Balalar әdebiyeti turaly sóz etken shaqta osy taqyrypty kóterip jýrgender eshkimge kereksiz bósteki sózge kóp ýiir bolyp ketken joq pa degen oigha qalatynymyz ras.

Shyndyghyn aitar bolsaq, әleumettik jelide balalardyng tәrbiyesindegi jas úrpaqty ana tilmen susyndatudyng joldary, últ bolashaghy turaly taqyryptar mýldem auyzgha alynbaytyn boldy. Auyzgha alynbaytyn sebebi, bylayghy júrt atalghan mәseleni tek qazaq tili múghaliminin, til bilimi salasynyng mamandary hәm Til basqarmasynyng atqaratyn júmys dep sanaytyn týsinik sanamyzda berik qalyptasyp ketti.

Búl arada aitpaghymyz internetting keninen qanat jany songhy jyldary jurnaldarynyng taralymyn mýldem azaytyp jiberdi. Kezinde tanymal aqyn-jazushy, qogham qayratkerlerinyng tuyndylary jaryq kórgen «Baldyrghan», «Aqjelken» jurnaly men «Úlan» gazetterining de basynan baqtary taya bastady. Shynymyzdy aitsaq, ana tilimizdi ýiretu balalar basylymynan bastalady. Biraq olardy zamangha beyimdep shygharu jaghy osy újymdar tarapynan eskerilmey otyrghan jayy bar.

Chat ashyp, oghan ata-analardy tartyp, memleket bólgen aqshagha shtat ashyp, belsendi túlghalardy tartar bolsa, tiyn-teben tólep jastargha shygharmalar jazyrar bolsa, «Úrpaghymyz qazaqsha sóilemeytin boldy» dep ýide otyryp zar qaqsyatyn ata-analarmen pikir bólisse, osy bir «júqpaly indettin» aldyn aludyng jolyn qarastyrugha qoghamdy júmyldyrsa kóp nәrse biter edi.
Qazir balalar BAQ bir bólek, onyng oqyrmandary jas baldyrghandar bir bólek әlemde ómir sýrip jatyr. Balalar BAQ mendjerlik әbjildik joq.

Mektepaldy dayarlyq toby, bastauysh synyp oqushylaryna sabaq arasynda balalargha arnalghan gazet-jurnaldar yutub arnalar ashsa, obylstyq bilim basqarmalarymen birlesip júmys jasasa kóp nәrsening orny tolar edi. Osy yutub arnalarda tóbe kórsetken ózi qatarly oqushylardyng tyrnaqaldy dýniyesin tyndaghan jas óskin jazugha qúlshynysy oyanyp, qolyna qalam alyp, shygharmashylyq әlemining bosaghasyn attar edi.

Aqyn-audarmashy Erik Qayratbekúly qúrghan Qúnanbay qajy atyndaghy «Alash audarmashylary odaghy» osy baghytta kóp nәrse istep jýr. Balalar әdebiyetin daymtudyng bastau kózi audarmada jatyr. Qazir «Sandyq dәuir» qazaq tilinsiz damyp jatyr. Qanday ókinishti. Sifrlyq dizayn salasynda qanday mamandyqtargha súranys kóp ekenimen oy bóliskimiz keledi. Keyin osy oilarymyzdy basqa qyrynan tarqatatyn bolamyz.

Erik Qayratbekúly Qordyng missiyasy turaly:

Tek 4-15 jas aralyghyndaghy jas oqyrmandargha «Web - audarma» salasyna Qazaqstandaghy mýmkindigi shekteuli nemese júmyssyz jýrgen pedagogtar, arnayy túraqty tabysy joq jәne jalghyz basty ata-analar jәne az qamtylghan otbasynda tәrbiyelenip jatqan, asyraushysynan aiyrylghan janúyadaghy shәkirtterdi qatystyru әri olardy arnayy oqytu, audarma salasynda jasaghan enbekterining jemisin kóruin memlekettik qoldau sharalarynan tys sheshu baghytynda Ayakóz, Kókpekti audandarymen baylanys jasap otyrmyz. Bәri birden bola qoymaydy. Osy baghytta óz basym Semey qalasynda N11 mektepte «Aq qauyrsyn» ýiirmesin ashyp, audarmashy jәne shygharmashylyq túlghalardy dayyndaugha kirisip kettik. Tómendegi ýndeuimiz Abai.kz saytyna shyqty. Júrt tanys boluy ýshin mәtininen ýzindi bere ketkendi jón kórdik.

Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaev Últtyq qúryltaydyng ýshinshi otyrysyn elimizding Batysyndaghy Atyrauda ótkizgeni bizding 11 mektepting oqushylaryn bey-jay qaldyrghan joq. Bizge últymyzdyng bolashaghy bolyp tabylatyn shәkirtterge osy Qúryltaydaghy Preziydentimizding ana tilimizding respublikamyz ben odan tysqary jerde órken jaiyna qatysty oy tolghaghan tómendegi tezisteri: «Kelesi mәsele. Tilimizding qoldanu ayasyn keneyte týsu memlekettik sayasattyng basty baghyty bolyp qala beredi. Búl – biz ýshin myzghymas ústanym.

Elimizde qazaq tiline degen súranys jyl ótken sayyn artyp keledi. Qazaq tili biznestin, ghylym men tehnikanyng tiline ainala bastady. Búl ýrdisti odan әri damytudyng eng tiyimdi әri tóte joly – aghartushylyq.

Qazir iri kitap dýkenderinde qazaq tilindegi tuyndylardyng ýlesi arta týsti. Songhy kezde baspagerlerding jana buyny әlemdik bestsellerge ainalghan shygharmalardy audaryp jýr. Kóptegen kitaptardy shygharyp jatyr. Audarylghan kitaptardyng ishinde kórkem әdebiyet qana emes, iskerlik baghyttaghy tuyndylar da kóp. Memlekettik sayasattyng mәni – osynda.

Eshkimdi mәjbýrlemey, kýndelikti ómirdegi qajettilikti arttyru arqyly tilimizding túghyryn nyghayta beremiz. Memlekettik tilge qatysty qúr sózden eshtene shyqpaydy. Eng bastysy, naqty is boluy kerek» ýlken oy salyp, qazaq tilin jana belesterge kóteruge jetelegeni jasyryn emes.

Bizding 11 mektepting oqushylar komiyteti qazaq tildi mediakonteti qalyptastyrugha qatysty shәkirtter men studentter arasynda «Jas Alash Fandab» qozghalysyn ómirge әkelu ýshin atsalysugha qúrby-qúrbastarymyzdy shaqyramyz. Jәne tughan qalamyz Semeyding «Ruhany Astana» mәrtebesine layyqty bolu ýshin Web audarma salasynda óz ýlesimizdi qosqymyz keledi.
Sol sebepti әrbir joo, kolledj ben mektepterde jas audarmashylar komiyteti qúrylyp, qazaq tilining baghy ýshin tәrjimalar jasap, ghalamtor kenistigin ana tilimizdegi kontenttermen toltyryp, últymyzdyng mәdeniy-ruhany damuyna óz ýlesimizdi qosqymyz keletinin mәlimdeymiz.

Ábil-Serik Áliakbar

Abai.kz