5 nauryz – Álihan Núrmúhamedúly Bókeyhannyng tughan kýni.

Bar qazaqtyng – keshegi, býgingi hәm keleshektegi qazaqtyng Álihany uaqytpen birge jasay beretin Alashtyng alyp túlghasy. Álekenning túlghasy Abaydan keyingi qazaqtyng aspanyna ainaldy.

Álihan Núrmúhamedúly uaqytty asa joghary baghalap, onyng әrbir minutyn tughan halqyna qyzmet etuge arnaghan. Álekenning sanaluan qyrynyng biri – audarmashylyghy.

Alashorda avtonomiyasy taratylyp, Alash qayratkerleri Álihannyng bas boluymen qazirgi Qazaqstannyng territoriyalyq tútastyghyn resmy qújatpen Leninning qolyn qoydyryp bekitkennen keyin, Álekeng Alash ziyalylaryna ghylym, mәdeniyet, әdebiyetke den qoyalyq dep baghdar bergen. Sonyng nәtiyjesinde ziyalylar oqulyqtar jazdy. Zertteu isimen ainalysty.

Álihan Bókeyhannyng orys jazushysy Chehovtyng «HAMELEON» atty әngimesin audarghan. Búl әngime «Ayqap» jurnalynda jariyalanghan. Álekenning tughan kýnine oray, sol әngimeni jariyalap otyrmyz.

Abai.kz

A. Chehov. HAMELEON

Kýn ystyq. Qala bazary. Dýken ashyq, alushy joq. Saudagerlerdi úiqy basqan. Bazarda qayyrshylar da joq. Bazarmen poliyseyskiy nadzirateli Ochumelov kele jatyr. Barymtalap alghan bir shelek qaraqatty kóterip, qasynda gorodovoy keledi.

5 nauryz – Álihan Núrmúhamedúly Bókeyhannyng tughan kýni.

Bar qazaqtyng – keshegi, býgingi hәm keleshektegi qazaqtyng Álihany uaqytpen birge jasay beretin Alashtyng alyp túlghasy. Álekenning túlghasy Abaydan keyingi qazaqtyng aspanyna ainaldy.

Álihan Núrmúhamedúly uaqytty asa joghary baghalap, onyng әrbir minutyn tughan halqyna qyzmet etuge arnaghan. Álekenning sanaluan qyrynyng biri – audarmashylyghy.

Alashorda avtonomiyasy taratylyp, Alash qayratkerleri Álihannyng bas boluymen qazirgi Qazaqstannyng territoriyalyq tútastyghyn resmy qújatpen Leninning qolyn qoydyryp bekitkennen keyin, Álekeng Alash ziyalylaryna ghylym, mәdeniyet, әdebiyetke den qoyalyq dep baghdar bergen. Sonyng nәtiyjesinde ziyalylar oqulyqtar jazdy. Zertteu isimen ainalysty.

Álihan Bókeyhannyng orys jazushysy Chehovtyng «HAMELEON» atty әngimesin audarghan. Búl әngime «Ayqap» jurnalynda jariyalanghan. Álekenning tughan kýnine oray, sol әngimeni jariyalap otyrmyz.

Abai.kz

A. Chehov. HAMELEON

Kýn ystyq. Qala bazary. Dýken ashyq, alushy joq. Saudagerlerdi úiqy basqan. Bazarda qayyrshylar da joq. Bazarmen poliyseyskiy nadzirateli Ochumelov kele jatyr. Barymtalap alghan bir shelek qaraqatty kóterip, qasynda gorodovoy keledi.

Ústandar! Jiberme! Sen jeksúryn qabatyn nemesing ghoy! – degen  Ochumelov dauysty estidi.

Qynsylaghan it dauysy shyqty. Sonyng arasynda ýigen otynnan shyghyp, artyna qaray-qaray aqsay basyp qashyp kele jatqan itti kórdi. Itti quyp jetip, bir kisi jyghyla-myghyla ayaghynan alyp ústady. Kóz ashyp júmghansha úiqydan oyanghan saudager, otynnan jiylghan kisiler toptanyp jinalyp qaldy.

- Bú nemene, taqsyr! Janjal bolyp qaldy ma eken? – dedi gorodovoy. Ochumelov sol jaghyna búryla basyp topqa qaray tartty.

Otyn ýigen qaqpanyng aldynda jiylghan topqa qolyn kóterip túrghan adam kórindi. Shala mas. «Qolgha týstin, tonamay jibermeymin» degen týri betinen  kórinip túr. Búl kisi Ochumelovke belgili altyn zergeri Hrukin degen eken. Top ortasynda qaltyrap, dirildep bir saryala kýshik jatyr.

Ochumelov topty jaryp kirip kelip, «bú ne, kim aiqaylady» dedi.

- Taqsyr, men kele  jatyr edim , myna kýshik qolymdy qauyp alghany. Men kisige tii degendi bilmeymin. Bir jeti isten qalamyn. Ziyanymdy tólesin. Kýshikten jәbir kórip, ziyan tartsyn degen zakon joq. Kýshik qaba berse, býitip kórgen kýning qúrsyn! – deydi Hrukiyn.

- Jaraydy, kimning iyti eken búl ózi? Itti bos ústau qalay ekenin kórsetermin. Hýkimet jarlyghyn ornyna keltirmegendi әkesin tanytarmyn. Barsa kelmeske jiberermin. Shtraf salam. Eldriyn, kimning iyti ekenin bil, iyesin tap, protokol jaz. Búl bәlkim qútyrghan it shyghar. Itti qazir óltir. Búl kim iyti ózi, aityndarshy! – deydi Ochumelov.

