Senbi, 23 Qarasha 2024
Ádebiyet 1981 0 pikir 8 Qazan, 2024 saghat 15:14

Ádebiyetshi Raqymetolla Ápsheúly jayly ne bilemiz?

Suret avtordyng jeke múraghatynan alyndy.

Osy zaman Qytay qazaq әdebiyetining kórnekti ókilderining biri, sonau 1950 jyldary-aq, proza jandyrynda óz biyigine kóterilgen sarabdal jazushy, drammaturg, әdebiyettanushy, zerttermen, kompozitor, baspager, saqa jurnalist Raqymetolla Ápsheúlynyng dýniyege kelgenine biyl 100 jyl, al ómirden ótkenine 24 jyl boldy. Soghan oray shәkirti әri dos bauyry, aqyn Sәly Sәduaqastyng on jyldyng aldynda jazghan «Ómirdegi Raqan» atty hronikalyq essesin nazarlarynyzgha úsynyp otyrmyz. Essede avtor Rahymetolla Ápsheúly Quanovtyng ómirdegi bolymys-bitimi, taghdyry, ómir joly, kisilik erekshelikteri, otbasylyq jaghdaylary jóninde ózi kórip, bilgenderi turaly oqyrmangha jetkizudi maqsat etken.


Ómirdegi Raqan

Memlekettik týiindi ghylymy zertteu temasynyng mindettemesine say Shynjang Qoghamdyq ghylymdar akademyasy jәne onyng Últtar instituty úiymdastyryp jazdyrghan «Qazaq әdebiyeti tarihy» atty kitaptyng «Osy zaman әdebiyeti» bóliminde Raqang jónindegi taraudy men jazghan edim. Jazushynyng kózi tiri kezinde jalpy jasampazdyghy turasynda «Qalamynyng qarymy qaytpaghan qart jazushy» degen maqala jazgham. «Jazushynyng jan syry» degen aidarda eki mәrte súhbat ótkizgen de jayym bar. Sol ýshin, búl joly tek
ómirdegi Raqang turasynda ghana oqyrmandargha syr shertpekpin.

Jazushy Raqymetolla Ápsheúly (1924 – 2000 j.)

Raqandy túnghysh ret 1962 jyly kórgenim esimde. Shynjang uniyversiytetinin
3-kursyn tamamdap Argúnnen (qazirgi Qazyna institutynyng ornynan) Nanliyangha (osy kýngi Shynjang uniyversiytetining aulasyna) janadan kóship kelgen kezimiz. Mereke, demalys kýnderi keshterde student-studentkalar júp-júp, top-top bolysyp biyge ne kinohanalargha shúbyramyz. Ol kezder de kóshe avtobuzdary az әri erte toqtap qaltyn. Sonysyna oray avtobuzgha otyratyn jastarda kóp bolmaushy edi. Qashan bolmasyn «on birinshi avtobus» dep atalatyn eki ayaqpen tartyp ketushi edik. Jayau jýristerin «on birinshi avtobus» atandyryp alghan taghy jastardyng ózi. Býgingi jastar iә sener, iә senbes, ol kezderde Argúnnan yaky Shynjang uniyversiytetinen Iyshóyangha (№1-shipahana) jayau baryp biylep qaytu degen studentter ýshin týk te әureshilik sezilmeushi edi. Qayta joldyng tipti de alysyraq boluyn tilep túratyn kezimiz...

Al, by bolmay qalsa, kinohanagha baramyz. Bertinge deyin «Dostyq kinohanasy» atalghan kinohana mektebimizge bir-aq beket jerde. Kinohanagha juyqtau kóshede Jazushylr aulasy bar. Olay-byllay ótip bara jatqanymyzda sol kóshening qiylysynan jazushylardy kórip qalamyz. Tәleyli bireuimiz olardyng birnesheuin kórip qalsaq, jataqqa jetip alghan son, al, sayraymyz-ay kelip, Raqandy túnghysh kórgenim esimde qalghany da sodan boluy kerek. Bar bolghany kózimmen jer shúqyp túryp sәlem bergenim. Sәlemimdi alghan, almaghanyn da anghara almay, úsynghan qolyn iymene túryp әreng aldym da úzay berdim. Qasynda sóilesip túrghan ýsh kisining betterine de qaraghamyn joq. Sóitip, Raqanmen birinshi ret aiqasqan tilim «assalumaghalikum!» ghana bolyp edi.

Arada alty jyl ótkennen keyin Raqanmen bir aulada qonsy kórshi boldym. Eki ýiimizding arasynda bir úighyr kisining ýii bar. Onyng aty da Raqymetolla edi. Toptasyp túra qalghan bir ýnsizdikte úighyrdyng әigili aqyny Teyipjan Áliyev qarsysynda túrghan Qaqshana (Qausylqan Qozybaevqa): «Qaqsha, qarap túrmay, bizdi kýldire túrmaysyng ba?!» degende, Qaqshang marqúm: assalumaghalikum, rahymetolla! dep ong jaq iyghyna, assalumaghaliykúm rahymetolla! dep sol jaq iyghyna basyn búrsa kerek qoy. Sol-aq eken qoralanyp túrghan kóp adam du kýlipti. Sóitse, Qaqshannyng bir jaghynda qazaq Raqymetolla, bir jaghynda úighyr Raqymetolla túrypty emes pe! Janaghy aitqan kórshim – sol úighyr Raqymetolla edi. Sәl shamkósteu әri әielin kýndegish kisi edi. Áyeli ózinen kóp kishi әri óndi adam bolatyn. Key-keyde aieli: - Raqymetolla! dep shaqyrsa. Marqúm Raqymetolla agha әtey: - Au, hanym, ne parmanynyz bar, mine men! dep ýiinen shygha keledi eken. Sondayda, kýieuinen iymenetin әiel: - Jo, jo...joq. sizdi emes, óz kýieuimdi shaqyrdym, - dep bezek qaghady eken. Al, Raqan: - A, solay ma? Meni shaqyrdy eken dep dәmelenip qalmadym ba? - dep qaryq-qaryq kýlip ýiine kirip ketedi eken. Raqannyng búnysyna ana Raqymetolla darday shamdanatyn kórinedi. Sodan әieline óz atyn atatpay, laqap atyn ataytyn bolypty.

Aldynghy qatar onnan: Qajyghúmar Shabdanúly, Raqymetolla Ápsheúly, Orazanbay Egeubay. Artqy qatarda Shәken Onalbay, ong jaghyndaghy Núrsara Áteybekqyzy.

Biz kóship barghan kezde Qausylqan Qozybaevtyng otbasy, Yrysbek Auqannyn
otauy, Aytqaly Ospannyng ýii, Omarghazy aghanyng jataghy sol auylada eken. Baryp kirgen ýiimiz eki-aq auyzdy ýi. Ertesi erte túryp, esigim aldyna jazdyq oshaq saludyng qamyna kirisip jatyr edim. Qaqpanyng syrt jaghynan Raqang kirip kele jatyr eken:

- Assalumaghalikum! - dep aldyna bardym.

- Uaghalikum uassalam! Sәly degen azamat sen boldyng ghoy! Raqymetolla degen aghang bolmyn. Myna ekinshi ýy meniki. Birneshe aidyng aldynda toy jasaghanyndy Qausylqannan estigem. Ol kisi toyyna barghan eken. Ekeuing jerlessinder ghoy deymin? Jәne búrynnan tanys siyaqtysyndar?

- IYә, tanyspyz agha, biz Toly da «sosialistik tәrbiyede» jýrgende Qausylqan
agha mekeme atynan baryp bizden hal súrap qaytqan, men de tolylyqpyn agha.

- Jaraydy, jaraydy. Birdeme istegeli jatyrsyng ba?

- Myna ýiding jazdyq oshaghy joq eken, soghan oshaq salayyn ba dep...

- O, bәrekeldi! Onday ónering bar ma?

- Oshaq jasaghandargha kómektesip, kórgenim bar edi. dolbarlap birdeme
qylarmyn dep...

-  Jә, onda men әitip-býitip oshaq jasap jýrmin. Qazir kelem, kómektesip
jibereyin. Kórshi haqysy-qúday haqysy deydi ghoy bizding qazeken, - dedi de ýiine qaray bettedi. Ne derimdi bilmey, birdem sileyip túrdym da qaldym. Kóz aldyma alty jyldyng aldyndaghy Raqang elestey qaldy. Endi mine, basqa bir Raqandy kórip túrmyn. Aytqanday-aq birneshe minut óter-ótpey Raqang qayta keldi. Qolghap kiyip alypty, qolynda shapqy, sylaq temir.

