Senbi, 23 Qarasha 2024
Abay múrasy 1665 10 pikir 4 Qazan, 2024 saghat 12:34

Abaytanudy tyghyryqtan qalay shygharamyz?

Suretter D.Omarovtyng jeke múraghatynan alyndy.

Álemning qanday qúbylysy bolsa da, tolqyn tәrizdi onyng órleu jәne qúldyrau dәuiri bolady. Zattyq әlem iynersiya zandylyghyna baghynatyndyqtan, órleu men qúldyrau bir-birine birden auyspaydy, olardyng arasynda ótpeli kezeng bar. Kenes Odaghy dәuirinen Jana Qazaqstan dәuirine ótu ýshin de ótpeli kezeng kerek bolyp otyr.

Býgingi kýnderi elimizding jaghdayynyng tez jaqsaryp ketpeu sebebi de sol ótpeli kezende otyrghanymyzdan. Abaytanu salasy qoghamnyng bir kórinisi bolghandyqtan, ol da ózining qúldyru dәuirinen ótpeli kezenge ótip, kóptegen qiynshylyqtargha jolyqty. Nәtiyjesinde ózining búrynghy qúldyrau dәuirinen jetilu jolyna әli týse almay jatyr.

Abaytanudyng tyghyryqqa tirelip, tipti qúldyraghan jaghdayyn bildiretin kóptegen mysaldar keltiruge bolady. Mysaly, abaytanushy M.Myrzahmetov «Tolyq adam» atty kitap jazdy. Biraq búl kitaptan tolyq adamnyng qanday boluy  kerek ekenin týsinu óte qiyn. Sebebi, avtordyng ózi tolyq adamnyng kim ekenin bilmeydi. Onyng oiynsha jaqsy adamnyng barlyghy tolyq adamgha jatady. Búl qate týsinik, sebebi, ruhany jolgha tolyq týskender ghana tolyq adam bolyp tabylady. Al búl jol Abay kórsetkendey, әrkim týse almaytyn «Bek shetin, bek nәzik jol». Eng jamany, abaytanushylar sany kýrt qysqaryp, seksen jastyng arghy-bergisindegi qart adamdar ghana qaldy. Jastar joq. Sebebi, abaytanudy mektep qabyrghasynda tolyq oqytpaydy. Abay oblysy qúrylghan son, Semey mektepterinde abaytanu sabaghyn engizbek bolyp, birneshe әdebiyetshiler oqulyq jazypty. Solardyng bas redaktory «Men jazghan «Abaytanu» oqulyghyn nege qoldanbaysyzdar?» degen súraghyma «Siz Abaydy óte dindar etip jiberipsiz» dep jauap berdi. Abaytanu oqulyghyn jazghandardyng danyshpanymyzdyng ruhany dengeyin, onyng kim bolghanyn týsinu dengeyleri osynday. Semeydegi Abay muzeyinde «Abay – hakim» degenge menzeytin kórinister mýldem joq.   «Abaydy nege zerttemeysinder?» degen súraghyma Filosofiya instituty diyrektorynyng orynbasary filosofiya ghylymdarynyng doktory Serik Núrmúratov  «Ádebiyetshiler zerttep jatyr ghoy» desin.

Búl mysaldardy Abaytanu qúldyrap ketti degenim qúr sóz bolmasyn dep keltirip otyrmyn. Búlar qarapayym halyq qana emes, sonymen birge, abaytanu salasyndaghy ghalymdar men ghúzyrly adamdardyng ózderi de danyshpan babamyzdyng ruhany múrasyn tereng qabylday almaytynyn, әlemdegi, tipti elimizdegi manyzyn týsinbeytinin kórsetedi. Sondyqtan, onyng múrasyna selqos qaraydy.