Bireu túryp «búl men bilsem, Janaral Jigalov iyti bolsa kerek» deydi.

- Janaral Jigalovtiki dey me? Uh, Eldriyn, jenimdi tartshy,terlep kettim ghoy. Kýn qanday ystyq, janbyr jauar ma eken, qayter eken. Men әli týstengenim joq. Búl kýshik seni qalay qapty? Kýshik bittey, sen syryqtaysyn. Kýshik auzy sening qolyna qalay jetti? Óz qolyndy ózing qanatyp, nәreste kýshikke jalasyn jauyp aqsha aldyrmaqshymysyn? Men bilem sendey zúlymnyng oiyn,- dep Hrukinge úrsa bastaydy Ochumelov. Toptan bireu túryp: «Hrukin jaman kisi. Kýshikti popirospen túmsyqqa týrtip yryldatty. Kýshik yza bolyp, qolyn qauyp qaldy», - deydi.

- Ótirik aityp byljyrama, soqyr! Aytqany qyly ótirik. Tipti kórgen joq. Taqsyr ózi biledi, kim ótirik aitpaytynyn. Kim qúday aldynda da ótirik aitpaytynyn. Men ótirik aitsam, sudiya tabar.

Sudiya qolynda bar, bú kýnde kisi bәri qúrdas. Bilgilering kelse, mening óz agham da jandarym qyzmetinde.

- Ýndeme, - dep Ochumelov aqyra bergende:

- Joq, búl Janaral kýshigi emes. Janaralda múnday kýshik joq. Janaraldyng  iytining bәri tazy,- deydi gorodovoy Eldriyn.

- Ras bilesing be?

- Ras, taqsyr.

- Men ózimde bilemin, Janaral iytining bәri tazy. Mynau bir jaman kýshik qoy. Ne jýn, ne keskin joq. Osynday itti Janaral ústaushy ma edi? Senderding aqyldaryng qayda? Osy kýshik Petrograd ya Mәskeude kózge týsse, ne bolatynyn bilesinder me? Sen Hrukin búl isti zerttemey jay tastama? Itti bos qoya beretin myrzalardy ýiretu kerek,- deydi Ochumelov.

Solay degen kezde gorodovoy Eldrin túryp: «kim biledi, Janaral kýshigi bolsa, bolyp ta qalar. It betinde jazu bar ma? Janaral qorasynda osy kýshikti kórgen siyaqty edim» - dedi.

- Áriyne solay. Búl kýshik ras Janaraldiki, - deydi top ishindegi bireu.

- IYshói, jel soghyp ketti ghoy. Tonayyn dedim. Shiynelimdi әkelshi kieyin. Sen, Eldriyn, kýshikti Janaralgha apar súra. Men tauyp alyp jiberdi degeysin. Endi orymgha shyghara kórmegin. Búl kýshik qymbat it shyghar. Kez-kelgen shoshqagha túmsyqqa papirospen týrtse, nәreste shyraghyma jәbir bolar. Sen hayuan, qolyndy kóterme. Ózing aiyptysyn.

- E, Janaral aspapshysy keledi eken. Sonan súrayyq. Ei, Prohor, beri kelshi. Myna kýshik senderdiki me?

- Tapqan ekensinder. Bizde búl siyaqty it tughaly bolyp kórgen emes,- deydi Prohor.

- Múny súraudyng qajeti de joq. Búl qanghybas búralqy iyt. Kóp sóilep bas qatyru ne kerek. Qanghybas desem, qanghybas bolatyn. Óltiru kerek, - deydi Ochumelov.

- Búl bizding it emes, bizding Janaraldyng aghasynyng iyti, - deydi Prohor.

- A, Janaral aghasy Vladimir Ivanich kelip pe edi? Men bilgenim joq edi. Qonaqqa keldi me? Apyrmau, men bilgenim joq,-deydi Ochumelov tóre.

- Qonaqqa.

- Yapyrmay tuysqanyn saghynghan ghoy. Men bilgen joq edim. Mynau nәreste Janaral aghasyniki me? Tipti jaqsy boldy. Quanyp qaldym ghoy! Sen kýshikti al, qanday әp-әdemi kýshik. Ap-ap dep mynanyng qolyn tistep alypty, ha-ha-ha! Kýshigim-kýshigim, shyraghym, nege qaltyraysyn? Eshkim tiymeydi, qoryqpa, yryldama, qaraghym! Qanday sýikimdi!- dedi Ochumelov tóre.

Prohor kýshikti ertip jóneldi. Hrukin topqa kýlki bolyp qala berdi.

- Men saghan kórsetemin, - dep Hrukinge jekirip, qaharyn tigip Ochumelov tóre jónine ketti.

Tәrjimә etken Qyr balasy

Hameleon – azghan kesirtki. Qoryqqanda isip-keuip qysqarady, úzarady, kógerip, qyzaryp qúbylady. Aynymaly túrlausyz qúbylghysh adamdy orys Hameleon deydi.

Qyr balasy - Álihan Bókeyhanovtyng otyzgha juyq býrkenshik attarynyng biri.

Ángime "Ayqap" jurnalynda basylyp shyqqan.

«Ekpin» jurnaly