- Al, onda layyndy jasa, qane. Qaysymyz dagúng (sheber, ústa degen maghanada) bolamyz? - dedi de, mening jauabymdy kýtpesten, oshaq jasaltyn búryshty ynghaylay bastady. Dәl sol kezde qasymyzgha Qausylqan agha kele qaldy da:

- Kómek kerek pe, ei? - dep edi Raqana, Raqan:

- Oibay, ne degeniniz taqsyr? Siz jә degen tónkerisshil búqarasyz. Al,
biz degen «jyn-albastylarmyz», birdememiz júghyp ketpesine kim kepil? - dep
qaryq-qaryq kýle berdi. «Sóitip, ilgishtep sóilemeseng «albasty» bolamysyn?» dep Qaqshang da kýlip jatyr. Sóitsem, búl ekeuining qaljyndary eken. Qaqshannyng әli shetke túrghyzylmaghan Raqandargha «jyn-albastylar» qatarynda mәmile jasalyp, mekeme kóleminde qara júmysqa jegilip jýrgen kezi eken.

Raqanmen mening alghashqy tanystyghym mine osylay bastalghan edi. Ol kezdegi
jana tirlik – jas otaularda býgingi jas otaularday asta tók tirlik qayda? Qoghamnyng da, bazardyng da qúty qashyp, sýrensiz, adamdardyng bәri de jýden-jadang ómir ótkizip jatqan shaghy. Qylayaghy eki qalash nan alu ýshin keminde eki saghat kezek saqtaysyn. Bir shisha taza araq tapsan, jerden jeti qoyan oljalghanday quanatyn kezin. Alypsatarlar et, may araq-sharapty ýilerinde jasyryp satady. Ishpek-jemek dýkenderinde syra, susyn degendering atymen joq. Sonymen bir shәugim qara shaydy soraptay jýrip, týs aua oshaqty salyp boldyq. Qoly-basyn juyp tazalanghan song «ýige kirip shәy ishiniz!» degenime únamay, Raqang ýiine ketip qaldy. Men ýige kiruime, - Agha qayda? - deydi Kýlshiken.

- Ketip qaldy.

- Ýige nege ertip kirmeysin?

- Únamay qoydy.

- Úyat-ay, ýlken bir kisige oshaq saldyryp alyp, qúr auyz qoya bergenimiz úyat emes pe?

- Endi qaytemiz?

- Bar, aityp qoyyp kel, bir jaqqa ketip qalyp jýrmesin, sonyra kelip
tamaq jesin!

- Ne tamaq jasamaqsyn?

- Et asam! - deydi Kýlshiken.

«Qaydaghy etti?» degendey betine bajyrayya qaraghan edim, - Jәlem (sheshesin solay ataytyn) jibergen bir asym et bar. Sýri et, birer syily kisiler kelip qalama dep saqtap jýrgem. Bizdikine kele qoyatyn myna kisiden ýlken syily kisi de joq shyghar, sony asayyn desem Aytqaly aghalardyng oshaghy bosamay qaldy. Ótkende Orazqannan kelgen bir shisha araghyndy da tyghyp qoygham. Orazqan ol kezde Beyjinde últtar baspasynda istep jýrgen kezi bolatyn. Biz toy jasaghanda kele almay, artynan bireuden tórt shisha «Beyjing erekshe ónimi» delinetin «Argotu» araghyn jiberip bergen bolatyn. Demek, sonyng bireui bar boldy. Quanyp ketkendigimnen auzyma basqa sóz túspey:

- Onda, Qaqshandy da shaqyra salmaymyz ba? - deppin ghoy asyghys-ýsigis.

- Ony ózing bil, baghana ekeui «qaljyndasyp qaldy» dep eding ghoy. desede, aghadan (Raqandy aitady) jón súrarsyn, «bolady» dese, Qaqshang agha jana
ghana ýiine kirip bara jatqanyn kórdim, ýiinde bolatyn shyghar? Raqang betimdi qaytarmady, «barayyn bauyrym, astan ýlken emespin ghoy. Biraq, ana auyldas aghandy (Qaqshandy demekshi) erte barsam qalay, bol ma? - dedi.

- Ýibay agha, erte barghanynyz ne? Ózim-aq baryp shaqyrmaqpyn, - dep shygha
jóneldim. Sóitip, tasmanday taghdyrymnyng shekesi jipsip, kónilime bir quanysh úyalap, rahatty bir sezimge bólengen sәtim-úyaday kýrkemning týtini úsha bastaghanyna endi ghana ýsh aidyng jýzi bolghanda eki ýlken aghamnyng basyn qosyp dәm tatyrghan sol sәtim bolghan edi. Qalay úmytargha?! Tamaq týsirer kezde Aytakendi – Aytqaly Ospanúlyn da shaqyryp keldim. Sol kýni biz egjey-tegjeyli tanysqan edik. Rulyq jaqtan Raqang men Kýlshiken agha-qaryndas. Al, jas jaghynan әke men qyz jolynda ekendikterin bilisken edi. Raqan, Kýlshikenning әkesimen týidey qúrdas bolyp shyqqan. Marqúm Raqang sol kýnnen bastap bú dýniyeden kóz júmghangha deyin Kýlshikendi «qyzym», key-keyde «qaryndasym» dep ótti.

Onnan Sәly Sәduaqas (artyndaghy balasy Qanat), Raqymetolla Ápshe, Baqtyr Imanghali, Toqtarbek Taghay, Zәtelbay Qasen, Ghany Sarjan. Alynghy jaqtan Shәken Qaliolla, shete mәmbet qatarlylar.

Sodan bir ay óter-ótpey Raqang «ústalyp» ketti. Raqang men Ómikennin
qashan, qalaydan-qalay «ústalyp» ketkenin, tar esik, tas bosagha-týrmege qalay qamalghanyn men «Tarbaghatay» jurnalynyng 2012 jylghy №1-sanynda jariyalanghan «Ómirdegi Ómiken» atty hronikalyq essemde tolyq jazghamyn. Desede, kóldeneng kók atty ishinara «jazghyshtardyn» oqyrman qauymdy adastyrmauy ýshin bir jәiitti qaytalap aita ketudi jón sanaymyn. Raqang men Ómikendi – Omarghazy Aytanúlyn әu basta ústaghan úiym Shynjang uniyversiytetining «6388» ataltyn búqaralyq úiymy bolatyn. Ol adamdardyng kóbi qazirde bar. Shynjandaghy eki lagerge bólinip ketken búqaralyq úiymdardy birlikke keltirip, avtonomiyaly rayondyq Tónkeristik komiytet qúrylghannan keyin әr eki ýlken búqaralyq úiym óz betterimen ústap alyp «myrza qamaqta qamap qoyghan» adamdardy týgel zang taraularynyng anyqtap bir jayly etuine ótkizip beru turaly qauly qabyldaghannan keyin, Shynjang uniyversiyteti «6388» ning qolyndaghy «qamaudaghy» kóp adamdar qatarynda Raqang men Ómikeng de Saqshy nazaratyna ótkizip berilgen bolatyn. Sol kóp adamdar qatarynda mәseleleri anyqtalyp, isting aq-qarasy aiyrylghangha (1968 jyly qarashadan 1976 jyly qarashagha deyin) 7-8 jyldyng óte shyqqany ras. Biraq, olar sotty bolmaghan әri olardy әu basta zang taraulary qolgha almaghan. Al, olardyng aitylmys «mәseleleri» 1976 jyly Saqshy nazaraty mekemege qaytaryp jibergennen keyin birjayly etilip, shara qoldanylghan bolatyn. Keyin ekeui de 1981jyly týbegeyli aqtalyp, ataq-abyroylary qalpyna keltirildi.

Raqang qamauda jatqan sol 7-8 jyldarda biz Raqang otbasymen kórshi otyrdyq. Ózi ústalyp ketkende, ýlkeni 5-6 jasta, kishisi 3-4 jasta eki kishkene qyzy men әieli qalghan artynda. Al, olardyng kórgen qiynshylyqtary men
tartqan japa-mashaqattaryn men aityp jetkize almaymyn. Biraq, solardy kórip jýrip, kónilimde týigen bir týiinim: әlde bir kezdeysoq auyru-syrqaugha nemese tosyn kelensizdikterge jolyghyp kóz júmbasa, adam balasy joqtyqta, jóp-jónki ashtyqta, jan tózgisiz suyqta birde týlki qúrsaq, birde ash jýrip te tiri jasay beredi eken. Sol eki qyz, sóitip jýrip-aq oqyp, erjetip darday maghlúmatty bilim alyp, qoghamnyng bir-bir jaramdy qolghanatyna ainaldy.

