2022 jyly Álemdik jәne dәstýrli dinder liyderlerining VII Sezining júmysynyng qorytyndysy 2023-2033 jyldargha arnalghan deklarasiyany qabyldaumen nәtiyjelendi. Tújyrymdama iydeyalaryn negizdeude jahandyq qauip-qaterlerdi sheshudegi jәne jahandyq qauipsizdikti nyghaytudaghy týrli salalar ókilderining yntymaqtastyghynyng negizgi tústary, әlemdi damytudyng negizgi qúraly retinde dialogtyng manyzdylyghy basty nazargha alyndy.

Qazirgi uaqytta adamzattyng ózekti mәselelerin sheshuge baghdarlanghan kóptegen úiymdar men forumdar bar, alayda basty túlghalar, qozghaushy kýshi retinde diny kóshbasshylar bolghan búl Sezd әlemdegi birinshi alang bolyp tabylady. Múnday alannyng qajettiligi terrorizm, dindi sayasy jәne jeke maqsatta paydalanu, ruhani-adamgershilik qúndylyqtardyng qúldyrauy, diny qayshylyqtardan tuyndaghan qaqtyghystar jәne t.b. siyaqty jana syn-qaterlerge jauap tabugha talpynystan tuyndady.

Songhy uaqytta geosayasy shiyelenis kýsheyip, sayasy kóshbasshylar zorlyq-zombylyq әdisterin jii qoldanuda. Dýnie jýzinde qaruly qaqtyghystardan zardap shekken osal aimaqtardyng sany artyp, sonyng saldarynan kómekke múqtaj bosqyndar sany da artyp keledi. Terrorizm mәselesi әli de ózekti kýiinde qalyp otyr, lankestik әreketter әlemning әrtýrli bóliginde oryn aluda. Jyl sayyn jaghday kýrdelene týskendikten, jahandyq jýie kótere almay jatqan mәseleler legi artuda. Moralidyq jәne ruhany qúndylyqtardyng qúldyrauy, tehnikalyq progress pen ekonomikalyq ósu dәuirining qarqyndy damuyna baylanysty tútynatyn qoghamdy qalyptastyrdy. Ruhany ósuge úmtylatyn adamdar sany azayyp, materialdyq mýddeni kózdeytin kópshilik artty. Jana tehnologiyanyng damuynyng jaghymdy jaqtarymen qatar, adamdardyng sanasyna әser etip, adamgershilik qúndylyqtardan alshaqtatatyp jatqan jaghymsyz jaghy da joq emes. Osy orayda atalghan mәselelerding sheshimin tabuda birlese júmys jasau maqsatymen qauymdastyqtardyng qúryluy boljamdy qadam. Sol iygi bastamalardyng biri bizding elding әlemdik qauymdastyqqa úsynghany Álemdik jәne dәstýrli dinder liyderlerining ýlken jiynyn ýsh jylda bir ótkizu bolghan edi. Degenmen Sezding bir ózi jәne jalghyz bir ghana memleket osy problemalardyng barlyghyn jeke sheshe almaydy. Múnday keleli júmysqa sayasatkerlerdin, halyqaralyq úiymdardyn, ruhany kóshbasshylar men memleketterding birlesken kýsh-jigeri, qajyrly enbegi qajet. Beybit dialogty, tózimdilikti, ózara qúrmet pen yntymaqtastyqty yntalandyru auaday qajet. Tek osy jaghdayda ghana jarqyn bolashaqtyng iygiligi ýshin algha qoyghan maqsattargha qol jetkizu mýmkindigi payda bolady.

