Iogann Volifgang Fon Gete (1832-1749 j.)

IY.V.Gete Meyin ózenining saghasyndaghy franfurd qalasynda auqatty qala túrghyny otbasynda dýniyege kelgen. Germanyanyng әigili oishyly, eng úly jazushysy, kórnekti ghalymy, әidik aqyn. Komediya, teatr, suretkerlik qatarly salalarda shoqtyghy biyik әlem adebiyet-kórkemónerindegi alyp túlgha. Europa әdebiyetin kórkeytuge eleuli ýles qosqan, Marks, Engels, Hiyger qatarly úly túlghalar erekshe auyzgha alyp qúrmettegen osynau әdebiyet alybynyng «Faust» qatarly 2000-nan astam poeziyalyq shygharmalary, «Óspirim Verterding nazalary» qatarly qyruar roman-povesti jәne dramma-komediya prozalyq shygharmalary, 2700-den astam klassik suret tuyndylary bar.

1813 jyldan bastap Qytay әdebiyetine nazar audaryp, kóptegen qytay klassik shygharmalarynan nәr alyp, «Qytay-Germaniya erte zaman jәne qazirgi zaman  ólenderi» atty jyrlar jinaghyn shygharghan úly qalamgerding әigili shygharmalary 1922 jyly Qytaydyng әigili aqyny Gomoronyng audarghan «Óspirim Verterding nazalary», «Faust» shygharmalarynyng audarma núsqalary arqyly elimizge taralghan. qazir elimizde hanzu tilinde jaryalanghan 10  tomdyq shygharmalary bar.

Adamdyq shegerasy

Bastalghanda әlmisaq, adamzattyng atasy,
Júmsaq jyly alaqan, aq búlttardan jayghanda.
Najaghay bop jarqyldap, aitqan tilek batasy,
Jer sharynyng aspany, ainaldy aiqas maydangha.

Sol kezde men enkeyip, júmyp túryp kózimdi,
Bar yntammen berilip, sýidim onyng etegin.
Dýrsil qaqty jýregim, biyley almay ózimdi,
Bildim әiteu ghajayyp, bir qúdyret jetegin.

Áulie men pendeni, salystyryp qarasa,
Pende jasyq bolady, ózin kózge ilmeydi.
Júldyzdar da qolyna, qonar edi qalasa,
Keremetin pendeler kórsetudi bilmeydi.

Keremetin pendeler, kórsete alsa asyra,
Bәlkim bayyz tappaydy, jalpaq jerden  tayrandap.
Eki ayaghy toqtamas, әldenege asygha,
Aq búlttardy aralar, sayat qúryp sayrandap.

Bәlkim jasay beredi, mәngilikke mekendep,
Talap etse tabylyp, qara jerden keregi.
Qolynan sol keleri, tamyr tartyp bekemdep,
Óse beru sekildi beyne kauchýk teregi.

Áulie men pendenin, parqy qaydan kóriner,
Tolqyn qughan tolqyndy, tek әulie bayqaydy.
Al adamdar tek qana, tolqyndargha kómiler,
Izderin de qaldyrmay, tolqyn juyp-shayqaydy.

Taghdyrymyz tanylghan, tar besikke  qúndaqtay,
Oylanbaymyz, osylay ómir sýru taty ma?
Úrpaqtardan úrppaqqa, úlastyrghan júmbaqtay,
Keyde tilep alamyz, sap-sau basqa saqina.

Qyrda ósken raushan gýl

Bala jigit bayau basyp barady,
Qyr gýlining iyisi múryn jarady.
Narttay qyzyl raushan gýlge nәp-nәzik,
Jetip baryp qúshtarlana qarady.
Qyrda ósken qyzyl raushan tamasha,
Qúlpyrady súlulyqqa talasa.

Dedi jigit: kórdim gýlding talayyn,
Raushan, raushan, tek seni ýzip alayyn.
Dedi raushan: tikenim bar súghatyn,
Saghan esten ketpes jara salayyn.
Qyrda ósken qyzyl raushan tamasha,
Ýzip alar kim kóringen qalasa.