Týrmeden qayta oralghannan keyin de Raqang olargha kóp es qata almady. Onyng sebebi tómende aitylady. Týrmeden shyqqannan keyin de úiymdyq jaqtan Raqana jyly shyray kórsetken eshkim bola qoyghan joq. Aytqaly ekeuimiz ghana sәlemdesip, oraty bola qalghanda dәmdes bolysyp, ansha-múnsha shýiirkelesip jýrdik. Ol kez Raqannyng «erding jasy – eluge» endi ilingen kezi. «Jazsam, syzsam» degendi auzyna da almaydy. «Redaktorlyghymdy qayta istesem, bolmaghanda basqaday júmys istesem» degendi kóp aitady. Ol tústa jalghyz jurnaldan basqa qazaq qyzmetshileri júmys isteytin oryn da joq edi. Úiymdyq jaqtan «júmys isteytin oryn joq dedi me, әlde jurnalda isteu tolymdylyghy joq» dep eseptedi me, Raqana «pensiyagha shyqsanyz» depti degendi estip jýrdik. Ol da ras sóz eken. Ony men 1990-shy jyldardyng sonyna ala qolyma týsken Raqannyng eki parsha qoljazbasynan úqtym. Qoljazbanyng bireuin qazaqsha, bireuin úighyrsha jazypty. Ekeui de qazir mening qolymda saqtauly túr. Ekeuinde de «júmysqa ornalsu, júmys isteu» talap etilgen.

Rekenning Aytqaly ekeuimizge kóbirek jaqyndasyp, kónilkýiin aitatyn
sebebin de ózinen úqtyq. Men uniyversittetti bitire salyp «sosialistik tәrbie qozghalysynda» ýsh jyl jýrip kelgen, mekemening kәsiptik júmystaryna jurnal qalpyna kelgennen keyin ghana aralasyp jýrgen «taza kәdir» (búl Raqannyng óz sózi). Al, Aytqaly mekemedegi qazaq kadrlarynyng ishindegi jalghyz partiya mýshesi bolghandyqtan, bizding sózimiz jogharydaghylargha ótedi dep oilaydy eken marqúm.

Rasynda da solay boldy. Menen góri Aytqalidyng úsynysy ótimdi boldy. Sóitip, biz «ózimiz baqylap istetemiz» degen siltaumen Raqandy aqyry jurnal redaksiyasynda isteuge alyp keldik. Raqannyng quanyshynda shek joq. Júmysqa belsene aralasty da ketti. Jasynyng ýlkendigi әri mekemege kelip-ketuining qiyndyghyna baylanysty redaksiyalau mindetin kóbinshe ýiinde otyryp istep jýrdi. Kóbinshe sýiektileu shygharmalardy redaksiyalaydy. Arada birer jyl ótken kýz kýnderining bireuinde Raqang oqystan ayaghyn
syndyryp alyp, tósek tartyp jatyp qaldy. Eki qyzy kishkene, әieli dymkastau, onyng ýstine Raqannyng birinshi әielinen qalghan eki úlymen shyghysa almaydy. Shyghysqandy qoyyp olar Raqana kelse, búl kisi ýidi tastap, eki qyzyn jetelep bezip beredi. Raqannyng ayaghy synghannan keyin de jengemiz sol daghdysynan jazbady. Azat pen Elshattyng qarasy kórindi boldy, ýiden shygha jóneledi. IYә, Raqana jóndep qaramaydy. Nәtiyjesinde Aytqali, Júman, Orazqan tórteuimiz aqyldasyp jengemizge «býginnen bastap Raqandy biz kezektesip qaraymyz deyik, ony estisimen ol bәribir tórkinine ketip qalady, sonan song Azat pen Elshattyng kelip, әkelerin kýtimdeuine jol ashylady. Ózimizde kezektesip qarasayyq» degen baylamgha kelip, oiymyzdy Raqana aitqan edik. Marqúm keremet quanyp ketti әri «osy әielden meni qútyldyryndarshy, әneu eki sәbiyimdi demesem, myna әielden әbden mezi boldym!» dep shynyn aitty. Biz kelisip alghan josparymyz boyynsha jengemizge sóz salyp edik, is oilaghanymyzday boldy da shyqty. Ol kisi sol
kýni-aq eki qyzdy jetelep tórkinine ketti de qaldy. Endi qaytu kerek?
kýndiz-týni eki úly bar kezektesip qarauyn qararmyz-au. Al, tamaghyn qaytemiz? Ýnemi bazardan satyp jeuge Raqannyng qaltasy kótermeydi. Aylyghy әli tolyq qalpyna kelmegen, tek túrmys qarajatyn ghana alatyn kezi, onyng ózi de qolyna tolyq tiymeydi. Sonymen biz jәne Raqannyng eki úlymen aqyl qortyp Raqandy aldymen, jaylyraq, bolmaghanda bir uaq tamaq jasap beretindey jaghdayy bar bir oryngha aparyp ornalastyrayyq, sonan song kezektesip qararmyz degen baylamgha keldik. Sonymen, aqyldasa kele, Raqang ózi jaqsy aralsatyn dosy – Toqay Sheriyazdannyng aulasyna kóshirip aparudy layyq kórdik. Rulyq jaqtan Toqay maghan agha bolyp keledi. Sondyqtan, ol kisining maqúldyghyn alu mindeti maghan jýkteldi.

Toqay agha, ýlken minezdi, darqan kónildi, jomart peyildi, bir betkey kisi edi marqúm. Jengemiz Ardauchiyau ashanasynyng aspúzyldarynyng bireui boltyn. Ol kisi de jyly qabaq tanytty. Óz ýilerining qarsysyndaghy shaghyndau skladtaryn bosatyp, tazalap qoyatyn bolyp kelisti. Ishine hochiyang oshaqty Toqay agha: «Ózim jasap beremin, erteng ózing kelip kómektes, kerpish, topyraq bәri bar, artynan balalar aqtay salady, Rekene sәlem ait, alansyz bolsyn, bәibishem men tórt qyzym Rekendy ash qaldyrmas, qayta erteli-kesh әngimelesip túrghanyma jaqsy boldy, myna aulany qoyyp, myna kóshede birde-bir qazaq joq ekenin ózing bilesin, key-keyde zerigip qalushy edim, kelsin Reken» dep jolgha saldy. Birer kýnnen keyin, esimde anyq qaluynsha úshqyndap qar jauyp túrghan bir kýni Aytqali, Júman, Orazqan tórteuimiz bir qolarbamen Raqandy Toqay aghanyng aulasyna kóshirip bardyq. Bizding әkelerin jótkep әketkenimizdi úldary Azat pen Elshat ta bilmey qaldy. Sol kýni keshte kelip, mәn-jәidi menen estidi.

Soldan Seyit Seydahmet, Omarghazy Aytan, Raqymetolla Ápshe, Shәken Onalbaev.

Toqay aghanyng aulasyna kóship baruy Rekenning túrmysyna ýlken ózgeris әkeldi. Jasyrary joq, ýiinen jalghyz qara ton, bir jónsaldau kórpe, bir jastyq pen syrmaqtay kónetoz kilemnen basqa eshteme qolymyzgha ilikpegen. Mólsheri ilikke altynday jasau-jabdyqtaryn jengemiz tórkin jaghyna tasyp әketken sekildi. Onymen eseptesetin, oghan bola ish jiyatyn Rekeng be?!

Toqay aghanykine kóshirip aparghannan keyin biz qatysty basshylrgha qayta-qayta
aytyp jýrip, Raqannyng týrmede jatqan kezinde jazalau sipatynda ay sayyn tartyp qalynghan aqshasyn (aylyghyn) óndirip, on ýsh myng neshe jýz yuanidy qolyna әkelip tabys ettik. Ábdireshitting әieli Raqiya, Júmannyng әieli Sәbila, Kýlshikenderge mindettep oryn-kórpelerin janalattyq. Sonymen, Raqang mayraghay da tayraghay boldy da qaldy. Qomaqty mol aqshanyng iygiligimen iship-jem, as-suy da sapalanyp, densaulyghy da tez qalpyna kele bastady. Aynalasy ýsh ay qysta óndenip, semirip, kóktemde balpiyp ornynan túryp, eki baldaqpen jýrip ketti. Sol jyly jazda Tolynyng Qonyrobasaz jaylauyndaghy oblystyng kezekti bir aqyndar aitysyna baryp, sol
saparynda Ájen apayymyzben tabysyp qaytty...