Sezding bastalghan uaqytynan bergi jeti forumda Sezd әlemdik arenada ýlken bedelge ie boldy, Sezd ózin kórnekti sayasatkerler, ruhany kóshbasshylar men halyqaralyq úiymdar júmys isteytin forum retinde kórsetti. Sezd dialogtyng manyzdylyghyn ilgeriletude eleuli tabystargha qol jetkizdi. Sezd óz júmysy barysynda forumgha qatysushylar arasynda senim qalyptastyrdy jәne bolashaqta jahandyq maqsattargha qol jetkizuge yqpal etetin ruhany kóshbasshylar arasyndaghy qarym-qatynastargha ontayly jaghdayy jasady. Sezding negizgi maqsattarynyng biri – memleketaralyq qarym-qatynasty jaqsartu jәne geosayasy shiyelenisti azaytugha ýlesi zor. Sezd qoghamdaghy túraqtylyqty nyghaytu maqsatynda konfessiyaaralyq qatynastardy damytyp, toleranttylyq iydeyalaryn ilgeriletudi jalghastyryryp keledi. Ruhany kóshbasshylardyng sayasy kóshbasshylar men adamzatty adamgershilik prinsipterin qabyldaugha yntalandyrudaghy róline basymdylyq berilip keledi. Osy jiyrma jyldyq tarihta belgili bir tәjiriybe jinaqtalyp, qabyldanghan Deklarasiyagha negiz boldy. Tújyrymdamagha sәikes sezderding aldaghy júmysy jahandyq qauipsizdikti nyghaytu maqsatynda diny kóshbasshylar, sayasatkerler jәne halyqaralyq úiymdar arasyndaghy dialogty nyghaytu, jalpyadamzattyq qúndylyqtardy ilgeriletu jәne halyqtyng ruhany ósuin birizdi damytudy kózdeydi. Túraqtylyq pen beybitshilikti saqtaudyng negizgi faktory retinde toleranttylyq iydeyasyn nasihattaudy basty ólshem retinde ústanady.

Álemdik jәne dәstýrli dinder liyderlerining Sezi jahandyq problemalardy sheshu boyynsha júmysty jalghastyrady. Áleumettik tensizdikti jon, halyqtyng bay jәne kedey jikterining arasyndaghy alshaqtyqty qysqartu maqsatynda lankestikke qarsy is-qimyldy jalghastyryp, dindi sayasy maqsattarda paydalanudy qysqartugha yqpal etetin bolady. Sezd  júmysy qaqtyghystardy beybit jolmen sheshuge, kýsh qoldanbaugha jәne kelissózder ýsteline otyrugha jәrdemdesu bolmaq. Týrli últ, nәsil, din ókilderi arasynda syilastyq qarym-qatynasty saqtau, terrorizmmen kýres qana emes, sonymen qatar adamdardyng diny sezimderin manipulyasiyalaudy toqtatu, osy orayda búghan yqpal etetin faktorlardyng biri – qoghamdaghy diny sauattylyqty arttyru, azamattar destruktivti kózqarastardy diny kózqarastardan aiyra alatynday dengeydi qalyptastyryp, sony ústap túru, qoghamdy radikaldy kózqarastar men aghymdardan saqtau, aldaghy onjyldyqta Sezding dinaralyq jәne mәdeniyetaralyq dialogty ilgeriletude, jahandyq problemalardy sheshu boyynsha júmysta jәne yntymaqtastyq ýshin basqa halyqaralyq úiymdarmen baylanystardy nyghaytu jolynda qyzmet etui josparlanyp, sol maqsatqa jetu joldary Deklarasiyada keninen kórinis bergen.

Deklarasiyada Sezding damu kezenderi jýielenip, alghashqy jiyrma jyldyqty (2003-2023) dinaralyq dialogtyng qalyptasuy men damuy retinde sipattalsa, aldaghy on jyldyqta (2023 – 2033 jj.) «adamzattyng eng ózekti mәselelerin sheshuge jәrdemdesu ýshin diny liyderlerding kýsh-jigerin biriktiru»  maqsaty kózdelgen.

