Juyrda ghana Qazaqstanda 5‑shi Kóshpendiler oiyny ótti. Onyng saltanatty ashyluy tek qana qazaq jәne halyqaralyq til  ‑ aghylshyn tilinde ótui ortagha kóptegen oy tastady... Búl –  kópshilik ortada «týrki әlemining biriguining nyshany» dep qabyldandy. Qazir Qazaqstanda Ázerbayjannyng mәdeniyet kýnderi ótip jatyr. Búl da osy «týrkilik integrasiya» maqsatynda ótip jatqan sharalardyng biri.

Týrki әlemin qúru – ortaq tarihy tamyrlary, tili, mәdeniyeti men dәstýrleri bar elder men halyqtardy biriktiruge baghyttalghan manyzdy geosayasy jәne mәdeny bastama. Búl iydeya týrki halyqtarynyng sayasi, ekonomikalyq, mәdeny jәne bilim beru salalaryndaghy ózara yntymaqtastyqty nyghaytugha degen úmtylysqa negizdeledi. Týrki әlemi tújyrymdamasy ortaq týrkilik tamyrlar men tariyhqa degen qyzyghushylyqtyng qayta janghyruymen jәne halyqaralyq arenadaghy yqpalyn arttyrugha úmtylumen baylanysty.

Býgingi tanda әlemde týrki halyqtarynyng sany 180‑200 million shamasynda  dep esepteledi.

Múnday odaqtyng manyzdylyghy birneshe aspektide kórinedi:

Sayasy túraqtylyq pen qauipsizdik.

Týrki memleketteri men halyqtarynyng birigui olardyng әlemdik sayasy arenadaghy pozisiyalaryn nyghaytady. Jalpy bloktyng qúryluy búl elderge qauipsizdik, halyqaralyq qatynastar jәne aimaqtyq qaqtyghystardy sheshu mәselelerinde óz sayasatyn jaqsyraq ýilestiruge mýmkindik beredi.

Ekonomikalyq damu.

Týrki memleketteri arasyndaghy ekonomikalyq yntymaqtastyq sauda, investisiyalar jәne birlesken infraqúrylymdyq jobalar ýshin jana mýmkindikter ashady. Týrki elderi múnay, gaz jәne paydaly qazbalar siyaqty tabighy resurstargha bay, búl olardy әlemdik ekonomika ýshin tartymdy seriktesterge ainaldyrady. Transkaspiy halyqaralyq kólik dәlizi siyaqty kólik dәlizderin qúru saudanyng ósuine jәne elder arasyndaghy logistikany jaqsartugha yqpal etedi.

Mәdeny birlik.

Týrki mәdeniyetin, tilin jәne dәstýrlerin qayta janghyrtu men nyghaytu Týrki әlemin qúrudyng manyzdy aspektisi bolyp tabylady. Búl mәdeny almasudy, bilim beru baghdarlamalaryn jaqsartudy jәne tarihy múrany saqtaudy yntalandyrady.

Týrki әlemin qúrudy qoldaytyn elder

Týrki әlemin qúru iydeyasyn birqatar elder qoldaydy, olardyng kópshiligi Týrki memleketterining úiymyna (TMÚ) kiredi. Qazirgi uaqytta oghan kiretin elder:

Týrkiya – Týrki әlemi iydeyasyn ilgeriletude tarihy kóshbasshy. Týrkiya týrki halyqtarynyng mәdeny jәne ekonomikalyq biriguine belsendi yqpal etedi.

Ázerbayjan – aimaqtaghy Týrkiyanyng manyzdy odaqtasy, ol týrki elderin baylanystyratyn kólik jәne energetikalyq jobalarda ortalyq ról atqarady.

Qazaqstan – Ortalyq Aziyadaghy eng iri memleketterding biri, aimaqtyng ekonomikalyq jәne sayasy prosesterinde negizgi oiynshy.

Ózbekstan – bay tarihy men mәdeny múrasy bar qarqyndy damyp kele jatqan el, ol da týrki yntymaqtastyghyn nyghaytugha mýddeli.

Qyrghyzstan – týrki elderining integrasiyasy iydeyasyn qoldaydy. Qyrghyzstan songhy jyldary ortaq sauda jәne orta jәne shaghyn óndiris salasynda qarqyndy damyp keledi. Búl elde inovasiyalyq damu mýmkindigi joghary, sebebi, Qyrghyzstan túraqty energiya kózimen ózin‑ózi qamtamasyz etude.