Raqang óz ómirinde ýsh mәrte nekelengen kisi. Birinshi әielining aty – Baghiy.
Kózi tirisinde avtonomiyaly rayondyq Oiyn-sauyq ýiirmesinde artiska bolghan, bilimdi, mәdeniyetti, iske shógel, túrmysta pysyq, óte qúnytty, auyl-aymaq, el-jýrt, kórshi-qolandargha siymdy, aqjarqyn, kishpeyil adam bolypty. Auru saldarynan dәm-túzy erterek tausylghan kisi eken. Raqannyng ol әielinen Azat, Elshat degen eki úly bolghanyn jogharyda elestetip ótkenbiz. Biletinderding aituynsha Azat pen Elshat Raqang ekinshi mәrte ýilengennen bastap naghashy apa, naghashy aghalarynikinde ósipti. Naghashy aghalary – Túrsyn deytin azamatty biz bәrimiz jaqsy tanitynbyz, sabyrly da salmaqty, isik-jeligi joq, kәsibine shógel, berekeshil, Raqandy da qatty syilaytyn. Raqang týrmedegi kezinde otbasyna bas-kóz bolyp, qolynan kelisinshe qayyr-shapaghatyn ayamaghan azamat edi. Týrmeden shyqqannan keyingi Raqannyng barlyq júmysynyng basy-qasynda sol Túrsyn jýrushi edi. Toqay aghanyng aulasyna kóship barghannan keyingi Raqannyng syrtqy júmystaryna júmsaytyn qolghanatynyng bireui de Týrsyn bolghan edi. Áyeli Nәzirada Raqang dese ishken asyn jerge qoyatyn jaydary әiel edi. Sol ekeui Azat pen Elshatty óz bauyrlarynday, tipti óz balalarynday ayalap, әlpeshtep ósirdi. Biz Túrsynnyng sheshesin de kórgenbiz. Keremet aqjarylqap, meyirimdi, boyyndaghy shybyn jany Azat pen Elshattyng ýstinde túratyn ayauly ana edi marqúm. Al, Raqana degen sýiispenshiligi tipti de bólekshe edi.

Raqannyng ekinshi әielining aty – Rabigha boltyn. Últy – tatar, qyz kýninde poshta salsynda istegen eken. Aralyqta júmystan shegerilip qalghanyn Raqannan estigemin.

Ýrimjide tuys-tughandary nedәuәr kóp, solardyng kómegimen stajyn tiriltip, pensiya alatynyn estigemin. Qazir bar-joghyn bilmeymin, jýris-túrys, sóz-әreketi birtýrli, kórshy-qolandardyng birde-bireuine at izin salmaytyn, әueldeseniz, kýni boyy óz ýiinen de dala-týzge kóp shygha bermeytin búqpalau adam edi. Raqang ony qalaydan-qalay alghanynan habarym joq. Al, Raqannyng basyna kýn tuyp, mertigip qalghanynda iә ózi jóndep qaramay, iә Azat pen Elshatty ýige kirgizbey әngime shygharghanyn әbden bilemin. Kýp-kýndizde esigin ilip alatyn әdeti bar eken. Raqang tósekte jatyp, qansha aitsada esikti ashpay qoyady eken. Sodan Azat pen Elshat maghan keledi, mende ne amal bar? Raqandy Toqay aghanyng aulasyna kóshirip әketuimizding bir sebebi de sol edi. Ámaliyatta, ol Raqannan búryn ýiinen ketip qalghan boltyn.

Ol әielden Raqang eki qyz kórdi. Ýlkenining aty – Lәlә, kishisining aty – Dilәra.
úlkeni mәlim tehnikumdy bitirip, júmysqa ornalsyp, bir shofer jigitpen toy jasap ketken. kishisi bir joghary oqu ornynan oqu bitirsede, ynghayly júmys orny tabylmay, kiyim-keshek saudasymen shúghyldanyp jýretin. Biz Qazaqstangha kóship ketkenge deyin Ýrimjidegi Dashyzy sauda sarayynyng 5-qabatynda saudamen ainalysatyn. Qazirde sonda ma bilmeymin. Raqan, Toqay aghanyng aulasyndaghy kezinde eki qyzyn bir ertip aparyp kórsetkenim esimde, Raqang marqúm quanyp, ekeuinede darday aqsha ústatyp jibergenin kórgemin. Qansha degenmen bala emes pe, ekeui aqshalaryn kórsetip, sheshelerine maqtanyp barsa kerek qoy, sodan bylayghy jerde tatar jengemiz eki qyzyna Raqannyng manayyn bastyrmay qoydy. Keyinirek, ýlken qyzy Lәlәning bir-eki mәrte Raqandy izdep barghanyn estigem. Raqandy «Áti» deushi edi.

Aralarynda ne sóz, ne mәmile bolady, odan habarym joq, ony maghan Ájen apay ózi aitqan-dy.

Raqannyng ýshinshi mәrte nekelengen әielining aty – Ájen, tolylyq, sýiegi kerey ishinde merkit edi. Ótirikti shynday, aqsaqty tynday qyp ózin Raqannyng eng janashyry etip kórsetkisi kelgen bir jazghysh aghamyz Raqang turaly jazbasynda Ájen apaydyng atyn «Kәjen» dep jazypty. Jansaq jazylyp ketken shyghar desek, bir emes, birneshe jerde solay atapty. Býgingi realdyq ertengi tarih boltynyn oilap, Raqannyng keyingi әielining azan shaqyryp qoyylghan aty da, qaytys bolghannan keyin qúlpytasyna jazylghan aty da – Ájen ekenin aita ketudi jón kórdim. Býkil mekemedegi Qabden Balyqshy men Omarghazy Aytannan basqa bәrimiz ol kisini «Ájen apay» deytinbiz. Rulyq jaghynan Qabden ol kisini jengesinip, qaljyndasyp jýretin de Ómikeng «Ájen» dep atyn ataytyn. Óitetini, Ómikeng Tolyda múghalim bolyp jýrgen kezinde, Ájen de eresek oqushylarynyng bireui bolypty.

Ájen apay Raqannyng óz basyn qatty qúrmettep, jaqsy kýtip, 18 jylyn
berekeli ótkizdi. Bylaysha aitqanda, Ájen 18 jyl boyy Raqannyng irgesinen may aghyzghan qútty qadam әiel boldy. Rasyndada Ájen apayymyz ýlkenge ýlkendey, kishige kishidey mәmile jasaudy biletin, mekemedegi bәrimizding de әielderimizdi airanday úiyta biletin, «әkem, kókem» dep jýrip talay-talay shendi-shekpendilergede óz qajetin sheshtire altyn til-jaqty, qoly-ashyq, dәm-túzy mol, dastarqany berekeli kisi edi marqúm. Sodan bolar, ol kisilerdikinen qysy-jazy qonaq ýzilmeushi edi.

Ekeui de qonaq keluin tilenip otyratyn, qonaq kelse quanyp ketetin kisiler edi marqúmdar. Sonau 80-jyldardyng basynda qazirgi Nanliyang aulasyndaghy eki
semiyalylar ghimaraty salynyp, mekemedegi qazaqtardan kóbimiz sol eki ghimarattan bir-bir ýige ie boldyq. Onda, eki ghimarattyng syrty aq syr men syrlanuly bolghandyqtan, ózimiz «Aqsaray» atandyryp alghanbyz. Raqang batys jaghyndaghy binada, qalghanymyz shyghys jaghyndaghy ghimarattamyz. Sonymen, taghy Raqandar bastap bir qys boyy ýy juu men ótkizgenimiz әli esimde.

Sonda mening jazghan:

«Bәrimiz teng syilaghan,
Qazy-qarta jinaghan.
Kelip otyr Reken,
Batystaghy binadan», - dep Raqana arnaghan «Dastarqan» ólenimning bir shumaghyn aityp, marqúm Ómiken: - Ásirese, әneu «qazy-qarta jinaghan» degen jolynnan Rekeng men Ájenning obrazy shyghyp túrady ylghi» dep kýldirushi edi. Shyndyghy da solay edi. Ásirese, Raqan, marqúm jylqy etine keremet qúmar kisi edi. Qaytys bolarynan ýsh kýn búryn ýiindegi bir qyz balany júmsap (ózi últtyq shipahanada bolinsiyada jatqan bolatyn) Kýlshikenge qazy pysyrtyp jegeni de kýni keshegidey esimde túr. Pysqan qazyny Kýlshiken ekeuimiz ózimiz aparyp jegizip qayttyq. Biraq, kóp jey almady marqúm, janynda әlgi qyz ben ózining Arayy bar eken. Aray, Ájen apaydyng úlynan bauyryna salyp alghan nemeresi edi. 2-3 jas kezinen bastap Ýrimjige aparyp alghan, shal-kempir ekeuining jany sonyng ýstinde, әsirese, Raqang erekshe jaqsy kóretin-di. Raqang marqúm jazyp qaldyrghan eng songhy osiyetinde de Araydyng atyn erekshe atapty, ol ósiyet jóninde tómende toqtalamyn.