Álemdik jәne dәstýrli dinder liyderleri sezining 2023 – 2033 jyldardaghy strategiyalyq josparyna say, ýsh negizgi baghyttyng ayasy bekitilgen, birinshiden, dinaralyq forumdardy ózekti jahandyq trendter men syn-qaterlerdi eskere otyryp dayyndau jәne ótkizu, ekinshiden, qazirgi әlemning jahandyq problemalaryn sheshuge jәrdemdesu, ýshinshiden, ruhany diplomatiyany damytu. Ruhany diplomatiya Sezding halyqaralyq dengeydegi úiymdarmen seriktestigin nyghaytu formatynda qalyptastyryp, jetildirip otyru negizinde qúrylmaq. Ruhany diplomatiya shenberinde dialogqa qatysushylar geografiyasy keneytilip, halyqaralyq úiymdarmen yntymaqtastyqty nyghaytylatyny jahandyq syndardy enseruding ruhaniy-izgiliktik sahnasy bolady dep kýtiletin bolady.

Osy rette Sezd óz júmysynda Birikken Últtar úiymynyng (BÚÚ), Ekonomikalyq jәne әleumettik kenesining (EKOSOS), BÚÚ Birikken Últtar Úiymynyng bilim, ghylym jәne mәdeniyet jónindegi úiymynyng (ngNESKO), Shanhay yntymaqtastyq úiymynyng (ShYÚ), Europadaghy qauipsizdik jәne yntymaqtastyq úiymynyng (EQYÚ), Aziyadaghy ózara isqimyl jәne senim sharalary jónindegi kenesting (AÓSShK), Arab memleketteri ligasynyn, Dýniyejýzilik islam ligasynyn, Islam yntymaqtastyq úiymynyng (IYÚ), Bilim, ghylym jәne mәdeniyet jónindegi Islam әlemi úiymynyng (IYSESKO), Dýniyejýzilik shirkeuler kenesi, Pravoslavie parlamentaralyq assambleyasy, Dýniyejýzilik buddister qauymdastyghy, Koroli Abdalla ibn Abdeli Aziz atyndaghy Dinaralyq jәne mәdeniyetaralyq dialog halyqaralyq ortalyghy jәne Sezding missiyasy men maqsattaryn qoldaytyn basqa da bedeldi halyqaralyq úiymdarmen birlestikte júmys jasap, osy úiymdardyng maqsaty men mindetterining konteksinde júmys jasauda belsendilik tanytady.

Búl baghyttaghy júmystar tiyimdiligin arttyru maqsatynda BÚÚ Órkeniyetter Aliyansynyn, «Beybitshilikke arnalghan dinder», Dýniyejýzilik islam ligasy, әl-Azhar al-Shariyf, Músylman aqsaqaldarynyng kenesi, Hamada Korolining Jahandyq beybit qatar ómir sýru ortalyghy, Dohadaghy Halyqaralyq dinaralyq dialog ortalyghy, Diny jәne dәstýrli bitimgerler jelisining Hatshylyghy, Koroli Abdalla ibn Ábdel Áziz atyndaghy Halyqaralyq dinaralyq jәne 18 mәdeniyetaralyq dialog ortalyghynyng әleuetin tiyimdi júmsau kózdelgen. Dintanu salasyndaghy zertteushilerge osy kontekste jasalatyn júmystar men Sezd júmysyna tartylatyn halyqaralyq úiymdar turaly, búl úiymdardyng kýn tәrtibine Sezd deklarasiyasynyng mәselelerining engizilui men oryndalu mehanizmderin saraptau tyng taqyryp bolatynyna nazar audarghymyz keledi. Osy orayda daular men qaqtyghystardy beybit jolmen sheshuding mediasiyalyq  rәsimderin zertteu óz aldyna manyzdy dep sanaymyz. Aldaghy uaqytta Deklarasiyada kórsetilgendey, Sezder baghdarlamasyna Jas diny liyderler forumyn qosu turaly iydeyalar tyng bastama bolyp tabylady. Sezge jas ruhany qayratkerler men zayyrly jastardyng qatysuyn josparlau jana iydeyalar men Sezd júmysyna serpin beredi dep kýtilude.

