Janadan әzirlengen bilim standarty, oqu baghdarlamalary men josparlaryna pikir bildirmekpiz.

Atalmysh qújat Kembridj uniyversiytetimen kelisim boyynsha әzirlengen bolsa, birneshe kemistikterin atap ótu qajet:

a) Qay elding bilim jýiesi bolsa da, sondaghy túrghylyqty (jergilikti) halyqtyng mýddesine oray úiymdastyrylady yaghny últtyq erekshelik, adamgershilik tәrbiyesi, eljandylyq tútasa kelip, kez-kelgen memlkette bәsekelestikke týsip, júmys istey alatyn ýderiske alghysharttar jasaydy.

Úlybritaniya – damyghan el. Onyng tili men әdebiyetin oqytu jolgha qoyylghany óz aldyna, aghylshyn tili sol elding ghana emes, әlemdegi halyqaralyq til bolyp, tabylady. Al, óz tәuelsizdigin alghanyna biyl 23 jyl tolatyn Qazaqstandy Angliyamen salystyru qisynsyz. Últtyq tili men әdebiyeti, tarihy men últtyq erekshelikteri tәuelsizdik jyldary keshegi totalitarlyq jýie zardabynan endi ghana onalyp, kele jatqanda, til men әdebiyeti pәnin biriktiru, olardyng saghat sanyn qysqartu onalmas qatelikterge úryndyrady. Basqa tilderdi, әsirese, aghylshyn, orys tilderin ýirengen dúrys. Búl turaly Elbasy N.Á.Nazarbaevta óte dúrys aitty. Alayda Preziydent osy ýsh tildi oqytu balabaqshadan, 1-synyptan bastalsyn degen talap qoyghan joq. Bizde qazir osynday soraqylyqtar yaghny pedagogikalyq-psihologiyalyq ilim túrghysynan ýlken kemshilikter oryn aludy.

Janadan әzirlengen bilim standarty, oqu baghdarlamalary men josparlaryna pikir bildirmekpiz.

Atalmysh qújat Kembridj uniyversiytetimen kelisim boyynsha әzirlengen bolsa, birneshe kemistikterin atap ótu qajet:

a) Qay elding bilim jýiesi bolsa da, sondaghy túrghylyqty (jergilikti) halyqtyng mýddesine oray úiymdastyrylady yaghny últtyq erekshelik, adamgershilik tәrbiyesi, eljandylyq tútasa kelip, kez-kelgen memlkette bәsekelestikke týsip, júmys istey alatyn ýderiske alghysharttar jasaydy.

Úlybritaniya – damyghan el. Onyng tili men әdebiyetin oqytu jolgha qoyylghany óz aldyna, aghylshyn tili sol elding ghana emes, әlemdegi halyqaralyq til bolyp, tabylady. Al, óz tәuelsizdigin alghanyna biyl 23 jyl tolatyn Qazaqstandy Angliyamen salystyru qisynsyz. Últtyq tili men әdebiyeti, tarihy men últtyq erekshelikteri tәuelsizdik jyldary keshegi totalitarlyq jýie zardabynan endi ghana onalyp, kele jatqanda, til men әdebiyeti pәnin biriktiru, olardyng saghat sanyn qysqartu onalmas qatelikterge úryndyrady. Basqa tilderdi, әsirese, aghylshyn, orys tilderin ýirengen dúrys. Búl turaly Elbasy N.Á.Nazarbaevta óte dúrys aitty. Alayda Preziydent osy ýsh tildi oqytu balabaqshadan, 1-synyptan bastalsyn degen talap qoyghan joq. Bizde qazir osynday soraqylyqtar yaghny pedagogikalyq-psihologiyalyq ilim túrghysynan ýlken kemshilikter oryn aludy.

ә) Elbasy – Últ kóshbasshysy N.Á.Nazarbaev «Qazaqstan joly – 2050: bir maqsat, bir mýdde bir bolashaq» atty respublika halqyna joldauynda «Qazaq eli», «Mәngilik el» atty taktikalyq jәne strategiyalyq maqsattardy úsynyp, el arasynda ýlken órleu, senim, optimizmdi oyatty. Álem elderi tәuelsiz Qazaqstannyng tili men әdebiyeti jәne tarihyna últtyq erekshelikterine qyzyghushylyq tanytuda eger búlardy mektepte qalyptastyrmasaq, ne bolghanymyz? Memleket basshysy «Mәngilik el» boludyng alghysharty el bolashaghy – qazaq tilinde, respublikadaghy barlyq etnos ókilderi ýshin qazaq tili úiymdastyrushy kýsh rólin atqaruy kerek degendi beker aitqan joq qoy. Al, myna jobada qyruar kemistikter bar.

Dәlelder keltireyik:

1. Nege oqu baghdarlamasy «Qazaq tili jәne әdebiyeti» delingen? Dúrysy «Qazaq tili men әdebiyeti».
2. Qazaq tili men әdebiyeti pәni 2-5 synyptarda nege 5 saghat? Bizdinshe 6 saghat boluy kerek.
3. «Qazaq tili ekinshi til retinde oqu baghdarlamasy» (T2) nege qazaq tilin 1-3 synyptarda 3 saghat, 4-5 synyptarda 4 saghat dep alynghan? Qazaq tili ekinshi til retinde emes, memlekettik til retinde oqytyluy kerek, әr synyptaghy saghat  sany 6 saghat boluy kerek.
4. Nege T2 oqu baghdarlamasynda tek qana qazaq tili oqytu kózdelgen? Qazaq әdebiyetin oqytpau kerek pe? Oqushy oryndaytyn tapsyrmalar, mysaldar últtyq erekshelikterge negizdelui kerek emes pe?

Álemning kóptegen elderinde túryp jatqan basqa etnos ókilderi sol elding últtyq sipattaghy mektebinen bilim alady. Bizding tәuelsiz elde basqa últ ókilderin mindetti týrde qazaq mektebinde oqisyn dep eshkim mәjbýrlep jatqan joq. Orys, úighyr taghy basqa últ mektepteri bar. Biraq olar Qazaqstan azamaty bolghandyqtan, mindetti týrde sol mektepterde qazaq tili men әdebiyeti jәne tarihyn mengerui qajet degen pikirdemiz.

Qaraghandy oblystyq «Qazaq tili» qoghamy jәne ónirdegi til men әdebiyet janashyrlary.

Abai.kz