Raqan, 1995 jyldan auyrghyshtap jýrdi de, 1997 jyly jazda №2-shipahanagha balinsiyagha jatyp qaldy. Jauapty shipageri «jaqyn tuystarynyzben jolyqsaq» degen eken. Bir kýni Shәmis ekeumizdi shaqyrdy marqúm. Biz barghan son, jauapty shipageri: «Nauqasynyng sipaty jaman, operasiya jasaghanmen ónim bola qoymaydy, jasy da úlghayyp qalghan kisi eken, operasiyany kótere almauy da mýmkin, sondyqtan, birneshe kýnnen keyin ýiine qaytarmaqpyz, aurudyng qazirgi betalysyna qaraghanda, endi kóp ómir sýre almauy da mýmkin. Sondyqtan, dayyndyq júmystarynyzdy jasay berinizder degeli shaqyrdyq» dedi. Bizde ne amal bar? Aldamalap, Raqannyng kónilin azyraq ornyqtyrghan boldyq ta, salyp úryp Ájen apaygha baryp, shipagerding ózimizge aitqandaryn qaz-qalpynda jetkizdik. Ol kisi bir jylap aldy da «ózim de seziktenip edim, bolady, dayyndyghymdy jasay jýreyin, ózdering de kóbirek tildesip, kelip-ketip túryndar» dep sabasyna týsti. Sonynan bir apta óter-ótpey Raqandar Dórbiljindegi múnghúl emkóske emdeluge ketipti dep estidik. Sol ketkennen kýzde bir-aq oraldy. Raqang nedәuәr rettenip, óndenip alypty. Aytularynsha múnghúl emkóske emes, Jayyrdaghy bir tuysynikine baryp, kýtinip qaytypty.

Sol tuystary otyrghan jerdegi «Baqaly bastaudyn» suy shipa bolypty. Ol ýiden kirpining mayy, jylan, aydyng óti, tabany, búghynyng qany, t.b emdik róli
bar delinetin zattardyng bәri tabylushy edi, solardy da istetetinin bilip jýrdik. Nening shipa qylghany bizge beymәlim, әiteuir Raqang nedәuәr jaqsy bolyp ketti. Key-keyde Ájen apay «oy, sol shipagerlering de keyde anyq-qanyghyna kóz jetkizbey túryp, ótirik aita saldy eken ghoy» dep syrttay Raqana jauapty bolghan shipagerdi jazghyryp qoyady. Sonymen qys ótip, keler jazynda bir aptaday ghana auyryp jatyp, Ájen apayymyzdyng ózi qaytys bolyp ketti. Qoralarynyng aldyndaghy kóshening qorys-qopasyn shygharyp qazyp tastaghan, qoragha mashinany qoyyp, eki donghalaqty arbada kire almaytyn kez edi. Sonymen, Ájen apaydyng mәiitin bir shaqyrymday jerge deyin kóterip aparyp mashinagha salyp әreng jerlep qayttyq. Meshitke aparugha mýmkindik bolmaghandyqtan, men Mysyrqan degen molla kisini alyp kelgemin, sol kisige zirat basyna barghanda janaza oqyttyq, al, Raqang sodan keyin de eki jyl ómir sýrip, 2000 jyly 22-tamyz kýni 76 jasynda pәniy
dýniyeden ótti. Jazyp qaldyrghan ósiyet hatynda, ózin Tolygha aparyp jerleudi, oghan mýmkindik bolmasa, qabyrystandyqtyng biyikteu bir jerine qoiydy ótingen eken әri búl turasynda Tolynyng әkimi Qozybek pen habarlasudy tapsyrypty. Raqang qaytys bola salyp, men eng әueli Qozybek aghamen tildestim. «Kýn erekshe ystyq, qolayly kólik tabuymyzda qiyndau bolyp túr, sondyqtan, múndaghylar osy Ýrimjige jerlesek dep jatyr, sizshe qaytsek bolar?» degen edim, ol kisi Ýrimjige jerleuge qosylatyndyghyn aitty. biraq, jerleuge de, jetisine de mәlim jaghdaylarmen kele almady. Raqannyng jalghyz qaryndasy Dәnә apay, Tarbaghataydyng búrynghy uәlii Núrmúhammet aqsaqal jәne mening kóne dos-sabaqtasym Nighymet Mәnibazar qatarly bir top tuys-tughan, qúda-jegjattary, Ájen apaydyng úl-qyzdary kelip, jetisin ótkizip bir-aq qaytty.

Jetisi aqyrlasqan song Shәken agha ekeuimiz oidan-qyrdan kelgen barlyq tuystarynyng basyn qosyp jaqsy sózderimizdi aityp, Raqannyng kózi tirisinde jazyp Shәken Onalbaevqa, maghan jәne Júman Ábishke tabystap ketken ósiyetin oqyp berdik (men oqydym). Jogharyda aitylghan jazghysh kisi Raqannyng songhy júmystaryn ózi bas bolyp jiystyrghanday-aq «men ghana sóittim, býittim» dep kýpiyipti, әri «jetisi ótisimen onyng ýiine bireu jýgin kirgizip jatty, kerekke jaraytyn ýy mýlikterin jamaghayyn adamdary taratyp aldy. Tek men artynda qalghan kitaptary men qoljazbalaryn jinap alghan nemereles inisi Núrahymet Seytzadaúlyna «bauyrym, aiteu aghannyng múralaryn jaqsy saqta» degen sózdi dauysym búzylyp әreng aittym» depti. Aytyp otyrghanynyng bәri ótirik. Raqang qaytys bolyp bir aidan song ol ýidi mekeme maghan berdi. Men túp-tura 40 kýn ýidi jasatyp, 11-aydyng 2-kýni ol ýige kóship kirdim. Aralyqta 70 kýn (eki ay on kýn) ótkennen keyin, al, «kerekke jaraytyn ýy mýlikterin jamaghayyn adamdary taratyp aldy» degeni de artyq sóz. Raqang ózining kiyimderi men birneshe kilem-kilshelerinen ózge dýniye-mýlikterin Araydyng iyeligine qaldyrghanyn ashyq jazghan. Raqannyng ósiyeti әri eng songhy jazbasy bolghandyghy ýshin de ósiyetnamany qaz-qalpynda oqyrmandar nazaryna úsynudy layyq kórdim. Tolyq tekisti tómendegidey:

«Shәken Onalbay joldasqa tapsyru (búl jazu Raqannyng óz jazu potcherki odan keyingi jazu basqa adamnyng jazuy, Raqang auyzsha aityp, sol adamgha jazdyrghany anyq) bir kýn auru, bir kýn saumyn, kónil-kýiim de jaqsy emes, bir kýni tonqayyp qalsam, joqty-bardy birdeme ýshin yryn-jyryng bolyp aruaghymdy tebirentkim kelmeydi. Sondyqtan, ishkim de Araymen (jogharyda aitylghan kishkene qyzy) talasyp, Arayymdy mazalmandar, Arayymdy jýndemender, basyn ashyp aitsam... depti de tuystary Zúlhargha, Ramazangha, Bolatqa, Saragha, Qanipagha, Shaghuangha, Rәmiqangha, Qajytaygha jәne Dәlapyrazgha (qaryndasy Dәna, azan shaqyryp qoyylghan aty solay eken, әdette Dәna deushi edi) berilsin degen kiyim-keshekteri men kóne-janasy aralas tórt kilemderin atapty da, ýidegi qalghan barlyq dýniye-mýlikterding bәri-bәri Araydiki, Ájenning 3 qyzy Ájen ólgende alarlaryn alyp bolghan. Ardaqta 1000 (myng yuan) bar, ony oqu aqysy ýshin Araygha tapsyrsyn» depti. Ardaq – Ájen apaydyng búrynghy kýieuinen qalghan kenje qyzy, Ájen apaymen ilesip kelip, Raqannyng aldynda erjetip, oqyp, sol ýiden úzatylyp, túrmysqa shyqqan-dy, qazir Ilede túrady. Al, ósiyetnamanyng sony bylay jazylypty: «Býkil jurnal-kitaptarym, qoljazbalarym Núrahymetke tapsyrylady, jәne sol ýide saqtalady. Men ólgende Qozybekke (Toly audanynyng búrynghy әkimi) dereu habar berinder, sýiegimdi qoyatyn jer sol jerde belgilengen, Ájendi de sonda kóshirmek, bir qabyrdyng ishinde jatpaqpyz, jaghdayy kelmese osy qabyrystandyqtyng biyikteu jerine qoya salyndar. Vynlandaghy (әdebiyet kórkóm-óner birlestigi nemese Jazushylar odaghy) joldastargha tilegim: proza-әngime, povesti, romandaryma Sәly ie bolsyn, poeziyalaryma Shәken ie bolsyn, maqalalarym men ocherkterime Júman ie bolsyn, eger, jinaq bolyp shygharylar bolsa, qalmaqy shyghyp jatsa, qabyrymdy janalugha júmsalsa, artyq qalyp jatsa, Araydyng oqu púldaryna júmsalsa.