Deklarasiyada ghylymy bastamalar men Sezd arqyly ruhany kóshbasshylardyng qoghamgha yqpal etu mehanizmderin keneytu joldaryna  basymdyq berilgen. Búl aqparattyq aghartu is-sharalary negizinde jýzege asyrylmaq, atap aitsaq, Sezd materialdarynyng elektrondyq kitaphanasyn qamtityn halyqaralyq ruhany bilim onlayn-ortalyghy qúrylu josparlanghan. Búl ortalyqtar Sezge tikeley qatysty derekti filimder, podkasttar, kitaptar, alibomdar jәne basqa da media-ónimder jinaqtalady dep kýtilude. Búl zertteushiler ýshin negizgi dereknamalyq baza bolady degen oidamyz. Jas ghalymdar, osy salagha qyzyghushylyq bildiretin zertteushiler ýshin ózindik erekshe platforma bolady degen senimdemiz.

Sonymen qatar Sezd qúrylymdarynyng oqu oryndarymen, zertteu ortalyqtarymen, ghalymdarmen jәne sarapshylarmen, onyng ishinde BÚÚ-nyng «Akademiyalyq ortamen ózara is-qimyl» (iNAI) baghytymen seriktes bolugha úmtylysy qúptarlyq, búl arqyly dinaralyq jәne etnosaralyq qatynastar salasyndaghy zertteulerge basymdylyq berilip, perspektivalyq zertteu salalary anyqtalatyn bolady jәne josparlanyp otyrghan diny dialog taqyrybyn zertteushilerge arnalghan Dinaralyq yntymaqtastyq jónindegi stiypendiyalar baghdarlamasy arqyly osy saladaghy jobalar men zertteulerge qoldau kórsetu de ghylymy ashylymdargha jol salady.

Qoldaular jýiesindegi Dinaralyq dialogqa qosqan ýlesi ýshin Astana halyqaralyq syilyghy jәne Sezding Qúrmet medali dinaralyq dialog qyzmetin jetildire týsu iygi isin jandandyra týsetini anyq, sonymen qatar Sezge qatysushylardyng sheshimimen taghayyndalatyn «Álemdik jәne dәstýrli dinder liyderleri sezining Izgi niyet elshileri» Ruhany diplomatiya manyzdylyghyn arttyra týsedi. Deklarasiyada qozghalghan, kóterilgen osy sekildi tyng oilargha maqala shenberinde nazar audarylyp, aksent jasaugha tyrystyq (negizgi materialdar retinde «Konfessiyaaralyq jәne órkeniyetaralyq dialogty damytu jónindegi N.Nazarbaev ortalyghynyng materialdary paydalanyldy: https://religions-congress.org/). Kóterilgen qanday bastama bolmasyn, basty mýdde әlemdegi tynyshtyq, beybit ómir, әrtýrlililikti saqtay otyryp, birtútastyqty qamtamasyz etu!

Qazaqstan Respublikasynyng Preziydenti Qasym-Jomart Kemelúly Toqaev atap ótkendey, «ruhany kóshbasshylar, sayasy jәne qogham qayratkerleri, sonday-aq izgi niyetti adamdar beybitshilik ýshin jahandyq qozghalys shenberinde birigip, halyqaralyq qauipsizdikting jana berik jýiesin qalyptastyrugha jәne adamzat aldynda túrghan ózekti sayasi, әleumettik-ekonomikalyq, ekologiyalyq jәne ózge de syn-qaterlerdi tiyimdi sheshuge yqpal etu ýshin birge әreket etui tiyis». Osy rette izgilik jasaudy әrbir adam jeke basynan bastau qajettigin ýnemi esinde ústasa, jahandyq syn-qaterlerdi enseretinimiz anyq!

Dintanu jәne mәdeniyettanu kafedrasynyng mengerushisi,

filosofiya ghylymdarynyng doktory, professor

A.D. Qúrmanaliyeva