Otyz jylday boyy Abaydyng ruhany múrasyn jýielep, onyng Shәkәrim, M.Áuezov dýniyetanymdarymen ýndestigin kórsetetin onnan artyq kitap, jýzdegen maqala jazghan adam retinde men búl mәseleni әuelden kótergen edim. 2008 jyly «Shәkәrim shyny» atty kitabym jaryq kórdi. Búl kitapta men tómendegidey úsynys jasadym:

«Erekshe tughan Indigo balalardy kezinde kóre bilip, olardyng erekshelikterin dúrys týsinip, basqalardan bólek tәrbie beru kerek. Eger olardy kópshilikpen birge tәrbiyelese, onda olar ózderining erekshe qasiyetterin jetildire almay, tipti olardan aiyrylyp qalyp, basqa qarapayym balalarmen birdey bolyp ketui mýmkin. Al búl balalar ózderining zor qasiyetterin ósirip, keleshekte ata-anasynyng maqtanyshy, halqynyng sýiener tiregi, adamzattyng jaryq júldyzy, kemenger oishyly, iri ghalymy, ne bolmasa óner qayratkeri boluy mýmkin. Ýlgi alatyn, algha sýireytin jaryq júldyzday jol kórsetetin onday adamdar bolmasa halyq qarapayym tobyrgha ainalyp, artynan irip-shirip, keri ketip, ózin-ózi joghaltyp aluy da ghajap emes. Algha sýireytin ziyaly qauymynan airylyp, aqyry tarih sahnasynan joghalghan halyqtardyng taghdyry búghan jaqsy mysal bolady.

Keybir elderde Indigo balalargha erekshe kónil bólinip, jaghday jasalady. Mysaly, Qytayda olar kópshilik nazarynan tys arnayy mektepterde oqidy. Olar elding keleshek basshylary, elding strategiyalyq isin atqaratyn iskerleri men barlaushylary. Izrailda múnday balalarmen bilim ministrligi arnayy qúpiya jospar boyynsha shúghyldanady. Fransiyada olardy basqa shet elderge jiberip oqytady. Al Reseyde búl balalardy tәrbiyeleu jóninde arnayy jospar dayyndalyp jatyr. Bizding elde de erekshe daryndy balalargha arnayy mektep ashu kerek».

Osylay 2008 jyldan bastap әrbir qalada ýzdik oqushylargha arnalghan Nazarbaev Ziyatkerlik Mektepteri ashyla bastady. Býgingi  tanda elimizde olardyng sany jiyrmadan asty.

Men osy kitabymda tómendegidey taghy bir úsynys jasadym. Búl úsynys abaytanu ortalyqtaryn ashu turaly edi.

«Qoghamnyng kýrdeli mәselelerin tolyq ashyp, terenirek týsinuimiz ýshin Shәkәrim men Abay ilimin dúrys mengeruimiz kerek. Eger osy úly oishyldardyng múralaryn zertteytin arnayy ortalyq bolyp, ony bir jýiemen halyqqa úsyna bilsek, qogham ýlken payda alar edi. Resey elinde Pushkin múrasyn zertteytin arnayy ghylymiy-zertteu instituty bar. Al bizding Shәkәrim, Abay tәrizdi oy alyptarymyz bola túryp, olardyng ruhany múrasyn zertteytin tek qana M.Áuezov atyndaghy әdebiyet jәne óner institutyndaghy bir bólimnen basqa arnayy mekeme joq. Al búl oishyldardyng ruhany múralary Pushkin múrasynan artyq bolmasa kem bolmaydy. Sebebi, olardyng ruhany múralary kórneu әlemdi ghana emes, kózge kórinip bilinbeytin tylsym әlemdi de, sonymen birge, ruhany әlemdi de qamtidy. Yaghni, olardyng múralary materialdyq jartylay bilim emes, býkil Bolmysty týgel qamtityn tolyq bilim. Bizding alyptar ýlken aqyn ghana emes, eng әueli bolmys syrlaryn ashyp beretin oishyl-filosoftar, sonymen birge olar tarihshy, kompozitorlar retinde kórinedi. Endeshe, Abay-Shәkirim ghylymy zertteu ortalyghy filosofiya, әdebiyet, óner, til, muzyka tәrizdi qazirgi bastary qosylmay jýrgen ghylymdardyng bastaryn qosyp, búlardy bolmys syrlaryn ashu jolynda bir arnagha salady. Sonymen birge, qazirgi filosofiya, әdebiyet, óner, til zertteu instituttary osy ortalyqtan nәr alyp, jandanularyna mýmkindik tuar edi».