Narttay qyzyl raushan gýlge týzdegi,
Jigit qolyn sozdy, mәlim ýzbegi.
Gýl ýzildi, jerge tamdy móldir shyq,
Bútaqty yrghap túrdy salqyn kýz lebi.
Qyrda  ósken qyzyl raushan tamasha,
Jútar әlem júpar iyising tarasa.

Adam jany sugha úqsaydy

Adam jany sugha úqsaydy, kezde bylay qaraghan:
Kókten týser, kókke shyghar, bu bolyp su taraghan.
Kókte taghy túra almaydy, jerge taghy týsedi,
Qaytalanghan su sekildi, qaytalanar bar adam.

Kýmis búlaq sarqyraydy, qúlama qúz tasynan,
Kýmis qar-múz jarqyraydy, asqar shyndar basynan.
Kýmis shuda  kók aspanda, jelkildeydi jel aidap,
Kýmis tolqyn shynyrauda, shym-shym qaynar tasyghan.

Aghar joly asqar taumen keyde bógep tosylar,
Orap ótip aghar taghy aghyl-tegil josylar.
Jazar bauyr jazyqtarda, kól betinde kók aidyn,
Júldyz jaynap, kózdi baylap, sәnge sәn kep qosylar.

Jel men tolqyn aitar bolsa, aumas bir júp ghashyqtan,
Jel qualap, tolqyn qashar, jaghalaugha asyqqan.
Dauyl túrsa, tolqyn úrsa teniz bolar zelzala,
Dolyrghanday adam keyde ashu kernep, tasyp qan!

Adam jany sugha úqsaydy, kezde bylay qaraghan:
Sen de úqsaysyn, súraghy joq sugha úqsaydy bar adam.
Adam jany jelge úqsaydy, kezde bylay qaraghan:
Sen de úqsaysyn, túraghy joq jelge úqsaydy bar adam.

Aygha qarap

Ay súluym aspannan sen appaq sәule tókkende,
Jynys orman, tereng shatqal núrap núrgha bókkende.
Mening mynau jýregimdi jiberesing jaynatyp,
Týnek basqan týkpirine qaranghylyq shókkende.

Shuaghynmen shúraylanyp, janym mening jaulandy,
Kýmis sәuleng kýndizgidey jarqyratty aulamdy.
Taghdyrymdy túrghan sholyp, sekildising sen beyne,
Jan dosymnyng janarynday meyirli de bauramdy.

Sen  jalghyzdap keng aspandy kezding túraq tappastan,
Men jalghyzdap kezdim әlem shatyqqa múng shaptasqan.
Álemdegi әrbir ýndi estir mening jýregim,
Birde kýlip, birde jylap, taghdyrgha min taqpastan.

***

Jýregimdi bir ózen bar, agha bersin, aghylsyn,
Qam kónilge qayghy degen qamyt kelip jabylsyn!
Kýlim kózder, shyryn sózder, ýkili ýmit ýrkigen,
Ketti bәri oralmasqa, endi qaydan tabylsyn?

Kem degendi keldi-au bir ret baqyt basqa teppeytin,
Eng asylym, eng qymbattym eken bagha jetpeytin.
Endi bildim asylynan airyludyng azabyn,
Ómir baqy ókinish bop esinnen esh ketpeytin.

Oyhoy ómir, órkesh ózen, agha ber sen josylyp,
Taudan qúla, saygha súla, toqyrama tósilip.
Sen agharsyn, semponiya sekildenip seziler,
Sarqylmaytyn sarynyna  mening әnim qosylyp.

Meyli qysta týnde bolsyn kezderinde tasyghan,
Kóremin de kóteremin kónilimdi jasyghan.
Kóktemde әlde  kók býrshikti kezderinde suarghan,
Búdan artyq rahat joq dep kóruge men asygham!

Ásemdikting әleminde lәzzaty mol sarqylmas,
Jamandyq joq, jauyzdyq joq keng qúshaghyn tar qylmas.
Ayly týnde el baspaghan, jan bilmeytin jahandy,
Jan dosynmen birge kezsen, búdan rahat artylmas.

Qytay tilinen audarghan Qanatbek Júmabayúly,

Dayyndaghan Álimjan Áshimúly.

Abai.kz