Vengriya jәne Týrikmenstan siyaqty elderde TMÚ-da baqylaushy mәrtebesi bar jәne bolashaqta búl elder «tirki әlemine» qatysuyn belsendi týrde arttyrulary mýmkin.

Resey men Qytaydaghy týrki halyqtarymen qarym-qatynas

 Týrki әlemin qúru Ortalyq Aziya men Kavkaz elderining arasynda ghana emes, sonymen qatar týrki qauymdastyqtary kóp shoghyrlanghan aimaqtarda da qyzyghushylyq tudyrady.

Olardyng arasynda:

1. Resey.

Reseyde shamamen 15 million týrkiler túrady. Búl Reseydegi halyq sany boyynsha ekinshi etnikalyq top bolyp tabylady jәne 20 etnosty qamtidy: tatarlar, bashqúrttar, yakuttar, chuvashtar avtonomiyalyq statuysy bar últtar jәne basqa da kóptegen týrki halyqtary túrady. Áriyne, týrki әlemi Reseyding kópúltty el retinde ózining tútastyghyn jәne әrtýrli etnikalyq toptar arasyndaghy tengerimdi saqtaugha úmtylatynyn eskeredi. Búl reseylik týrkilik halyqtarmen integrasiyalyq jobalardy jýzege asyrudyng manyzdy sharty bolyp tabylady. Sol sebepti, Reseydegi týrki halyqtarymen Týrki әlemining qarym-qatynasy Reseyding memlekettik egemendigin jәne etnikalyq toptardyng integrasiyasyna baghyttalghan ishki sayasatyn qúrmetteu negizinde qúrylady. Týrki elderi búl halyqtarmen mәdeny jәne ekonomikalyq yntymaqtastyqty student almasu baghdarlamalary, birlesken mәdeny jobalar jәne bilim beru bastamalary arqyly nyghayta alady.

2. Qytay.

Siniszyanda da týrki halyqtary, atap aitqanda, úighyrlar túrady. Qytayda 14 milliongha juyq týrkilik últ ókilderi túrady. Basym bóligin úighyr halqy qúraydy. Týrki әlemining úighyr halqymen qarym-qatynasy Qytay ýshin sayasy túrghydan sezimtal mәsele ekenin eskere otyryp, kýrdeli bolady.

Týrki elderi Qytaymen mýddeler qaqtyghysynan aulaq bolugha tyrysyp, saqtyqpen әreket etui mýmkin, óitkeni Qytay kóptegen elder ýshin manyzdy ekonomikalyq seriktes bolyp tabylady. Áriyne, aradaghy mәdeny jәne gumanitarlyq yntymaqtastyq yqtimaly beytarap boluy mýmkin. Al, Qytay ýshin úighyrlardyng sayasy mәseleleri ekinshi orynda túratynyn týrki әlemi ýnemi este ústaytyn bolady.

Týrki әlemining bolashaghy qanday?

 Týrki әlemin qúru jәne damytu perspektivalary birneshe faktorlargha baylanysty:

Ekonomikalyq yntymaqtastyq:

Týrki elderi arasyndaghy kólik jәne energetikalyq dәlizderdi keneytu arqyly ekonomikalyq ósu әleueti aitarlyqtay artady. Energetika, sauda jәne tabighy resurstardy birlesip iygeru salalaryndaghy jobalar manyzdy baghyttargha ainaluy mýmkin.

Mәdeny janghyru:

Týrki mәdeniyeti men tilinin, sonyng ishinde týrki diasporalarynyng qayta órkendeui birtútas mәdeny kenistik qalyptastyrugha yqpal etedi. Student almasu baghdarlamalary, ortaq media kenistikti damytu jәne bilim beru baghdarlamalaryn jetildiru halyqtar arasyndaghy mәdeny baylanysty kýsheytedi.

Geosayasy róli.

Týrki әlemi Ortalyq Aziya men Kavkazda manyzdy oiynshygha ainaluy mýmkin. Týrkilik birlik negizinde elderding birigui aimaqtyq qauipsizdik, ekonomikalyq qatynastar jәne halyqaralyq kelissózder mәselelerinde olardyng yqpalyn kýsheytui mýmkin.

Kórshiles derjavalarmen qarym-qatynas.

Týrki әlemining Resey, Qytay, Euroodaq jәne AQSh siyaqty iri derjavalarmen bolashaqtaghy qarym-qatynasy mýddeler tepe-tendigine baylanysty bolady:

Bir jaghynan, Týrki әlemi óz mýshelerining tәuelsizdigin nyghaytugha jәne ózara yntymaqtastyqqa úmtylady;

Ekinshi jaghynan, negizgi syrtqy seriktestermen jaqsy qarym-qatynasty saqtau manyzdy bolady.