Ózimning búl úsynystarymdy tolyq keltirip otyruymnyng sebebi – men kitapti ministrding óz qolyna tapsyrdym. Búl bir sәti týsken jaghday bolghan edi. Sonyng әseri me, bilmeymin, әiteuir sol jylghy kýzden bastap qazirgi Qazaqstan últtyq pedagogika uniyversiytetinde (búrynghy KazPI) jәne Ál-Faraby atyndaghy Qazaqstan últtyq uniyversiytetinde (búrynghy KazGU) Abay ghylymiy-zertteu ortalyqtary ashyldy. Keyingi jyldary Astanada Abay akademiyasy ashylyp, basqa qalalarda da birneshe ortalyqtar payda boldy.

Osylay arnayy ziyatkerlik mektepterde tәrbiyelengen ýzdik balalar orta bilim alghan song Abay ortalyqtarynda ruhany bilimderin tolyqtyryp órkeniyetimizding negizgi qozghaushy kýshine ainaluyna jaghday jasaldy. Biraq olay bolmady. Ziyatkerlik mektepti bitirgender shynynda da jaqsy bilim alyp, ómirde óz oryndaryn tapqanymen, olar abaytanu salasyna bet búrmady. Sebebi, abaytanu ortalyqtary aldyna qoyylghan mindetterdi orynday almay, jas buyndy ózderine qyzyqtyra almady.

Onyng da sebebi bar. Ádebiyetshi ghalymdar Kenes Odaghy dәuirinen kele jatqan abaytanu salasyn qoldarynan shygharghylary kelmey, kýreske shyqty. Osylay abaytanu ortalyqtaryn tolyghymen óz qoldaryna aldy. Ádebiyetshiler abaytanugha jana kózqarasty qabylday almay, eski sarynmen Abaydy aqyn retinde qabyldap, onyng aqyndyghyn zertteuden asa almady. Múnday jolmen Abaydyng danyshpandyghyn ashyp, ony halyqqa jetkizu mýmkin emes edi. Sebebi, Abaydyng aqyndyghy onyng kórkem oiyn jetkizetin qúral ghana. Hakim Abaydyn  ruhany múrasyn týsinip, ony halyqqa jetkizu ýshin teolog, eng bolmasa filosof bolu kerek. Danyshpannyng aqyndyghy onyng ishki syryn jetkizetin syrtqy symbaty ghana. Abaydyng ózi «Eki týrli nәrse ghoy syr men symbat» dep tegin aitpaghan. Ol otyz segizinshi sózinde de әrnening ishki syry men syrtqy symbaty bolatynyn, syrtqysy ishtegi symbattyng kýzetshi tәrizdi, al ishki mәn bolmasa, onday kýzetting qajeti de joghyn týsindiredi.

Osylay, әdebiyetshiler abaytanudy ruhany bolmysynan aiyryp syrtqy kórinisin ghana qaldyrdy, keybir jerlerde tipti kýnkóris ýshin bizneske ainaldyryp jiberdi. Ádebiyetshiler qarsylastaryn osylay yghystyryp, abaytanu ortalyqtaryn týgeldey ózderining qoldaryna aldy. Biraq, paydasynan ziyany kóp boldy. Mysaly, 2008 jyly Qazaqstan Últtyq pedagogika uniyversiytetinde «Hakim Abay» ortalyghy ashylatyn bolyp, onyng diyrektorlyghyna filosofiya ghylymdarynyng doktory Múrat Sabitov taghayyndalmaqshy edi. Biraq, Jabal Shoyynbet oghan qarsy shabuyl úiymdastyryp, yaghny onyng ghylymy júmystaryn últtyq ruhqa qauipti dep «әshkerelep»,  aqyry professordyng ornyna ózi otyrdy.  Sol siyaqty Qanaghat Jýkeshevti qaralap jazyp («Jýkeshevting búl qay «dalbasasy»?, Týrkistan gazeti, 27.09.2007j. J.Shoyynbet, «Qazaqty, Abaydy qorlap doktorlyq dissertasiya qorghamaq», Qazaq әdebiyeti gazeti, 12.09.2007j.) filosofiyadan doktorlyq júmysyn qorghatpay tastady. Osylay qazaq tilin damytu jolynda ýlken tosqauyl qoyyldy. Keyinde kitap bolyp shyqqan Q.Jýkeshevting búl manyzdy enbegi qazaq tilining damu dinamikasyn kórsetip, keleshekte ony zaman aghymyna beyimdeu joldaryna arnalghan edi.

