Júma, 27 Jeltoqsan 2024
Din men tin 2179 1 pikir 18 Qyrkýiek, 2024 saghat 20:17

Mәdina kelisiminen Astana dialogyna deyin: Islam kontekstindegi dinaralyq ózara týsinistikting evolusiyasy

Suret avtordyng jeke múraghatynan alyndy.

Býgin jahandanu men әlemdik qauymdastyqtardyng ózara tәueldiligi men mýddeler qaqtyghysy kýsheygen kezende dinder arasyndaghy dialog manyzdy rólge ie boluda. Klimattyq daghdarystan bastap, geosayasy túraqsyzdyqqa deyingi zamanauy jahandyq syn-qaterlerdi sheshude, dinder men mәdeniyetter arasyndaghy kedergilerdi enserudi talap etedi. Osy túrghyda islamnyng erte tarihynan bastau alatyn dinaralyq ózara týsinistikting dәstýri tek qúndy tarihy sabaqtar ghana emes, sonymen qatar әlem ýshin ózekti ýlgilerdi de úsyna alady.

Dinaralyq ózara týsinistikting evolusiyasy VII ghasyrdaghy Mәdina kelisiminen bastap, býgin Qazaqstan bastamashy bolyp otyrghan XXI ghasyrdaghy Astanadaghy Álemdik jәne dәstýrli dinder liyderlerining sezine deyin bayqalady. Dialog pen birge ómir sýruding irgeli islamdyq qaghidattary jahandyq shyndyqqa beyimdelip, islam dәstýrining býgingi kýn tәrtibindegi mәselelerdi sheshudegi iykemdiligi men ózektiligin kórsetedi.

Qazirgi músylman әlemindegi ruhany jәne ziyatkerlik daghdarys islamnyng jana, pluralistik interpretasiyalaryn әzirleudi, ruhany jәne materialdyq damu traektoriyalaryn qayta anyqtaudy, sonday-aq zamanauy mәseleler men syn-qaterlerge sәikes jauaptar tabudy talap etedi. Búl ýderis islamnyng fundamentaldy qaynar kózderin dәl osy sәt kontekstinde qayta zerdeleudi qajet etedi.

Osy túrghyda, Álemdik jәne dәstýrli dinder liyderlerining Sezin bastamashy retinde úiymdastyrushy Qazaqstannyng róli erekshe nazar audarugha layyq. Qazaqstannyng jahandyq beybitshilik pen kelisimdi ilgeriletu strategiyasynyng manyzdy komponenti bolghan búl bastama islamnyng dinaralyq dialog dәstýrlerin saqtap qana qoymay, olardy jana, jahandyq dengeyge kóteredi.

Sezdi islam tarihyndaghy paradigmalyq oqighalarmen, atap aitqanda Medinalyq kelisim men Hudaybiya shartymen salystyrmaly taldau jasau arqyly, Qazaqstan bastamasynyng innovasiyalyq sipaty men onyng qazirgi jahandyq mәselelerdi sheshudegi әleuetin baghalaugha bolady.

Búl bastama islamnyng beybitshilik ornatu dәstýrlerin XXI ghasyrdyng shyndyqtaryna beyimdep, jahandyq dengeyde dinaralyq jәne mәdeniyetaralyq ózara týsinistik ýshin biregey platforma qúrady. Ol dinderding qazirgi zamanghy mәselelerdi sheshudegi konstruktivti rólin kórsetip, din turaly stereotiptik týsinikterdi joigha yqpal etedi. Búl ýlgi diny pluralizm men toleranttylyqtyng býgingi paradigmasyn qalyptastyruda manyzdy ról atqara alady.

Tarihy negizder: Mәdina kelisimi jәne Hudaybiya sharty

Mәdina kelisimi 622 jyl: Konstitusiyalyq pluralizmning negizi

622 jyly Múhammed payghambar kelissózder jýrgizgen Medina kelisimi islam tarihyndaghy konstitusiyalyq pluralizmning alghashqy qújattalghan ýlgisi bolyp tabylady. Óz uaqyty ýshin tónkerisshil bolghan búl shart Mәdinadaghy músylmandardy, yahudiylerdi jәne pútqa tabynushylardy qosa alghanda, әrtýrli diny qauymdar arasyndaghy beybit qatar ómir sýru qaghidattaryn belgiledi.

Kelisimning negizgi aspektileri mynalardy qamtydy:

1. Árbir qauymdastyqtyng diny avtonomiyasyn moyyndau, búl din bostandyghyna kepildik berdi.

