Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 5184 0 pikir 27 Aqpan, 2014 saghat 08:50

Ibragim Isaev. Baqyttymyn deysing qalay ózindi, jan-jaghynda baqytsyzdar jýrgende

SABYRJANGhA SAUAL

SABYRJANGhA SAUAL

 
Jana zaman jýrekten úrghylady,
Ýmitterding ýzilip túr búlaghy.
Aspandaghan kónilder qúldyrady,
Aytshy, osynyng bәrine kim kinәli?
 
Mýlgip túrghan dalany dauyl basty,
Domalatyp tastadyq tәuir basty.
Sap-sau jýrgen auyrttyq auyrmasty,
Pәlek qylyp jiberdik týinekterdi.
Jәlep qylyp jiberdik qaryndasty,
Kim kinәli osynyng barlyghyna.
Nege, qazaq sonshama baghyng qashty?..
 
Elding kórki, jerding de qúty qashty.
Erikkennen oqimyz oqymasty,
Miymyzgha toqimyz toqymasty.
Aqyly joq batyrmyz syrt kózderge,
Danyshpan ghyp otyrmyz qotyrashty.
Kim kinәli osyghan,kim kinәli,
Biletining bolsa eger aqyl aitshy.
 
Ne kýtip túr, bilmeymiz tosyp alda,
Jýru qiyndap ketti basyp algha.
Syryq ústatyp qoydyq kýshi bargha,
Qúryq ústatyp qoydyq basy bargha.
Erteng bala-shaghamyz súray qalsa,
Kimnen jauap alamyz osylargha?
 
Kórgening de qalady, ólgening de,
Qalady barlyq jighan-tergening de.
Eshkim seni tappaydy izdese de,
Eshkim kelip jatpaydy kórde birge.
 
Pana bolghan danagha, batyrgha da,
Nege sonsha týnerip jatyr dala?
Búnyng qúnyn, aitshy erteng kim tóleydi,
Ýmiti joq kóbeydi qatyn, bala.
 
Qazynasyn elimning qazyp alyp,
Bolyp jýrmiz búl kýnde bórige azyq.
Jaqsy kýndi, әtten, biz kórmeymiz-au,
Kóbi ketti ómirdin, azy qalyp.
 
Adamdarda meyirimnen iz qalmady,
Qazir júrttyng kýlgeni – syzdanghany.
Jýike syndy búl kýnde tozghan bәri,
Aqsha tabu әiteuir jan auyrtpay.
Jastardyng da joq qazir
ózge armany,
Kim kinәli osyghan, kim kinәli,
Janara ma elimning tozghan baghy?
 
Aram pighyl az ghana top bastaghan,
Elding siqy malmen teng boq tastaghan.
Qaptap ketti, obal-ay, adam búl kýn,
Bir-birining ishine shoq tastaghan.
Kim kinәli bәrine, kim kinәli,
Qazynandy búl kýnde jat jastaghan.
 
Syimaytyn is kóp tegi aqylgha da,
Qayyrshygha ainaldy qatyn-bala.
Maqsatsyzdyng maqsaty elden qashyp,
Bar maqsaty – óz elin satu ghana.
Núry qashqan halyqtyng betin qara,
Jýre ber tek bil-daghy atyn ghana,
Kim kinәli osyghan, kim kinәli?
 
Ótip ketken oilama taza kýndi,
Jogharygha salma endi nazaryndy.
Berekendi,baylyghyn, bazaryndy,
Toyymsyzdar bylghady,qaza qyldy.
Kim kinәli, aghayyn, kim kinәli,
Sezip túryp sezbeding tozaghyndy.
Beysharanyng búl kýni – qaranghy kýn,
Ayaytúghyn bolsang shyn qazaghyndy,
Ey, aqyndar, jazyp qal jazaryndy.
 