Jalpy, Týrki әlemining bolashaghy qatysushylardyng sayasy erik-jigerine, olardyng әreketterin ýilestiru dengeyine jәne ishki birlik pen syrtqy qarym-qatynastar arasyndaghy tepe-tendikti saqtay biluge baylanysty.

 Týrki әlemin qúrudaghy ishki jәne syrtqy kedergiler

 Týrki әlemin qúrudyng manyzdylyghyna qaramastan, búl prosesting sәttiligine kedergi keltiretin ishki jәne syrtqy faktorlar bar. Búl kedergiler mynalar boluy mýmkin:

1. Ishki kedergiler

Basymdyqtar boyynsha aiyrmashylyqtar

Týrki memleketteri arasynda ishki sayasy jýieler, ekonomikalyq damu dengeyi men syrtqy sayasattaghy basymdyqtar boyynsha aiyrmashylyqtar bar. Mysaly, Týrkiya – NATO mýshesi jәne Euroodaqpen jaqyn baylanys ornatqan, al Týrikmenstan beytaraptyq sayasatyn ústanady. Múnday aiyrmashylyqtar olardyng mýddelerin ýilestirude qiyndyq tudyruy mýmkin.

Últtyq mýddelerding ýstemdigi.

Árbir týrki eli ózining últtyq mýddelerin birinshi oryngha qoyady, búl ortaq mýddeler men úmtylystargha kedergi keltirui mýmkin. Mysaly, tabighy resurstardy bólisu nemese kólik dәlizderi boyynsha kelisimder jasau kezinde әr el óz paydasyn arttyrugha tyrysady, búl keyde qayshylyqtargha әkelui mýmkin.

Til men mәdeny aiyrmashylyqtar.

Týrki elderi men halyqtary ortaq tarihy jәne mәdeny tamyrlargha ie bolghanymen, olar arasynda belgili bir mәdeni, tildik jәne әleumettik aiyrmashylyqtar bar. Búl faktorlar týrki integrasiyasyn kýrdelendirui mýmkin, әsirese bilim beru jәne mәdeniyet salalarynda.

Syrtqy kedergiler

Reseyding yqpaly.

Resey ýshin Týrki әlemining kýshengi strategiyalyq alandaushylyq tudyrady, sebebi búl postkenestik kenistikte Reseyding yqpalyn әlsiretui mýmkin. Resey Ortalyq Aziya men Kavkazda geosayasi, ekonomikalyq jәne әskery mýddeleri bar, sondyqtan Týrki әlemining qúryluyna qarsy әser etui nemese ony shekteuge tyrysuy yqtimal. Sonymen qatar, Resey týrki halyqtarynyng últtyq sezimderining oyanuy Reseydegi sayasy túraqtylyqqa qauip tóndirui mýmkin dep alandaydy.

Qytaydyng pozisiyasy.

Qytay Siniszyandaghy týrki úighyr halqynyng separatistik qozghalystary men týrki integrasiyasynyng kýshengine alandaydy. Qytay ýshin Týrki әlemining nyghangy onyng ishki sayasatyna qauip retinde qaraluy mýmkin. Sonymen qatar, Qytay Ortalyq Aziyadaghy ekonomikalyq jәne sayasy yqpalyn saqtaugha tyrysady. Biraq, týrki memleketterimen tyghyz baylanystar onyng ishki aimaqtaghy (Shynjandaghy) mýddelerine kedergi keltirui yqtimal – sondyqtan saqtanady.

Halyqaralyq qysym.

AQSh, Europalyq Odaq jәne basqa da iri derjavalar Týrki әlemining qúryluy men damuyn ózderining geosayasy mýddeleri túrghysynan baghalaydy. Mysaly, keybir týrki memleketteri batys elderimen ekonomikalyq jәne әskery yntymaqtastyqty damytudy qalaydy, al búl Týrki memleketterining úiymy  shenberindegi integrasiyalyq prosesterge әser etui mýmkin.

Mine, 21‑ghasyr әlemdegi eng kóne halyqtardyng biri – týrkilerding aldynda osynday ghalamdyq mәselelerdi algha tartuda. Bir kezderi әlemdik ózgeristerge zor yqpal etken týrkiler endi qaytadan irgesin bekitip, óz әlemin qúrudy oilastyruda. Osy tәuelsizdik jolynda oghan tek sәttilik tileymiz.

Bir Tәniri jar bolyp, Babalardyng ruhy qoldasyn olardy!

Ábdirashit Bәkirúly

Abai.kz