2. Zang aldyndaghy tendikti qamtamasyz etetin jalpy sot jýiesin qúru.

3. Qalany qorghaugha újymdyq jauapkershilik, búl ortaq biregeylikti qalyptastyrugha yqpal etti.

4. Beybit qatar ómir sýruding negizin qalaghan ózara qoldau jәne shabuyl jasamau qaghidaty.

Búl kelisim kóp konfessiyaly Mәdinada túraqtylyqty qamtamasyz etip qana qoymay, sonymen qatar islam dәstýrindegi diny tózimdilik pen pluralizmning irgeli qaghidattaryn qalady.

Hudaybiya sharty 628 jyl: Halyqaralyq qatynastar modeli

628 jylghy Mәdina músylmandary men Mekke pútqa tabynushylary arasynda jasalghan Hudaybiya sharty Mәdina kelisimining qaghidattaryn damytyp, olardy memleketaralyq qatynastar dengeyine kóterdi. Búl shart erte músylman qauymdastyghynyng tipti eleuli iydeologiyalyq kelispeushilikter jaghdayynda da ymyragha keluge jәne diplomatiyagha dayyn ekenin kórsetedi.

Sharttyng negizgi erejeleri:

Kelisimning negizgi erejeleri:

1. Dialog pen beybit ózara is-qimyl ýshin kenistik qúrghan on jyldyq bitim ornatu.

2. Diny qajylyq erkindigin qamtamasyz etu, eki tarap ýshin diny rәsimderding manyzdylyghyn moyyndau.

3. Soghysushy taraptar arasyndaghy diplomatiyalyq qarym-qatynastardyng negizin qúru, úzaq merzimdi beybitshilikke jol ashu.

Músylmandar tarapynan aiqyn jenildikterge qaramastan, Hudaybiya kelisimi úzaq merzimdi perspektivada islamdyq yqpaldyng aitarlyqtay artuyna әkelip, beybit diplomatiya men dialogtyng tiyimdiligin kórsetti.

Búl alghashqy mysaldar konfessiyaaralyq ózara is-qimyldyng negizgi islamdyq qaghidattaryn bekitedi: diny әrtýrlilikti qúrmetteu, beybit qatar ómir sýruding basymdyghy jәne diplomatiyanyng manyzdylyghy. Búl qaghidattar jahandyq dinaralyq qatynastardyng býgingi kontekstinde de ózekti bolyp qala beredi.

Islam әlemindegi dinaralyq ózara týsinistikting evolusiyasy

Islam órkeniyetining altyn ghasyry: Pluralizmning gýldenui

Islam әlemining tarihynda Mәdina kelisimi men Hudaybiya shartynda qalanghan qaghidattar әrtýrli týsindirmeler men beyimdelulerden ótti. Islam órkeniyetining altyn ghasyry (VIII-XIII ghasyrlar) diny pluralizm men mәdeny almasudyng búryn-sondy bolmaghan dengeyimen sipattaldy.

Osy kezenning negizgi sipattamalary:

1. Baghdad, Kordova jәne Kair mәdeniyetaralyq jәne dinaralyq dialog ortalyqtaryna ainaldy.

2. Ártýrli diny dәstýrlerding ghalymdary birge júmys istegen ghylym men filosofiyanyng gýldenui.

3. Osmanly imperiyasynda diny azshylyqtardyng avtonomiyasyn qamtamasyz etetin «milletter» jýiesining damuy.

Búl jetistikter erte islam qaghidattarynyng imperiyalar men órkeniyetter auqymynda tabysty jýzege asyryluy mýmkin ekenin kórsetedi.

Qúldyrau jәne qayta órkendeu kezenderi

Alayda, keyingi ghasyrlar sayasi, ekonomikalyq jәne әleumettik faktorlargha baylanysty dinaralyq dialogtyng órleu men qúldyrau kezenderining kuәsi boldy. Otarlyq dәuir jәne XX ghasyrdaghy keyingi geosayasy ózgerister dinaralyq ózara týsinistikting islam tújyrymdamalary ýshin jana syn-qaterler tughyzdy.

Negizgi әser etu faktorlary:

1. Músylman әlemindegi últshyl qozghalystardyng ósui.

2. Batys otarshyldyghynyng islam instituttary men praktikasyna әseri.

3. Reformistik jәne fundamentalistik qozghalystardy qosa alghanda, islamdaghy jana iydeologiyalyq aghymdardyng payda boluy.

Búl tarihy prosester dinaralyq dialogtyng islam qaghidattaryn ózgerip otyratyn әleumettik-sayasy shyndyqtargha ýnemi beyimdeu qajettiligin atap kórsetedi.