Taghy bir mysal keltiretin bolsaq, 175 jyldyq mereytoyy qarsanynda Abaydyng tolyq jinaghy shyqty, biraq sapasyz, búrynghy eski núsqadan aiyrmashylyghy shamaly. Endi Shәkәrimning tolyq jinaghyn shygharmaq. Birde Ádebiyet institutynyng diyrektorynyng orynbasaryna әdeyi baryp jolyqqan edim, onyng maghan aitqany: «Biz tek qana Shәkәrim shygharmalarynyng jinaghyn ghana beremiz. Al ony qalay týsinu әrkimning óz erkinde». Búl әuliyening enbekteri zerttelmeydi, ruhany múrasy taldanbay qala beredi degen sóz. Masqara jaghday emes pe.  Qarapayym jinaqty kez kelgen redaksiya ózi de qúrastyra alady. Filolog J.Dadebaev bastaghan Ál-Faraby atyndaghy  QazÚU-ning Abay ortalyghy budjet qarjysymen Abay jayly qyryq tomnan artyq kitapty basyp shyghardy. Biraq janasha kózqaraspen jazylghan filosoftar júmysy joqtyng qasy, bәri derlik eski dәuir janghyryghy. Men «Abay múrasyn qoldanu joldary» atty kitabymdy úsynyp edim, «Qarajat bitti. Aqsha berseniz shygharamyz» dep, әrbir kitapqa ýlken aqsha súrady. Artynan búl kitapty on ese az aqshamen ózim shyghardym, tipti, Abay medalimen de marapattaldym.

Endi abaytanudy tyghyryqtan shygharu joldaryn izdestiruimiz kerek. Búl «Jana Qazaqstan» qúru jolyndaghy alghashqy sharttardyng biri boluy kerek. Sebebi, qoghamnyng janaruy oy jýieni janartudan bastalmaqshy. Syrtqy, yaghny sayasi-ekonomikalyq ózgerister arqyly «Jana Qazaqstandy» dýniyege әkelu mýmkin emes. Filosofiya instituty býgingi kýnderdegidey ýnsiz otyrmay, júmysy týbegeyli ózgerip, búl baghytta avangard boluy kerek. Sol ýshin abaytanu jәne shәkәrimtanu onyng qúzyryna berilui kerek. Búl-bir. Ekinshiden,  filosof ghalymdargha ministrlik Abay jәne Shәkәrimning ruhany múrasyn qogham iygiligine jaratu, atap aitqanda, abaytanushylargha ruhany bilimdi iygeruge septesui kerek. Abaydyng ruhany múrasyna tek qana teologiya arqyly ghana terendep enuge bolady. Sondyqtan filosoftar men teologtardy biriktirip, ortaq bir jýie qúru kerek. Ýshinshiden, mektepke abaytanu sabaghyn tolyqtay engizip, oqu ministrligine solardyng arasynan keleshek abaytanushylardy tәrbiyeleu jýiesin jasau tәrizdi naqty isterdi mindetteu kerek.

Osylay, Abay múrasyn eski sarynnan arylyp, janasha kózqaraspen qabyldaghanda ghana onyng sheksiz túnghiyghynan ómirlik quat alugha mýmkindik tuady.

Dosym Omarov,

abaytanushy, filosof

Abai.kz

10 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1465
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3233
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5341