnyng tómengi toptaryndaghy maskýnemdik, úrlyq, reket tәrizdi úsaq zanbúzushylyqtar auyzdyqtalyp tәrtip ornady. Biraq qoghamnyng joghary dengeyindegilerdi auyzdyqtau onay emes edi. Olardy tәrtipke keltiretin sәikes kýshter bolmady. Demokratiyalyq kýshter әli әlsiz, kópshilik qauym sayasy oyanyp, pisip-jetilmegen edi. Al ateistik dәuirden kele jatqan basshylarda halyq qamy, nemese Qúdaydan qorqu degen sezimder joqtyng qasy, ne bolmasa jetilmegen. Úyat tәrizdi ishki tireginen aiyrylghan jәne әli ruhany dengeyi tómen osynday búrynghy basshylar biylikke kelip, el baylyghyn ózara bólisuge kiristi. Demokratiya әlsiz bolghandyqtan, olar halyq qaharynan qoryqpady. Osylay eldi tonau tómende basylghanymen, endi ol joghary dengeyge kóterilip, jer baylyghyn, el baylyghyn tonau úiymdasqan jana kórinis tapty. Biylik osylay eldi jýieli týrde tonaugha mýmkindik aldy deuge bolady.

Soghan qaramay, erkindikke úmtylghan halyq jeke sharuashylyqqa úmtylyp, 2000 jyldardan keyin elding ekonomikasyn jandandyra bastady. Jasampazdyqqa jol ashylyp, bostandyq payda boldy. Elimizding búl kezeni Kenes Odaghynyng alghashqy kezenindegi Jana ekonomikalyq sayasatymen úqsas (NEP) edi. NEP-ting búl úqsastyghy bizding eldegi jaghdaydy týsinuge mýmkindik beredi.

NEP Kenes Odaghynda  órkendeu dәuirining ótpeli kezenining basy boldy. Biz de sonday dәuirden óttik. Búl kezenning jalpy zandylyqtary ózara úqsas. Olardyng úqsastyghy – eki jaghdayda da erkindik payda bolyp, halyq sharuashylyghynyng jandana bastauy jәne sonan keyingi qúldyrauy.

Sonymen, erkindik alghan song halyq jigerlenip, ózining barlyq yntasymen ómirin jaqsartugha kiristi. Árkim qolynan kelgenshe әreket jasap, jeke sharuashylyq ashugha úmtyldy. Osylay halyq sharuashylyghy órkendep, ekonomika týzele bastap edi. Jeke menshik tez jetile bastady. El jigerining oyanghany sonshalyqty, tipti ol kezde salyq bólimi halyqqa toly, qújat alu ýshin birneshe saghat kýtu kerek bolatyn.

Biraq búl quanyshty kezeng úzaqqa sozylmady. NEP dәuiri qalay qúldyrasa, búl dәuir de solay qúldyrau jolyna týsti. Ekeuining sebepteri de – ekonomikanyng jetiluine jasandy kedergi keltiru. NEP dәuirinde búl kedergi kommunisterding kapitalistik qatynastan qorqyp, odan saqtanu bolsa, al bizding elde ruhany mesheulik, sodan shyghatyn korrupsiya, qaghazbastyq, jemqorlyq tәrizdi qogham kemshilikterinen boldy. Adamnyng jetiluge degen yntasy, jasampazdyq qasiyetine tosqauyl qoyyldy. Búl kemshilikter erkindikke shek qoyyp, adamnyng jetiluin tejep tastady. Jeke sharuashylyq sany kýrt tómendedi. Endi adamdar jeke sharuashylyq qamynan bas tartyp, onymen ainalysudan qasha bastady. Olar ózderine senuding ornyna, ýkimetke qaraylaytyn boldy.  Nәtiyjesinde elimiz ekonomikalyq tyghyryqta, al óndiris qúldyrap, sirinkege deyin shet elden alatyn boldyq. Osylay NEP kezindegi qatelikti taghy qaytaladyq.

Sonymen, ýkimet adamnyng erkine týrli kedergiler jasap, shek qoyylyp, onyng qalau-niyetin, jasampazdyq yntasyn tejedi. Ýkimet totalitarlyq jýiege ainalyp, dinnen bastap bilim alu, medisina salalary, sot-prokuratura jýieleri bir ortalyqqa, joghary jaqqa baghyndyrylyp, Kenes dәuirindey solardyng núsqauynan shygha almaytyn boldy. Adam erkinen aiyrylyp, әdilettilik ayaqqa basyla bastady. Nәtiyjesinde adamnyng yntasy joyylyp, tvorchestvalyq, yaghny jasampazdyq quaty әlsiredi. Onyng alghashqy jigeri enjarlyqqa auysty. Ýkimet tarapynan óz qalauyn ala almaghan halyq býgingi kýnderi ýlken qobalju ýstinde deuge bolady. Biraq búl tyghyryqtan shyghatyn jol emes ekeni belgili.

Totalitarlyq jýiening qanday ekenin ótken dәuirden bilemiz. Múnday elde adamdar ruhany jәne zattyq tyghyryqqa jolyghyp, ar-namys, qayrat-jigerden airylyp, qoy minezdi bolyp ketti. Nәpsiqúmarlyq kýsh alady. Auylda el maskýnemdikke, qalada oiyn-sauyqqa jol berildi. Osylay Abaydyng eskertken «Ósek, ótirik, maqtanshaq, Erinshek, beker mal shashpaq – Bes dúshpanyn, bilseniz»  degen sózin úmytyp, búl dúshpandargha jol ashtyq. Qoghamda әdilettilik ayaqqa basylsa, korrupsiya, jemqorlyq úlghayyp, memleket qúldyrau jolyna týsedi.

Al endi elimizding qúldyrauy qashan ayaqtalyp, ótpeli kezeng ózining tómengi nýktesinen ótip, qashan joghary qaray bet alady? Búl súraqtyng jauabyn әli eshkim tolyq bere almaydy. Sebebi, ol ýshin elimizde kýrt ózgeris bolu kerek.

Egemendikti taghdyrdyng bergen siynday, eshbir kýressiz, onay aldyq. Sondyqtan revolusiyalyq jaghday bolmady. Halyqty biriktirip, shabyt beretin iydeya da joq. Sol sebepten egemendikting manyzyn týsinip, dúrys paydalana almay otyrmyz.

Biraq, qazirgi kýnderi elimizge tónip túrghan qauipti halyq týsine bastady. Eldegi qozghalystar qazaqtyng sayasy kózi ashylyp, oyana bastaghanyn kórsetedi. Halyq dayyn bolsa, soghan sәikes kezinde basqarushy adam da keledi. Sol kezden bastap ótpeli kezeng ózining tómengi nýktesine jetip, elimiz әri qaray órleu jolyna ayaq basady deuge bolady. Ol ýshin demokratiya degenimiz erkindik qana emes, jauapkershilik te ekenin týsinuimiz kerek. Abay ilimi osyghan ýiretedi.

Dosym Omarov,

filosof-ghalym

Abai.kz