Eskertu: men ólgen song ýkimet qoyady, artynan 10 ailyq aqsha bosatady, osymen Ájendi kóshiru, qabyrymdy túrghyzugha júmsalsa deymin»
5.2. 2000 j. Raqymetolla Ápsheúly (osyly qoly qoyylghan).

Odan song taghy: «Kim de kimning qarsy shyghyp kiyliguine bolmaydy, osy boyynsha bolady» delingen (aty-jóni men songhy eki sóilem sóz de Raqannyng óz jazu potcherkisi boyynsha jazylghan) ósiyetnamanyng (búl ataudy men qoldandym – S.S) dәl jogharydaghyday jazylghandyghyna kózderin anyq jetkizu ýshin, onyng bir núsqasyn (kóshirmesin) redaksiyagha aparyp berdim. Ósiyetnama bastauysh mektep oqushylaryna arnalghan shaqpaq joldy dәpterding eki betine jazylghan eken. (Ósiyetnamanyng bir núsqasy mende, әli
saqtauly túr) Shәken aghada da boluy kerek.

Ádil de adaldyghyna әri sol tústarda mekememizdegi eng ýlken basshymyz bolghandyghy ýshin de Raqang ózining songhy júmystaryn eng aldymen Shәkene – Shәken Onalbaev aghamyzgha tapsyrghan boluy kerek. Al, biz – Júman Ábish ekeumiz tanysqan kýnnen bastap eng aqyrghy tynysy toqtaghangha deyingi Raqannyng eng jaqyn ótisken qalamdas, kәsiptes әri qolghanat bauyrlary edi. Soghan da ózining ruhany enbek jemisteri – shygharmalarynyng taghdyryn bizge amanattay ketkeni anyq-ty. Raqannyng jetisinen keyin óz ósiyeti boyynsha barlyq kitap, jazbalryn Núrahymet alyp ketken. Sol ketkennen ol jigitti kórgemiz joq. Men bilgende Raqannyng «zor tónkeristen» keyin kózi tirisinde jazghan ýsh ýlken shygharmasy bar bolatyn. Bireui «Núrpay» atty roman, bireui «Aypara» atty povesti, endi bireui «Jaladan arylu, jaradan jazylu» atty povesti. Atalghan eki povesti de «Shúghylada» jariyalnghan. Songhysynyng redaksiyasyn men istegem. Bir-aq ekeui de kitap bolyp shyqpaghan edi. Jasyryp-jabary joq, «Núrpay» men «Ayparanyn» kezinde kitap bolyp shyqpay qaluyna Raqannyng ózi sebepshi bolghandyghynan bәrimiz de habardar boltynbyz. Ol kisi baspanyng talabyn qabylday almady. Nәtiyjesinde shygharmalary kitap bolyp shyqpay qaldy. Al, 13 jyldan beri ol shygharmalarynyng iz-dereginen mýldem habarym joq. Raqang kózi tirisinde «Balpan», «Tas bastau», «Shúghyl búrylu», «Sóre aldynda», «Ozghandar men tozghandar» atty ólen, әngime, dyrammalar jinaghyn shygharghan qalamger, syn-zertteu salsyndaghy enbekteri de jinaqtalmay, qúrastyrylmay qaldy.
Raqannyng әn shygharatyn әri kelistirip әn aitatyn da óneri bar edi. Ómikenning sózine jazylghan bir әnin bәrimiz qosylyp hor etip te aitushy edik. Ol әni qazir Qyzyr Jýnisúlynyng әuenimen radiostansiyasynyng konsert programmalarynda aitylyp ta jýr. «Shúghylanyn» 60 jyldyq toyynda da shyrqaldy, Raqang ózi «jasaghan 16 әnim bar» deushi edi, menshe, olary da jinalmay qaldy. «Áke kórgen oq jonar» degendey, Raqannyng kompozitorlyq qasiyeti daryghan ýlken úly Azat garmonshy, kishi úly Elshat avtonomiyaly rayondyq Oiyn sauyq ýiirmesining әnshisi edi. Biraq, ómirleri qysqa bolyp, ekeui de Raqannan búryn qaytys bolyp ketti. Arttarynda úrpaq qalmady.

Ájen apay qaytys bolyp, Raqang men Aray ghana qalghan kezde men Raqanmen
ekinshi әielinen tuylghan eki qyzyn tabystyryp qoidy oilap birtalay jol jýrip, Raqandy da, kishi qyzy Dilarany da maqúlgha keltirip edim, ne sebepten boldy eken «erteng kezigetin» bolghan kýni Raqang uәdesinen tayyp, kishkene qyzymen jolyqpay qoydy. Qansha aitsam da tilime kónbey qoydy. Bolmasa, Dilarany da jarym kýn ainaldyryp әreng iyliktirgen edim, Dilara әkesimen tabyssa, Lәlәsi ózi-aq Raqandy tabatynyna senimim bar edi. Raqang marqúm ne ýshin sóitti? Ol jaghy maghan kýni býginge deyin júmbaq.

Raqannyng qyrqyn Ájen apaydyng Tolydaghy úly men qyzy beripti dep estigem.

Al, jyl nәzirin Shәueshektegi qaryndasy Dәna apay berdi. Nәzirge men de qatynastym. Núrmúhammet aqsaqaldyng bәibishesi, әpekemiz – Túrdyqan apay, Raqannyng inisi Zúlhar, Dәna apaylar nәzirge kelgen jamaghattyng aldynda mening Raqana jasaghan qolghabystaryma raqymet aityp, arqama shapan japty. Ertesi týste ýiine dәmge shaqyrdy. Sol joly Dәna apay «endigi ýlken bir armanym – aghamnyng artynda qalghan múralaryn jinaqtap, baspadan shyghartyp, oqyrmandarymen tabystyrsam deymin» degen edi. Men «ol ýshin Núrahymetpen baylanys jasanyz» degem, onyng sony qalay boldy? Mýldem habarym joq. Birer jol izdep barsam Dәna apay búrynghy ýiinen kóship ketipti, bir mәrte ol kisi qyzymen birge meni izdep barghan eken, men ýide bolmay qaldym. Sodan beri әli kezdese almay jýrmiz. Al, Rekenning barlyq jazbalryn saqtaugha alyp ketken Núrahymet ne tirshilik istep jýr? Odan da
habarym joq.

Raqannyng ekinshi әielimen túrghan kezdegi otbasy tirshiligin aitugha auzym
barmaydy. Óte qorash, ayanyshty túrmysqa marqúm Raqang qalay tózgenine de tanmyn. Biraq, solaqay sayasattyn, qoghamnyn, pendelik yndynnyng kóz týrtkisi et jýrekti adamdy bәrinede eriksiz kóndiredi eken, ony kózimiz kórdi. Raqang Ájen apaymen túrmystanghannan keyin de basy artyq dýnie – mýlik
jinamaghan kisi edi. Ári ol kezdegi otbasy sharuashylyghynyng ystyghy-suyghy, bar auyrtpalyghy Ájen apayymyzgha tәueldi boldy da, Raqang sol ýiding ýnemilik qonaghy ispetti qúrmettelumen kýn ótkizdi. Marqúm Raqang әjen apaydy alghannan keyin meni «baldyzymsyn» dep qaljyndaushy edi. Sonday oraylarda keybir ishki oilarymdy batyrynqyrap aityp ta altynmyn. Ásirese, shygharmashylyghy turaly, ózim redaksiyalap jariyalghan songhy povestin «Shyrghannyn» qolyna su qúiyp beruge de jaramaytyn bolbyr shygharmang deymin dep shamyrqandyryp alghan da kezim bolghan-dy. «Sizding en
biyiginiz «Shyrghanyz» ben «Shyryqty búzghan shybar tiliniz» degendi de aita jýrip, aqyry qúlaghyna sinisti etkenim sonsha, keyde qyzyp otyryp ózi de solay aityp qalushy edi marqúm. «Ayparany» oqysam, «Shyryqty búzghan shybartildi» jazghan Raqang edi degenge sengim kelmeydi» dep te qityghyna tiygen kezim bolghan edi. Shynjang halyq baspasy da «Ayparanyn» kemistigi til jaghynda ekenyn aityp, Raqandy ilandyra almay qoyghan boltyn. Baspanyng pikiri dúrys edi, rasynda «Aypara» tili shybar povesti edi. Biraq Rekeng ol kemistigin moyyndamaghan beti «Ayparasyn» qantaryp ketti...

Marqúmnyng bir ereksheligi – shamyrqansa jaydyng búlty sekildi aitaryn
jitirmelete týidek-týidegimen tógip tastap, sonynan ilezde ashylyp, jayyla
qalushy edi.