Ordasyna ainalghan jelókpenin,
Tәbetterin sezgen song tóbetterdin.
Jogharydan eshtene dәme etpedim,
IYegining astynan kýbirleytin,
Qaraydy olar betime ne dep menin,
Bile me eken sol sorly beysharalar.
Bal susyny bar eldi shól etkenin.
Kim kinәli, kim qashan jauap berer,
Jogharyda otyrghan ólekseler,
Tiriltedi qay kezde óli etterin?
 
ÓKINISh
Keshegi teksizding de, tektining de,
Eshqanday aiyrmasy joq býginde.
Bilmeymin úrpaghynyng bolashaghyn
Tapsyryp atalarym ketti kimge.
 
Jýrseng de kók shaharda,aq shaharda,
Tappaysyng sózi týzu aqsaqal da.
Keshegi shaldar qayda,qazirgi shal,
Úqsaydy qazaq emes,basqa shalgha.
 
Qogham ba, zaman ba eken búzghan bәrin,
Kórmedik týzu kóshting qozghalghanyn.
Qalyppyz jolymyzdan shyn adasyp,
Halyqpyz ózi búzghan óz qorghanyn.
 
Biylikte byljyraghan bala-shagha,
Al solar bolashaqqa jol asha ma.
Ziyaly degenimiz – qiyalilar,
Aynaldy biyigimiz – alasagha.
 
Ótse de qiyn joldan halyq ne bir,
Bizderge jetpey qoydy kórikti ómir.
Kesilip bara jatyr ýmitimiz,
Ósude jelikken qyz, jelikken úl.
 
Qanghyghan qazaq qazir bazarshy adam,
Jetse de erkindikke ózi ansaghan.
Kóp eldi, dep kókiymiz, basyp azdyq,
Joq әzir eshkimnen de ozar shaman.
 
Joghaltty qazir halyq bar asylyn,
Alayaq, jeksúryndar janashyryn.
Otan-Ana deytin ek, jatqan elmiz,
Qanyn iship ózining Anasynyn.
 
Ornady el basyna azapty kýn,
Búrynghy qazaq emes qazaq býgin.
Kim ýshin azattyqty aldyq sonda,
Ne bolyp bara jatyr azattyghym?!
 
JÚBATU
Sonau iman, úyat ta bar zamanda,
Óz elinde qymbat edi baghang da.
Ómir sýru qyzyq edi saghan da,
Ómir sýru qyzyq edi maghan da.
 
Beybit kýnde keldi qaydan zobalan,
Úyatty oilap jýrgen qazir joq adam.
Torgha kelip týsken syndy toty qús,
Qargha bolyp ketken syndy shaghalan.
 
Oryndalmay qaldy ne bir armandar,
Týlki bolyp ketti ne bir arlandar.
Sasyp qaldy ne bir aqyldy milar,
Byqsyp-byqsyp óship qaldy janghandar.
 
Joghalghanday jylylyqtyng úshqyny,
Jýrekterde meyirimning óshti ýni.
Halqymyzdy ýrey biylep jýr býgin,
Qorqynyshty adamdardyng úsqyny.
 
Maqsat degen ymy syndy mylqaudyn,
Al kókirek ini syndy qorqaudyn.
Uayymdasaq ólerdeymiz qúsadan,
Jayyn jasap jýrgendeymiz jalqaudyn.
 
Ómirimiz jaqsy eken ghoy ótken dep,
Jýrmiz endi “әtten”, “әtten”, “әtten” dep.
Búdan qatty suyq bolsa qaytemiz,
Kónilderdi jylytpasa kóktem kep.
 
Úyatsyzdyng qaltasynda úyatyn,
Úyatsyzdyng týri joq-au toyatyn.
Múny oqysa úyatsyz ben imansyz,
“Byljyrama, deytin shyghar, ei, aqyn”.
 
Úyatsyz ben imansyzdar elinde,
Tabaldyryq siyaqtanar tóring de.
Búl ómirde kóksegening bolmasa,
Jaqsy ómirin, bolar mýmkin, kórinde.
 
