26 qyrkýiekte Astana qalasynda «Túran» uniyversiytetinde Ázerbayjan jәne Qazaqstan ghalymdarynyng qatysuymen, akademik Oraq Jolmyrzaúly Áliyevting «Metaepistema ordasy» ghylymy ortalyghynyng úiymdastyruymen Halyqaralyq konferensiya ótti. Sondaghy jasaghan bayandamamnyng qysqa núsqasyn úsynamyn.

Qúrmetti konferensiya qatysushylary!

Mening taqyrybym «Qazaq últtyq dýniyetanymyndaghy túlgha fenomeni» dep atalady.

Túlghanyng tarihtaghy róli filosofiya ghylymynda keninen zerttelgen, sol sebepti súraq tuyndaydy: «Búl aspektide fenomen neden kórinedi?» Alghashynda búl súraqta eshqanday erekshelik joq siyaqty kórinui mýmkin. Sebebi, túlghany tәrbiyeleu men qalyptastyru barlyq halyqtar ýshin ózekti jәne búl mәsele pedagogika men psihologiya ghylymynda búrynnan zerttelip keledi. Sonday-aq, búl súraq qazirgi filosofiya men әleumettanu ghylymdarynyng da zertteu nysany bolyp tabylady.
Endeshe, múndaghy fenomen qayda?

Búl súraqqa men bylay jauap berer edim:

Qazaqtar ghasyrlar boyy kóshpeli ómir sýrip, mal sharuashylyghymen ainalysty, búl ghylymda «kóshpeli óndiris tәsili» dep atalady. Kóshpendilik, nemese «nomadizm», adamdarda erekshe qasiyetterdi qalyptastyrdy: tabighatqa degen erekshe kózqaras, dýniyetanym, mentaliytet jәne minez-qúlyq, onda adam әri malshy, әri jauynger retinde kórinedi.

Býginde klassikalyq kóshpendilik is jýzinde joyyldy. Sivilizasiya búl ómir salty men óndiris tәsilin tolyghymen jútyp qoydy. Osylaysha, biz túlgha qalyptastyrudyng kóshpeli negizin joghalttyq. Sondyqtan kóshpendi qazirgi ghylymda fenomen retinde, adamzat tarihyndaghy erekshe qúbylys retinde qarastyrylady.

Mening zertteuimning maqsaty — nomad túlghasynyng «túlghalyq bastauyn» anyqtap, ony tarihtyng shanynan tazartu (Abay aitqanday, «samorodok»). Osylaysha, bizding úly atamyz — kóshpendi-nomad — býgingi ghylym ýshin de, zamandastarymyz ýshin de naghyz fenomenge ainalmaq.

Úly kóshpendilerding qatarynda men ata-babalarymyz — Qorqyt Ata men Asanqayghy Atany erekshe atap ótkim keledi. Sonymen qatar, anyzdar men jyrlarda aty saqtalghan basqa da úly túlghalar bar. Mysaly, qazaqtar Tomiris turaly filim týsirdi, biz halqymyzdy qútqaryp qalghan Shyraq batyrdy bilemiz, sonday-aq kóptegen basqa da úly túlghalar bar.

Kelesi súraq tuyndaydy: bizge búl ne ýshin qajet?

Býgingi tanda týrki halyqtary tәuelsiz memleketter qúrdy, al keybireuleri әli de tәuelsizdikke úmtyluda. Osynday jaghdayda ortaq tarihymyzdy, dәstýrlerimizdi, tilimiz ben mәdeniyetimizdi bilu, sonday-aq ortaq ata-babamyzdyng beynesin tanu erekshe manyzdy. Nomad túlghasynyng bolmysynan biz әli de mentaliytetimizde, salt-dәstýrimizde saqtalyp qalghan ortaq qasiyetterdi taba alamyz. Búl ortaq bolmys bizge ghasyrlar boyy syrtqy kýshterding әserinen tuyndaghan bólshektenudi jenuge kómektesedi.

Osy túrghydan alghanda, qazaq halqy songhy nomadtar bolghanyn atap ótu manyzdy. Kóshpeli ómir salty 1920-jyldardyng sonynda bolishevikterding újymdastyru nәtiyjesinde joyyldy. Búl ýderis halqymyz ýshin auyr qasiretpen ayaqtaldy — asharshylyqtan qazaqtardyng jartysynan astamy qaytys boldy, milliondaghan adam shetelge qashugha mәjbýr boldy, al onyng saldary býginge deyin sezilude.

Soghan qaramastan, qazaq halqy ózining «kóshpendi beynesin» seniminde, dәstýrlerinde jәne tәrbiyesinde saqtap qaldy. Mysaly, qazaqtyng maqal-mәtelderi túlghanyng minez-qúlqyna negiz bola otyryp, ony ómirding mәnin týsinuge baghyttaydy. Qazaq danalyghy shyn mәninde ómir sýru filosofiyasy, ekzistensialdy filosofiya retinde qarastyrylady. Qazaq ýshin ómirding mәni — osy dýniyede jaqsy is jasau, artynda óshpes iz qaldyru. Búl úrpaqtan-úrpaqqa jalghasqan batamen rastalady.

Filosofiyalyq túrghydan alghanda, eki negizgi baghytty bólip kórsetuge bolady:

Birinshisi — Qorqyt Ata baghyty. Qorqyt Ata anyz boyynsha qobyzdyng «atasy» atanyp, óner men mәdeniyetting mәngiligin beyneledi. Qobyz — halyqtyng óneri men mәdeniyetining simvoly, ol halyqtyng jadynda mәngi saqtalady.

Ekinshisi — Asanqayghy Ata baghyty. Onyng әleumettik filosofiyasy halyqtyng baqytyna baghyttalghan. Onyng Jerúiyq iydeyasy — halyq óz kýshimen tughan jerinde «jerdegi júmaq» jasay alady degen senimge negizdelgen filosofiya. Asanqayghy ýshin әrbir halyq — óz tarihynyng tolyqqandy subektisi, әreketshil túlgha, yaghny jaratushy.

Býginde tuystas týrki halyqtarynyng aldynda ortaq týrki әlemin qalyptastyru mindeti túr. Búl jolda Qorqyt Ata men Asanqayghy Ata siyaqty úly túlghalardyng róli erekshe. Olar bizge býgingi tanda da shabyt beredi.

Osymen óz sózimdi ayaqtaymyn. Nazarlarynyzgha rahmet!

Ábdirashit Bәkirúly,

erkin filosof

Abai.kz