Soldan Raqymetolla Ápshe, Nesipbek Ayt, Sәly Sәduaqas. Ýrimji.

Raqang naghyz «kedey-jomarttyn» ózi edi. Ol kisi mekemede kasiptik ghylymy ataq baghaludan búryn pensiyagha shyghyp ketkendikten ghylymy ataq ala almady. Eger ghylymy ataq baghalugha ilingen bolsa, bәrimizden búryn joghary ghylymy ataq sol kisige búiyrghan bolar edi. Óitkeni, ol kisining baspagerlik ystajy 1947 jyldan bastap esepteletin-di. «Shúghylagha» da 1957 jyldan bastap redaktor bolghan eken.

Sonymen, pensiyagha da búrynghy tómen jalqysymen shyqqan-dy. Sonysyna qaramay, erli-zayypty ekeui de qonaghuar, peyilderi kól-kósir kisiler edi. Zamandastary Kýngey, Maghaz, Mәlik Shipan aghalardan tartyp ólkening jer-jerinen kelip aptalap, ailap jatyp ketetin ýlkendi-kishili qonaqtardy bylay qoyghanda, arghy betten kelgen Qabdesh Júmadil, Jәrken Bódesh, Nesipbek Aytov, Ahymet Jýnis, t.b lardyng Raqannyng dәm-túzyn tatpaghan birde-bireui joq edi. Búryn tanystyqtary bolmasada, Aytqaly Ospan ekeumiz ertip baryp tanystyrghanymyz ýshin Qazaqystannyng kórnekti aqyny (qazir memlekettik syilyqtyng iyegeri) Nesibpek Aytovty әielimen, eki balsymen, jandaryndaghy jolserikterimen qosyp on kýndey kýtip, razy-hosh qyp attandyrghanyn bәrimiz bilemiz. Nesipbek qazir Astanada preziydent mәdeniyet ortalyghynda bólim jauaptysy әri Qazaqystan Jazushylr odaghy Astana bólimshesining tóraghasy mindetin atqarady. Ár jyly bal-shaghasymen bizge tayau jerdegi Alakólge
kelip demalyp qaytady, kezigip jýremiz, Astanagha barghan sayyn ýiinede baryp túram. «Biz Qytaygha barghanda»... dep sóz bastasa boldy, Raqang men Ájen apaygha degen boryshtarlyghyn auzynan tastamaydy. Sonau bir jyldary Qazaqystannan barghan Zamanbek Jәkenov degen jazushynyng da, Mәlik Shipan aghanyng da ol ýide ailap-aylap jatqanyn bilemin. Áriyne, jatqan jeri jayly, kýtimi jaqsy bolmasa, bireudikinde bireu úzaq jata alma? Tipti bir qalada túryp-aq Ghany Sarjan aghanyng Raqandikine kelip 3-4 kýn aunap-qunap jatyp ketetin de kezderi bolushy edi. Jas shamalary darday paryqty bolsada ekeuining jany qúrdas kisiler ekenin, Ghany aghanyng Raqandy ylghy «Yr lauhan» (Yr qariya) dep ataytynyn bilushi edik. Al, Raqang bara qalsa, Ghany aghada qúraq úshyp, alynda qúrsha jorghalushy edi. Raqan, Omarghazy Aytandy da qatty qúrmetteytyn, әsirese, Ómikenning bilimdarlyghyna, bilimining úshan-teniz moldyghyna erekshe tәnti bolyp otyratyn-dy. Biraq, Ómikeng poeziyasy jóninde basqasha kózqarasta ekendigin de jasyrmay, jaltaqtamay ashyq aitqan edi. Ol turaly maqala
jazyp jariyalghan kezderi de bolghan.

Onnan Toqtarhan Aqmetjan, Qúrmanәli Ospan, Omarghazy Aytan.

Raqannyng bir ereksheligi ózine únaghan, únamaghan shygharmalary turaly
kózqarasyn býrkemelemey ashyq aitatyn. Aytqanda da dәlel-spatymen, ghylymy jýiesimen, teoriyalyq anyqtamasymen qosyp, ilandyryp aitatyn, sonday daghdysynan da bolar, mening «Sarana» degen jinaghymdy aparyp bergen kýnimning ertesi keshte ýiime kelip, qútty bolsyn aityp maqtaghan edi. Ile-shala maqala jazyp, «Shynjang gazetinde» jariyalatty. Jinaghyma óte әdil, jýieli, ghylymy bagha beripti. Kem-ketigin de dәp basyp kórsetipti. Erekshe ilanyp razy boldym. Maqalsynyng temasy «Sarana» edi.

Jasym kishi bolsa da men Raqanmen birtalay jerlerde saparlas bolghan adammyn. 1980-shy jyldardyng basynda «ómir ýirenu, jasampazdyq tәjiriybe almastyru» maqsatymen әr últ aqyn-jazushylarynan 90 gha juyq adam Ile ónirine bardy. Ýrimjiden men, Ileden Jýmadil Maman men olardyng kassiri Arzygúl degen әiel taghy bir sauandyq azamat tórteuimiz aitylghan adamdardyng túrmysyna juapty boldyq. Sol sapardan qaytar kezde Raqang ekeumiz bólinip qalyp, Qúljada bir apta jýrdik. Uaghynda qaytayyn desem de meni Raqang jibermey qoydy. Bizge Mәlik Shipan agha qosyldy. Sol
jýrisimizde Raqang bir jasap qalyp edi marqúm.

Taghy sol 80-jyldardyng ishinde ekeumizding Tolydan birge qaytyp «104»
dep ataltyn jol aiyryghynda mashinamyz búzylyp, eki sótke boyy mashinadaghy 40 tay qoydy sarbalaq júlyp berip, kәtelmen su tasyp suaryp baqqan kórinisimiz әli kóz aldymnan ketpeydi. Ol – Raqannyng 60 qa ilingen kezi, «Siz jatyp demalynyz, kýn óte ystyq eken, kýn ótip ketip, auyryp qalsyz» degenimizge qaramay, shofer ekeumiz ne istesek, sony istep edi marqúm. Maghan senip alghany sonshalyq, ýiine kelgende, Tolydaghy tuystary mashinagha basyp jibergen maldaryn әkeleyik dese, ýiindegilerge «Sәly biledi, sonyng bergen maldaryn әkelip alyndar, Sәly bolghan son, tuystardyng bergen maldarynyng týri-týsinede qaramappyn» depti
ghoy marqúm, jibergen adamy tórt toqtyny alyp barghanda: «A, ekeu siyaqty edi ghoy, tórteu me eken?!» dep qayran qaldy deydi. Raqan, mal-mýlik degenge solay sýle-sapa qaraytyn kisi edi marqúm.

Raqannyng  70 jasqa toluyna oray shygharmashylyq ghylymy talqy jiyny 1994jyly tamyzda Dórbiljin audanynda ótti. Jiyndy Tarbaghatay aimaghy, Dórbiljin audany, Shynjang Jazushylr qoghamy birlesip úiymdastyrdy. Jiynnyng dayyndyq júmysynan aqyrlasqanyna deyingi barlyq qimyldarynyng basy-qasynda men jýrdim, dayyndyq júmysy deytinim, jiyndy ótkizu, qashan, qayda ótkizu jóninde aimaqtyq Ýgit bólimi men Mәdeniyet mekemesi bir bekimge kele almay jarym jyl ótti. Uәliyge
(ol kezdegi ualy Alpysbay edi) aitamyz ben taghy neshe ay ótti. Audan bәrine
maqúl bolyp túrghan, audan әkimi Qauken a degennen belsendi pozisiya ústanyp, qoldap-quattap shyqqan, tek aimaqtyng emeurinine ghana qarap túrghan boltyn. Sodan, Shәueshekke kezekti bir aimaqtyq aqyndar aitysyna kele qalghan bir orayymda barlyq mәn-jәidi Qyzayjan fushujigha (parityanyng orynbasar hatshysy) aitqan edim, ol kisi eki sózge kelgen joq, tabanda ýgit bóliminen Múqtar Sәdudi, mәdeniyet mekemesinen Ozat Kәsimbaydy aimaqtyq qonaq ýige shaqyrtyp aldy da, bylay da bylay ornalstyru jasaysyndar, dep jiynnyng ótetin uaqytyn, ornyn, kýn tәrtipterin ornalstyryp berdi. Sodan keyingi júmystary Qauken әkimge jýkteldi. Al, Qauken әkim: «Sәke, aimaqtyng ornalastyruy boyynsha isteymiz, biraq, biz búnday jiyndy ótkizip kórmegenbiz, tәjiriybemiz joq, sondyqtan sizge sýienemiz, qalay bolsyn deseniz solay isteymiz, men qasynyzgha eki jigit qosyp bereyin, ýsheuleriniz bir joba jasap shyghynyzdar, sonan son, sol boyynsha ornalstyrayyn» dep maghan salmaq salghanday boldy, men ýstinde maqúl boldym.