***
Biz maydamyz,
maydamyz-au,
maydamyz,
Sonymyzda kil tabany tayghan iz,
Sýiip túryp siyip túrar auzyna,
Adaldyqtan biyik túrar ailamyz.
 
Alyppyz biz,
qúmyrsqa bop oilanghan,
Halyqpyz biz,
miymyzda mayda arman.
Shyndyghymyz sorgha ainalghan búl kýnde,
Kindigimiz toghyshargha baylanghan.
Biz maydamyz,
maydalandyq endi shyn,
Maqsatsyzdyng arty qúz da, aldy shyn.
Aqyly az, ailasy kóp maydamyz,
Jaratqannyng arqalaghan qarghysyn.
 
JAUABY JOQ SÚRAQ
Jatyr jerim auyrlau alyp demin,
Kótere almay qajyghan halyq terin.
Jetekke erip kelemiz әli kýnge,
Kishi әrpi siyaqty әlippenin.
 
Tolghanamyz,
Kýn-týni oilanamyz,
Ýzilmeytin shynjyrgha baylanamyz.
Kishi әrip te Bas әrip bola alady,
Bas әripke qay kezde ainalamyz?!
 
Jauaby joq súraq kóp sanamyzda,
Bolmaymyz ba, Bas әrip, bolamyz ba?..
Mәngi baqy múng bolyp keudemizde,
Mәngi baqy “n” bolyp qalamyz ba?!
 
Shýkirshilik,
әzirge ashyq aspan,
Bolar isting jaqsy ghoy basyn ashqan.
Jetekke erip ketermiz mәngi baqiy,
Oylanbasaq, aghayyn, osy bastan.
 
JETIMDER
Otan – Anang deytin edi búrynghy,
Búrynghylar kórse qazir týrindi
Shoshyr edi, aspangha attyq bórikti,
Jerge týspey bórik kókke ilindi.
 
Ata-baba topyraghynda jýrsek te,
Quanyshtar qaldy shyghyp bir shetke.
Jaqsy ómirge, armandaghan babalar,
Týrimiz joq jetetúghyn ólsek te.
 
Óz Otanyng ógey anang sekildi,
Ógey úldar qaptap ketti ne týrli.
Ógey ana túrghyzbaydy ayalap,
Jaqsylyqqa búrghyzbaydy betindi.
 
Taghy da úram degen syndy jylasan,
Jetimderdi saba deydi sabasan.
Birikpeytin halyq boldyq bastary,
Biyikteytin emes mýldem alasan.
 
Jetim bala qay kezde de qam kónil,
Qaraqshy bop ketti halyq sengen úl.
IYirip jýr qoydan juas halyqty,
Paydam tiysin deytin jan joq elge bir.
 
Ákesinen qalghan múra siyaqty,
Barlyq baylyq bir tobyrda túraqty.
Talaylardy jazyqsyzdan qúlatty,
Talaylardy jazyqsyzdan jylatty.
 
Ógey ana, ógey bala qaptaghan,
Óksigenmen ashylmaydy aq-qaran.
Eles bolyp, eldi kezip jýr býgin,
Sol bayaghy shúbyryndy aq taban.
 
It siyaqty itayaqtan as ishken,
Ógey bala, óksip-óksip basy isken.
Ógey baldar oralady ýiine,
Qaytqan malday qurap qalghan óristen.
 
Toyynghandar “óz balasy” Otannyn,
Siyaqtanyp ógeylermen qatar jýr.
Solar ýshin túrghan syndy ainalyp,
Araylanyp atqan tang men batar kýn.
 
Osy jerge baylanghan song kindigi,
Ógeylerding qatqan kegi bir kýni
Jaryp shyghyp, ortasyna týsedi,
Ógey elding shanyraghy men týndigi.
 
Byt-shyt qyldyq maqsattar
men armandy,
Byt-shyt qyldyq qasiyetti qorghandy.
Dala shirkin kýnirenip, kýrsiner,
Otanym dep jany ashityn kim qaldy?!
 
