Býgindi ekining biri ózin oppozisiya sanaydy, sol turaly ashyq aita alady. Al eski Qazaqstannyng qylyshynan qan tamyp túrghan túrpayy kezeninde onday kózsiz batyrlar sausaqpen sanarlyqtay boldy.

Sonyng biri belgili kәsipker, keyin Mәjilis deputaty bolghan Tólen Toqtasynov edi.

Parlament minbesinen sol kezdegi preziydent Núrsúltan Nazarbaevtyng ýlken kýieubalasy, ÚQK tóraghasynyng orynbasary bop, týkirigi jerge týspey túrghan Rahat Áliyevti syn tezine alghan ol sol erligimen tarihta qaldy.

Keyin ol óz әriptesterimne birge tek preziydentting otbasyn ghana emes, býtkil sayasy jýiege qarsy shyqty. Sol qatarda jýrip әriptes boldyq, «Ádiletti Qazaqstan ýshin» qozghalysynda birge jýrdik.

Tólenning boyynan qazaqylyqtyq iyisi anqyp túratyn. Shynyn aitu kerek, onday qasiyet ózin demokrat sanap jýrgenderden kóptep tabyla bermeytin.

Sol kezding ózinde dәuletti kәsipker bolsa da, ol qarapayym edi. Ony, әsirese, 2005 jyly sayasy qúrbandardy eske alu mitingin úiymdastyraghanymyz ýshin 15 tәulikke abaqtygha jabylghanda bayqaghanmyn. Abaqtyda kereuet («shkonka» dep ataydy eken ondaghylar) qos qabatty eken. Tólen men Asylbekten (Qojahmetov) jasym kishi men, zang boyynsha joghary jatuym kerek qoy. Sonda mening ol jaqqa jatqym kelmey túrghan mening kónil-kýiimdi sezgen Tókennin: «Ábeke, olay bolsa, men-aq ekinshi qabatqa jata salayyn», - dep, izettilik jasaghany әli de kóz aldymda. Aytpaqshy ol jasy kishi kez kelgen adammen «Siz» dep sóilesetin. Ol da bolsa, ishki mәdeniyettilikting bir belgisi bolsa kerek.

Sol tústa qazaq jastary Almaty qalasynyng syrt jaghynda jer basyp alghan-dy. «Ádiletti Qazaqstan ýshin» qozghalysynan sol azamattardy qoldaugha Tólenmen birge bardyq. Oraza tútyp jýrgen kezim, keshki uaqyt, auzymdy әli ashpaghanmyn. Mazam bolmady ma, sharshanqy boldym ba, bilmeymin, sol sәtte jastardy júlqyp, qamap jatqan polisiya ókilderin jerden alyp, jerge saldym. Bayqaymyn, dausym tym qatty, tym ashy bolghan siyaqty.

Sony bayqaghan Tólen keshke: «Ábeke, azuynyz berik eken, men býgin Sizding auzynyzdy ashyp bereyin», - dep, kense manyndaghy kafeden shәy berdi. Sonda bayqampaz Tólen: "Sayasy nauqanda jýrmiz. Ol onay emes. Býgin tym ashulanyp sóilediniz. Sol sebepti, uaqytsha oraza ústaudy dogharsanyz qalay bolady? Ortaq iste sharshamay, shaldyqpay jýreyik. Ol da jolda jýrgen siyaqty ghoy», - dep maghan janashyrlyq tanytqan.

«Ádiletti Qazaqstan ýshin» qozghalysynyng Shymkenttegi jinalysynda oryn alghan soraqy da súmdyq jaghdaydy eske salayyn. Biylik úiymdastyrghan bir top «belsendiler» (basshylarynyng biri ataqty «Dikiy Arman») jinalys ótip jatqan jerge basa kóktep kelip, meyramahananyng byt-shytyn shygharghan bolatyn. Tólen ekeuimiz qatar túryp qalyppyz. Birneshe әriptesimiz terezeden sekirip, qashqan-dy (olardyng atyn atamay-aq qoyayyn). Tólen ekeuimiz ornymyzda qaldyq. «Auylda tóbelesip jýrgen bizderge mynalardan qashqan úyat bolar», - destik...

Sayasy túrghydan alghanda Tólen Qazaqstan demokratiyalyq kýshterining tabandy da túraqty, tegeurindi, ózining pozisiyasynan ainymaghan shoghyrdyng asa kórnekti ókili bop qalady. Man RNPK-da, ol DVK-da jýrip taktikalyq, túlghalyq (men sol úiymdardyng kósemderin aityp otyrmyn) jaghynan keyde pikir talastyryp jýrsek te, ortaq maqsat – Qazaqstanda shynayy demokratiyalyq qogham ornatu jolynda biz әrdayym birge jýrdik.

Jana Qazaqstan da eski Qazaqstanmen sonau 90-jyldardyng ortasynan bastap kýresken azamattargha layyqty baghasyn beredi dep oilaymyn.

Baqúl bol, demokratiyalyq kýrestegi seriktes zamandas! Qazaqstan demokratiyasy tarihynda sening atyng altyn әrippen jazylatynyna esh kýmәn joq. Resmy biylik jazugha jaramasa, ózimiz-aq jazyp ketemiz...

Tólenning júbayy Almagha, otbasyna, jaqyndaryna shyn kónilimmen qayghyryp, kónil aitamyn.

Foto 2004 jylghy, «Ádiletti Qazaqstan ýshin» qozghalysyn nasihattap jýrgen kezimiz.

Ámirjan Qosan

Abai.kz