Zamanauy kontekst: syn-qaterler men mýmkindikter

XXI ghasyrdyng basynda músylman әlemi dinaralyq dialogqa dәstýrli kózqarastardy syny túrghydan qayta qaraudy talap etetin birqatar ishki jәne syrtqy syn-qaterlermen betpe-bet keldi:

1. Dinaralyq qatynastargha ghana emes, músylman qauymdarynyng ishki túraqtylyghyna qauip tóndiretin diny ekstremizm men terrorizmning órshui.

2. Batys qoghamynda islamofobiyany kýsheytu, konstruktivti dialogqa kedergi jasau.

3. Músylman elderindegi kóbinese konfessiyaaralyq sipattaghy ishki qaqtyghystar.

4. Jahandanu jәne onyng diny sәikestikke әseri, diny birlestikting dәstýrli formalaryna qarsy túru.

5. Tehnologiyalyq ózgerister jәne olardyng diny tәjiriybege әseri, dialog ýshin jana mýmkindikter ashady, sonymen qatar radikaldanu qaupin tudyrady.

Búl faktorlar islam kontekstindegi dinaralyq dialog ýshin jana kedergiler de, jana mýmkindikter de jasady. Olar islamnyng negizgi qaghidattaryna adaldyqty saqtay otyryp, olardy jahandanghan әlemning shyndyqtaryna beyimdeytin innovasiyalyq tәsilderdi talap etedi.

Astanadaghy Álemdik jәne dәstýrli dinder liyderlerining Sezi: dinaralyq dialogtaghy islam dәstýrining janghyruy

Osynday kýrdeli jaghdayda 2003 jyly Qazaqstan bastama jasaghan Álemdik jәne dәstýrli dinder liyderlerining Sezi, XXI ghasyrdyng jahandyq shyndyqtaryna dinaralyq ózara týsinistikting islam dәstýrlerin janghyrtu jәne beyimdeu ýshin batyl әreket bolyp tabylady.

Sezdi Mәdina kelisimi men Hudaybiya sharty qaghidattarynyng zamanauy kórinisi retinde qarastyrugha bolady:

1. Pluralizm jәne inkluzivtilik: Mәdina kelisimi siyaqty, Sezd әr dinning biregey ýlesin moyynday otyryp, әrtýrli diny dәstýrler arasyndaghy dialog ýshin teng jaghdayda kenistik qúrady.

2. Beybitshilik basymdyghy: Hudaybiya sharty siyaqty, Sezd iydeologiyalyq kelispeushilikterden joghary túryp, ortaq qúndylyqtar men maqsattargha nazar audara otyryp, beybit qatar ómir sýru men dialogqa basymdyq beredi.

3. Dialogty institusionaldandyru: Sezd dinaralyq ózara týsinistik ýshin túraqty platforma úsynady, búl erte islam kelisimderinde qalanghan qaghidattardyng damuy retinde qarastyryluy mýmkin. Búl dialogtyng túraqtylyghyn qamtamasyz etedi.

4. Jahandyq auqym: Jergilikti tarihy presedentterden aiyrmashylyghy, Sezd býgingi әlemning ózara baylanystylyghyn moyynday otyryp, dinaralyq dialog qaghidattaryn jahandyq kontekstke beyimdeydi.

5. Jahandyq bastamalarmen yqpaldasu: Sezd BÚÚ Órkeniyetter Aliyansy siyaqty bastamalarmen belsendi ózara әrekettesedi, búl dialogtyng islam dәstýrining halyqaralyq qatynastardyng býgingi jýiesine integrasiyalanu qabiletin kórsetedi.

Astana dialogynyng qazirgi әlemdegi manyzy men perspektivalary

Sezd dinaralyq ózara týsinistikting islam dәstýrlerin qazirgi jahandyq syn-qaterlerge beyimdeude sheshushi ról atqarady jәne bolashaq damu ýshin ýlken әleuetke iye:

1. Ekstremizmge qarsy túru: Sezd diny kóshbasshylargha diny ekstremizm men terrorizmdi birlesip aiyptau ýshin biregey platforma úsynady, osy qúbylystargha qarsy kýresting zandylyghyn kýsheytedi. Bolashaqta Sezd radikaldanudy boldyrmau boyynsha jahandyq strategiyalardy әzirleuding negizgi qúralyna ainaluy mýmkin.

2. Ústamdylyqty nasihattau: Forum radikaldy narrativterge qarsy túra otyryp, diny ilimderding qalypty týsindirmelerin taratugha yqpal etedi. Bolashaqta búl qazirgi qoghamdaghy dinning róli turaly jahandyq konsensustyng qalyptasuyna әkelui mýmkin.

