Sәrsenbi, 6 Qarasha 2024
Betbúrys 906 1 pikir 2 Qazan, 2024 saghat 15:13

Mizam shuaq qútty bolsyn!

Suret avtordyng múraghatynan alyndy.

1 qazandy  «qarttar kýni» dep emes, «mizam shuaghy» dep ataghan jón.

Jazdyng aptap ystyghynyng beti qaytyp, keshi qonyrsalqyn bola bastaytyn, qyrkýiek aiynyng songhy kýnderi men qazan aiynyng ortasyna deyin bolatyn shuaqty kýnderdi, qazaqtar «Mizam shuaq» dep ataydy. Osy uaqytta órmekshining órmegi auada úshyp, kýnning shuaghynan keybir ósimdikter qaytadan kóktep, gýldeui mýmkin uaqyt. Mizam shuaghy kýzding altyn týsimen erekshe núrgha bólenip, jylulyghyn tógedi. Búl mezgildi adamdar jazdyng songhy shuaqty kýnderinen lәzzat alu dep týsinedi.

Mizam sózining tórkini arab-parsy tilderinde «tarazy» maghynasyn bildiredi. Yaghny eki mezgilding tarazysynyng tenesip, kezegimen jaz mezgilining kýzge auysatyn ólara uaqyty.  «Mizam» sózin Abay da «Ghylym tappay maqtanba» óleninde:

Sóz mәnisin bilseniz,
Aqyl – mizan, ólsheu qyl.
Eger qisyq kórinse,
Meyling tasta, meyling kýl, - dep sóz mәnisin aqyl tarazysyna saludy megzeydi.

Búl uaqyt tabighattyng «mizam shuaghy» siyaqty adamnyng da kemeline kelip, kógerip, kóktep, jemisin berip, ósip, ónip, tolysatyn  mizam shuaghy.  Úrpaghyn ósirip, nemere sýiip,  kelin júmsap,  úrpaghynyng ortasynda shuaghyn shashyp masattanyp, qyzyghyn qyzyqtap  otyratyn  mizam shuaghy. Kәzir «qarttar kýni» dep atap jýrgenimiz – kemeline kelgen qazynaly shaqta qúlaqqa jaghymsyz estiletin mәnsiz sóz. Qazaqta «qart» dep, әbden egde tartqan, tayaqqa sýienip, qayraty ketip,  enkish tartqan adamdardy aitady.   «Qarttar kýninde»   zeynet jasyna kelgen adamdardy qúttyqtayyn deseng «men әli qart emespin» dep shamdanyp jatatyny da sol. Kýnning shuaghyna qúlpyrghan tabighat siyaqty  adam da kemeline kelgen shaqta úrpaghynyng shuaqty jýzderine qarap masattanyp otyrady.  Ózining ótken ómiri men jetken jetistigi, alghan asuyna kónili tolyp, keybir ókinishti sәtterin  de tarazygha salady.

«Mizam shuaq» shyghys jәne batys slavyandarda da  keng taralghan. Germaniyada kýzding osy bir mezetin «kәri әielderding jazy» dese, orys halqy «babie leto» dep  ataydy, Bolgariya men Serbiyada «syghan jazy», Soltýstik Amerikada  «ýndi jazy», Italiyada  «әulie Martin jazy», al Gollandiyada  «jazdan keyingi jaz» deydi eken.  Endeshe  jazdan keyingi az  uaqyttyq  shuaqty, lәzzatty jazdaghy 1 qazandy  «qarttar kýni» dep emes, «mizam shuaghy» degenimiz dúrys.

Almahan Múhametqaliqyzy

Astana

Abai.kz

1 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1093
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 1878
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 1854