Jiyn ashylargha eki kýn qalghanda aitylghan joba da dayyn bolyp, әkimning maqúldyghynan ótti. Erteng jiyn degen kýni Shәmis Qúmar, Aytqaly Ospan, Júman Ábishter de keldi. Raqandar kelip, audandyq qonaq ýiding eki bólmeli eng tәuir ýiine ornalasty. Raqannyng kishi úly Elshat, kelinshegi Kýldanalarda keldi. Ertesi týske deyin aimaqtan, kórshi audandardan, auyldardan keletin qonaqtardy tostyq ta, týsten keyin jiyn ashtyq. Men, Raqannyng ómirbayany men shygharmashylyghy jóninde bayandama jasadym. Aymaqtyng orynbasar uәliә (monghol) aimaq atynan qúttyqtau sózin sóiledi. Shәmis Jazushylar qoghamy atynan sóz sóilep, Raqana shapan japty, sonynan, әrqaysy audandar, ishinara mekemeler, auyldar, jekeler jazushygha iltipat bildirip, syi-siyapat kórsetti. Keshinde Qauken әkim qonaq ýiding ashanasyna dastarqan jaydyryp, ýlken qonaghasy berdi. onyng arty konsert nómirleri men
biyge úlasyp ketti.

Ol týni alys-jaqynnan kelgen janashyrlary Raqandy da, Ájen apaydy da kóz ildirmedi. Ol kisiler ornalasqan ýiler tang atqansha dyr-dumangha bólendi. Ertesi bolatyn qimyldy әri densaulyghyn oilap, tang syzyl bere men Raqandy óz jataghyma ertip shyghyp eki saghattay kóz ildirdim. Ájen apay kelini men mening qyzym jatqan jataqqa baryp azyraq tynyghyp aldy. Ekeuining de quanyshynda shek joq. Ásilinde jiyn bolghan kýni keshte ýlken qonaghasy beru-kýn tәrtibinde de, biz jasaghan jobada da joq edi. Ony mening qasymdaghy eki jigit biledi eken. Biraq, Qauken әkim olargha maghan aitpaudy búiyrypty. Sóitsem, ol әkimning óz ornalstyruy eken. Onysyn men ýlken iskerlikke, azamattyqqa, ónerge degen ýlken qúrmetke baladym. Ertesi taghy da Qaukenning tikeley ornalstyruy boyynsha Raqannyng balalyghy ótken bir auylgha bardyq. Halyq kóp jinalypty, sóilenbegen sóz, aitylmaghan әn, shertilmegen kýy qalmady. Auyl halqy jazushygha at mindirip, atan jeteletip
qaytardy. Aldynala jasalghan joba boyynsha qimyl eki kýnde ayaqtaluy kerek edi. Biraq, biz-syrttan barghandar 3-4 kýn ayaldap qaldyq. Kýndizde-týnde de birinen keyin biri shaqyrghan el, keter-ketkenshe qonaq ýide tegin jattyq, qydyrtatyn kóligimiz, jol bastaushylarymyz týgel audan jaghynan ornalstyrylyp jatqanyn bilip jýrdik. Ara-arasynda әkimning ózi de uaqytyn bólip birge boldy. Sóitip, eki kýndik jiynymyzdyng dyr-duy bir aptagha sozylyp baryp, jan-jaqqa taraghan edik.

Raqang ómirindegi eng maghynaly, eng quanyshty kýnder solay ótip edi. Ol da qazir saghyna eske altyn tariyhqa ainaldy. Mening jasaghan adamgershiligime, qolghabysyma, әsirese, ózi men shygharmashylyghyna baylanysty oi-tolghamdaryma razy bolghandyghy ýshin de mingen attarynyng bireuin maghan kóldeneng tartyp edi. Biraq, men almadym, «Býl – mening sizge mindirgen atym bolsyn»! dep atynyng shylbyryn ózine ústatyp, Ájen apayymnyng kiydirgen shapanyna raqymetimdi aityp attanghan edim. Mening biluimshe, Raqannyng shygharmashylyq talqy jiyny – tarbaghatay tarihyndaghy kózi tiri qalamgerge (tipti, ózgede kózi tiri óner adamdaryna) ashylghan birinshi retki talqy jiyny edi. Atalghan jiyn sol ereksheligimen de tarihy әri real manyzgha ie bolghanyn bilemiz. Sodan beri de ýlkendi-kishili talay-talay shygharmashylyq talqy jiyndary ótip keledi. Biraq, bәrining basy Dórbiljinning biylik basynda Qauken bauyrymyz túrghan sol – 1994 jyly tamyz aiynan bastalatyndyghyn qalay aitpasqa?! Qaukennyng qartayghan shaghynda auyz toltyryp aitatyn, saghynyp esine altyn eleuli bir enbegi de sol bolatyn shyghar, bәlkim?

Raqannyng ýlken úly – Azat kishirek kezinde ókpesine suyq tiyip auyrghan eken. Sodan qalghan zardap pa? Sekseninshi jyldardyng ishinde kóbirek auyrghyshtap
jýrdi de, aqyry – sol ókpe auruynan Iyshóyanda qaytys boldy. Elshat toqsanynshy jyldardyng ortasynda jasyryn jýrek talmasy ústap, túiyqsyz qaytys boldy. Biz – Aytqaly Ospan, Júman Ábish, Orazqan Adaspay tórteuimiz Azattyng da, Elshattyng da songhy júmystarynyng basy-qasynda boldyq. Azat ómirden ýilene almay ótti, Elshat ýilensede artynda úrpaq qalmady. Ózi qaytys bolarynan birneshe ay búryn kelinsheginen ajyrasyp ketkenin keyin estidik. Biraq, kelinshegi Raqang otbasymen óte tatu-tәtti, syilasyp ótti. Elshattyng ólimi kezinde de Raqang ýiining otymen kirip, kýlimen shyghyp jýrdi. Keyin, Raqannyng aldynan ótip, aq batasyn, razylyghyn alyp, basqa bireumen túrmysqa shyqty, túrmystanu toyyna Raqannyng ózi de baryp qatynasyp edi marqúm!

Avtor Sәly Sәduaqas

Raqang marqúm kózining tirisinde, әsirese, ómirining songhy jyldary eki úlynyng ózinen búryn dýniyeden ozghanyna ózegi órtene kýnirenip «men ólgen song artymda atymdy atap ayat oqityn joqshym da qalmaytyn boldy ghoy»... degendi aita berushi edi. Ondayda, «aldymen alansyz ólip alynyzshy, ayat oqu degendi sodan keyin kórmeymiz be» dep әzildeushi edim men. Ol sózime keyde ózi de kýlip, tez sergip ketushi edi. Mening 2004 jyly qaytys bolghan qyzym – Saltanattyng qabiri men Raqannyng qabiri qatar eki rayonda, qyzymnyng basyna barghan sayyn Raqanada baryp jýremin. Biyl da shildening 3-kýni Saltanatpen birge Raqan, Ómikenderding (Omarghazynyn) basyna baryp qúran oqyp qayttym... Marqúmnyng aruaghy razy bolghay!

Qadirli oqyrmanym: osyzaman Qytay qazaq әdebiyetining kórnekti uәkilderining biri, sonau 1950 jyldary-aq proza janrynda óz biyigine kóterilgen sarabdal jazushy, drammaturg, әdebiyettanushy, zerttermen, kompozitor, qart baspager, saqa jurnalist Raqang – Rahymetolla Ápsheúly Quanovtyng ómirdegi bolymys-bitimi, taghdyry, ómir joly, kisilik erekshelikteri, otbasylyq jaghdaylary jóninde óz bilgenderimdi sizderge jetkizudi maqsat etip osy hironikalyq essemdi jazdym. Ayauly aghamyzdyng 90 jyldyghy atsyz-atausyz ótip ketpese eken degen de oiym boldy, qymbatty uaqyttarynyzdy saryp etip oqyp shyqqanynyzda aitylghan jazbam oi-sananyzgha «e, búl dýniyege Raqang – Rahymetolla Ápsheúly degen de bir azamat agha kelip-ketken edi-au» deytindey úghym qalyptastyra alsa, ózimdi kózdegen mәreme
jettim dep eseptegen bolar edim.

Marqúmnyng jatqan jeri jәnnat, topyraghy torqa bolghay!

Sәly Sәduaqas, aqyn.

Tóte jazudan audaryp dayyndaghan Álimjan Áshimúly.

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1465
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3236
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5375