3. Mәdeny diplomatiya: Sezd halyqaralyq arenada dialogtyng islam dәstýrin jaqsy týsinuge yqpal etip jәne jahandyq kontekste islamnyng imidjin jaqsartyp, «júmsaq kýsh» qúraly retinde qyzmet etedi. Bolashaqta búl әrtýrli mәdeny jәne diny toptar arasyndaghy stereotipterdi jenuge jәne shiyelenisti azaytugha yqpal etui mýmkin.

4. Jahandyq mәselelerdi sheshu: Platforma diny kóshbasshylargha klimattyng ózgerui, kedeylik jәne qaqtyghystar siyaqty syn-qaterlerge ortaq kózqarastardy talqylaugha jәne әzirleuge mýmkindik beredi. Bolashaqta Sezd BÚÚ-nyng Túraqty damu maqsattaryna qol jetkizu ýshin diny resurstardy júmyldyrudyng negizgi forumyna ainaluy mýmkin.

5. Ýlgi bolu: Sezd әlemning basqa elderi ýshin shabyttandyratyn mysal bolyp tabylady, kóp konfessiyaly halqy bar el jahandyq dialog ýshin platformagha ainala alatynyn kórsetedi. Búl әlemning basqa bólikterinde úqsas forumdar qúru perspektivalaryn ashady, dinaralyq dialogtyng jahandyq jelisine yqpal etedi.

6. Qaqtyghystardyng aldyn alu: Sezd ilgeriletetin dinaralyq jәne mәdeniyetaralyq dialog qaqtyghystardyng aldyn alu men diplomatiyanyng manyzdy qúralyna ainaluda. Bolashaqta Sezd diny komponenti bar barlyq qaqtyghystarda mediasiya ýshin negizgi platformagha ainaluy mýmkin.

7. Geosayasy jaryqtardy enseru: Ósip kele jatqan geosayasy shiyelenis pen birpolyarlyqqa degen ýrdister ayasynda Sezd Batys pen qalghan әlem arasyndaghy dialog ýshin biregey mýmkindik úsynady. Bolashaqta búl tenestirilgen әlemdik tәrtipting qalyptasuyna yqpal etui mýmkin.

8. Tehnologiyalyq ózgeristerge beyimdelu: Sezd sifrlandyru dәuirinde jahandyq etikalyq konsensusty qalyptastyrugha yqpal ete otyryp, jana tehnologiyalardyng etikalyq aspektilerin diny kózqaras túrghysynan talqylau alanyna ainalu әleuetine iye.

Negizinde ózgerip jatqan әlem men jahandyq qaqtyghystar ayasynda Sezding ózektiligi barghan sayyn aiqyn bola týsude. Ol tek dialog ýshin platforma ghana emes, sonymen qatar ekstremizmge qarsy túrudyn, beybitshilikti nasihattaudyng jәne jahandyq mәselelerdi sheshuding quatty qúraly bolyp tabylady. Sezding halyqaralyq bastamalarmen yntymaqtastyghy onyng jahandyq manyzdylyghyn jәne neghúrlym beybit әri ózara týsinistikke toly әlemdi qalyptastyrudaghy ýlken әleuetin kórsetedi.

Qorytyndylay kele, Álemdik jәne dәstýrli dinder liyderlerining Sezi, islam tarihynyng erte kezeninde qalanghan dinaralyq dialog dәstýrin jalghastyryp qana qoymay, ony shygharmashylyqpen damytyp, HHI ghasyrdyng kýrdeli syn-qaterlerine sәtti beyimdeydi dep senimmen aitugha bolady. Ol aiyrmashylyqtargha qaramastan, әlemdik dinder men olardyng ókilderining әdiletti, beybit jәne túraqty bolashaqty býkil adamzat ýshin qúru jolynda birge júmys istey alady jәne isteui kerek degen manyzdy habardy kýn tәrtibine qon bolyp tabylady.

Asylbek Snadiyn

Konfessiyaaralyq jәne órkeniyetaralyq dialogty damytu jónindegi N.Nazarbaev ortalyghy Ádistemelik júmys jәne jinaqtau departamentining Bas sarapshysy

Abai.kz

1 pikir

Ýzdik materialdar

46 - sóz

Poeziya men prozada qatar qalam terbegen jazushy

Ahmetbek Kirshibay 1674
46 - sóz

Tiybet qalay Tәuelsizdiginen aiyryldy?

Beysenghazy Úlyqbek 2053