Qajyghangha kerek pe eken búl Otan,
Aljyghangha kerek pe eken búl Otan.
Atpasa eger, halyq qajyp sharshady,
Shyn tәuelsiz Otan ýshin jana tan.
 
Tәuelsizdik degen sózdi qozghama,
Tәuelsizdik degen jay bir sóz ghana.
Qarghaydy erteng qanaghatsyz úldaryn,
Babamyzdan qalghan baytaq boz dala.
 
BAQYT JAYLY SYR
Búl dýnie eshtene joq tep-tegin,
Keyde ainalyp oralady ótkenin.
Dosqa ainalyp shygha keler dúshpanyn,
Qysqa ainalyp shygha keler kóktemin.
 
Ústay alsang ýzilmeytin jelisi,
Baqyt degen – ol  da oidyng jemisi.
Peyishing de ainalady tozaqqa,
Tarylghanda uaqytynnyng órisi.
Baqyt jayly oy kelmey túr jambasqa,
Baqyt jayly týsinik te әr basqa.
Baqyt degen – biylik qoy dep adaspa,
Baqyt degen – baylyq qoy dep aljaspa.
 
Baqyt deymiz,
Baqyt jayly elge sen,
Ne aita alasyn, baqytty bop kórmesen.
Bir-aq tistem nan da baqyt ashtyqta,
Bir-aq jútym su da baqyt shóldesen.
 
Baqytty bop kete almaysyng bir demde,
Baqytsyzdyq túrady ylghy irgende.
Baqyttymyn deysing qalay ózindi,
Jan-jaghynda baqytsyzdar jýrgende.
 
Altyn  balyq ilinbeydi qarmaqqa,
Baqyt jayly oy jeteleydi jan-jaqqa.
Baqyttymyn deysing qalay ózindi,
Baqytyndy bólisetin jan joqta.
 
Baqyt jayly oilay bermey uayym ghyp,
Aldymenen bolu kerek oiyng nyq.
Shyn baqytty bolu ýshin, aldymen,
Sol baqytqa jasau kerek dayyndyq.
 
Bireu jónsiz,
bireu múnyng jón desin.
Bireu senip,
bireu mýmkin senbesin.
 
Baqytty bop ketu qiyn, alayda,
Sol baqytqa dayyndyqsyz kelgesin.
 
NÝKTE
Kóbeyde nýktesiz sóz, sóilemder,
Tynys belgi qoya almaydy ólgender.
Boldy qazir ýtir qoya salatyn,
Búghan deyin nýkte qoyyp kelgender.
 
Ýtirden song “biraq” penen “sosyn” bar,
“Mýmkin” menen “alayda”-ny qosyndar.
Qay sóilemge, qay uaqytta, qay kýni,
Qashan nýkte qoyylady, tosyndar.   
 
 Nýkte kerek, bizge nýkte kóp kerek,
Oylaryndy kezdestirer jekpe-jek.
Onda ómir ne bolady,  bir kýni,
Ýtirler de ketip qalsa ókpelep. 
Nýktesi joq sóilemderge shashalyp,
Maghynasyz talay tirlik jasadyq.
Ózinshe oy aita alady qashanda,
Ár nýkteden keyin túrghan Bas әrip.
 
Erejeni saqtamaudyng kesirin,
Qanday eken, kórip jýrmiz osy kýn
Qalatúghyn týrimiz bar, nýktesiz,
Ýtirlerge jasay bersek keshirim.
 
Aramshópten tazartqanday jer betin,
Óteu ýshin sóilemder óz mindetin.
Nýktelerdi qoi kerek   oiynnyn
Kelistirip túratúghyn kelbetin.
 
Búl ómirde nýktesiz,
Eshqashanda kórgen joqpyz bitken is.
Ýtirmenen ayaqtalar oilardan,
Maghynaly eshtene de kýtpeniz.
 
SÚLULYQ QAShTY
Súlulyq qashty suretterden,
Súlulyq qashty әnnen de.
Bir kezde halyq qúdiret kórgen,
Qazyna jatyr shang jerde.
 
