Júma, 22 Qarasha 2024
Janalyqtar 9747 0 pikir 18 Nauryz, 2014 saghat 05:48

Sheteldegi qazaq jastaryna ýndeu: ne ól, ne kel!

“Sheteldegi” desekte ata-babamyzdan qalghan óz jerimizde otyrghan ardaqty Bauyrlary, Aghalarym, Jengelerim, Ini-Qaryndastarym!!

Songhy kezde әlemde bolyp jatqan oqighalardy bilip,kórip jatqan bolarsyndar! Resey zoreker-shapqynshylary tәuelsiz Ukrain elining territoriya tútastyghyna qol súghyp, Qyrym parlamentin qaruly adamdarmen qorshap, deputattardyng otbasyn,bala shaghasyn qorqytu arqyly  Reseyge qosylugha mәjýbir etti. Búl baryp túrghan zorekerlik!
Ózdering bilesinder, Qazaq eli alghash tәuelsizdik alghan kýnnen bastap sheteldegi qandastaryn shaqyrdy. 20 jyl boyy kóshi-qon sayasaty ýzbey jýrip keldi. Sonyng arqasynda elge bir million qazaq oraldy. Olar Qazaq elinde ósip-ónip, tiyisti enbek etip, jaqsy ómir sýrip jatyr. Áriyne, osy barysta keybir orysqúl, Qazaq elining tәuelsizdigin, qauipsizdigin oilamaytyn, kórsoqyrlardyng kesirinen kóshke qoldan kedergi jasalghany belgili. Degenmen ótken 20 jyl ishinde qazirgiden de kóp qazaqtyng Atajúrtyna oraluyna bolar edi. Mýmkin ómirding bitpeytin úsaq tirligi múrsha bermegen bolar. Tipti, keybir kerenau oilaytyn qandastarymyz elge ókpe-naz aityp,kóshting baysaldy boluyna kedergi keltirdi.

“Sheteldegi” desekte ata-babamyzdan qalghan óz jerimizde otyrghan ardaqty Bauyrlary, Aghalarym, Jengelerim, Ini-Qaryndastarym!!

Songhy kezde әlemde bolyp jatqan oqighalardy bilip,kórip jatqan bolarsyndar! Resey zoreker-shapqynshylary tәuelsiz Ukrain elining territoriya tútastyghyna qol súghyp, Qyrym parlamentin qaruly adamdarmen qorshap, deputattardyng otbasyn,bala shaghasyn qorqytu arqyly  Reseyge qosylugha mәjýbir etti. Búl baryp túrghan zorekerlik!
Ózdering bilesinder, Qazaq eli alghash tәuelsizdik alghan kýnnen bastap sheteldegi qandastaryn shaqyrdy. 20 jyl boyy kóshi-qon sayasaty ýzbey jýrip keldi. Sonyng arqasynda elge bir million qazaq oraldy. Olar Qazaq elinde ósip-ónip, tiyisti enbek etip, jaqsy ómir sýrip jatyr. Áriyne, osy barysta keybir orysqúl, Qazaq elining tәuelsizdigin, qauipsizdigin oilamaytyn, kórsoqyrlardyng kesirinen kóshke qoldan kedergi jasalghany belgili. Degenmen ótken 20 jyl ishinde qazirgiden de kóp qazaqtyng Atajúrtyna oraluyna bolar edi. Mýmkin ómirding bitpeytin úsaq tirligi múrsha bermegen bolar. Tipti, keybir kerenau oilaytyn qandastarymyz elge ókpe-naz aityp,kóshting baysaldy boluyna kedergi keltirdi.

 Mine, dәl qazirgi uaqytta jerimizding tútastyghyna qauip tónip túr desek te bolady. “Ógizge tughan kýn búzaughada tuady!”. Eger rasynda Qyrymdaghy jaghday bizding soltýstik obylystarda qaytalansa, onda shetelde jýrip “Maqtan etetin” jalghyz Otandarynnyng taghdyry ne bolmaq? Otan  – syrttay tamashalap, qyzyqtap, jyr-sóz arnap qana qoyatyn zat emes. Ol – sening anan! Anana ókpelep, jau qolyna tastaytyn bolsang nesine qazaqsyn? Nesine adamsyn? Qalay desek te, qansha kedergi jasalsa da, myng jerden bóget, jýz jerden asu qoyylsa da dәl osy syn-saghatta keudesinde oty bar sheteldegi qazaq jastary elge bet  búruy tiyis.
“Bastaryna is týskende shaqyrdyndar ma?” dep tanaularyndy kókke kótermender. Mening basyma týsken uayym – sening basyna týsken azap! Eldegi keybir mәngýrt sheneunikterge ókpelep, Otanynnan jerime! “Bitke ókpelep tonyndy otqa jaqpa” degen atalarymyz! Ataly sózge toqtaytyn halyq edik, «Elim» deytin jastar Qazaqstan jerine bet alsyn! Túp-tura jogharydaghy kartada kórsetilgen qazaqting ýles salmaghy tómen ónirlerge shanyraq kótersin! “Tamshy tas tesedi,jip aghash kesedi!” deydi. Óz otanymyzgha tamshyday tamyp, kólimizdi kóbeytpesek,bizdi kim jarylqaydy? Bizdi azuyn aigha bilegen AQSh ta, Europada qútqara almaydy. Qazaqty tek qazaq qana qútqarady.
Qazaqty jamandama Qazaq bala,
Halyqpyz Qazaq degen az-aq qana!
Mәngilik ay astynda,jer ýstinde,
Qazaqtyng janashyry qazaq qana!(Kýlәsh Ahmetova)
Myng auyz sózden bir qadam iske kóshetin uaqyt keldi! Syn-saghatta atqa qonbasan,  keyin erliginning keregi qalmaydy. Ne osyndayda kelip Otanyna uyq bol, ne mәngi kelmey-aq toyghyzghan júrttyng topyraghyna sinersin…
“Jau ketken song qylyshty boqqa shappaymyn!” degen qazaq býginnen bastap elge tartsyn.Kelsin de qazaqtyng bir-bir qyzyn jar etip, azamattyqty tez alsyn.  Esh kedergi joq!

Serik Múrathan

qamshy.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1455
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3218
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5270