Albasty boldy aru beyneler,
Qylqalammenen órilgen.
Shoshityn boldy ony kórgen el,
Óli jandarday kómilgen.
 
Ánning de mýldem joq shyryn dәmi,
Osylay óner sóne me?!
Jelikken elding jeksúryndary,
Bizderge ýlgi-ónege.
 
Kólbendep jýrgen maghan jat eles,
Kózden de qashyp ketti núr.
Án shyrqap túrghan adamzat emes,
Saytandar syndy kúddy bir.
 
Súlulyghymyz lastandy qansha,
Ertendi oilap qinalam.
Týrleri týzu jastardyng múnsha,
Talghamy qalay qiraghan!
 
“Qoy” deseng kózin baqyraytady,
Jýrekte sәule joq býgin.
Ákesine de aqyl aitady,
Balalar qazir boqmúryn.
 
Súlulyq qashty kónilden, kýiden,
Qyz boyynda da joq qylyq.    
Jylylyq qashty ómirden, ýiden,
Tamyrdan qashty tektilik.
 
Key qarttarymyz siyaqty albasty,
Shoshisyng týrin kórgende.
Kózden de, sózden de súlulyq qashty,
Súlulyq qashty kórden de.
 
Armandarymyz dalbasa bopty,
Jau kelgen joq qoy tosynnan.
Álemdik qayghy bolmasa netti,
Tek qana biz be shoshynghan!
 
Súlulyq bizge jat emes edi,
Ol jayly anyz, dastan kóp.
Ómirde kimder qatelespedi,
Ókinemiz ghoy óshkende ot.
 
Qymbatymyz kóp joghalar әli,
Janymyz jatyr tonalyp.
Jaryq dýniyening ne bolar mәni,
Súlulyq ketse joghalyp...
 
SAGhYZ
Myng san jylda qaldy jerde myng san iz,
Moynynyzdy bir sәt keyin búrsanyz,
Bir sozylyp,bir qysqaryp jýr әli,
Júrt shaynaghan tarih degen qúm saghyz.
 
Bir auyzdan bir auyzgha sol saghyz
Auysqaly shaynap jýrmiz barshamyz.
Adam emes, nadan deydi el seni,
Sol saghyzdy shaynay almay qalsanyz.
 
Eskilikten bizge jetken anyz kóp,
Sozylady ýzilmeytip saghyz bop.
Tarihshylar taba almay jýr alghashqy
Sol saghyzdyng shyqqan jerin әli izdep.
 
Tirshilikti jatqan mәngi oyanbay,
Jýrmiz әli silkileudi qoya almay.
Jaratqannyng qoltyghyna qol salyp,
Búl adamzat ne bop ketken, oi, Alla-ay!
 
My týgili, qiyal jetpes jaqqa bir
Úmtylamyz, ústatpaydy joq tamyr.
Bizge jetken anyzda da joq tamyr,
Biz shaynaghan saghyzda da joq tamyr.
 
Bola ma eken tamyry joq tirshilik,
Talay izdep qazghan jerden su shyghyp,
Saghyz qazghan jerden qoy shang shyghyp,
Óletúghyn boldyq qazir túnshyghyp.
 
Shaynaytúghyn saghyzdyng da týri kóp,
Biri ketse, shaynap jatyr biri kep.
Sóiletuge nege sonsha qúmarmyz,
Ólip qalghan tirshilikti tili joq.
 
Saghyz shaynap, miy qatty talaydyn,
Ótken ómir – shetsiz, sheksiz kók aidyn.
Syltau bizge – Shynghys hannyng kóri de,
Maqsatymyz – ózin ústau Qúdaydyn!
 
Uaqyt-poyyz ótip jatyr dýrsildep,
Saghyzyndy jinap jatsyng sen sýrlep.
Qúday bizge kýlip túrghan sekildi,
Esuastar saghyz shaynay túrsyn dep.
 
"Jas Alash" gazeti
0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1490
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3257
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5534