Beysenbi, 26 Jeltoqsan 2024
Alasapyran 2325 25 pikir 18 Qazan, 2024 saghat 13:08

Kelissózding súlbasy: Resey «jenildi». Ukraina jene me?

Kollaj: Reuters

Keshe preziydent Qasym-Jomart Toqaev Resey-Ukraina qaqtyghysyna qatysty pikir bildirdi.

Preziydent Toqaev: «Kansler Sholispen kelissóz barysynda aitqanymday, Reseyding әskery túrghydan jenilmeytini anyq. Búl – Reseyding әskery әleueti, Preziydent Putin jýrgizip otyrghan sayasatty halqynyng qoldauy jәne tarihtyng ózi dәleldep otyrghan fakt.

Sondyqtan biz qaqtyghysty beybit týrde sheshu joldaryn qarastyrudy, barlyq memlekettin, sonyng ishinde Qytay men Braziliyanyng aqylgha qonymdy josparlaryn qoldaymyz. Basqa jol joq. Áytpese, soghys qos tarapty da joyyp tynady. Keybir әlemdik kýshter búghan mýddeli shyghar. Biraq búl tyghyryqqa tireytin jol. Konstruktivti kelissózder arqyly beybitshilikke úmtylu – әlsizdikting belgisi emes, kerisinshe, strategiyalyq parasattylyqtyng kórinisi», – dedi Preziydent.

«Kez kelgen soghys – kelissóz ýstelinde ayaqtalady» qaghidattyng baryn eskersek, Resey men Ukraina arasyndaghy ýshinshi jylgha sozylghan búl soghystyng da týbi ýstel ýstinde ayaqtalatynyn boljau qiyn emes. Gәp – sol kelissózge qay tarap qanday pozisiyamen, portfelimen keledi degende!

Ukrainanyng «jenis josparyn» әlem júrtyna jedel tanystyryp jatuynyng da astary osy. Alda bolatyn úzyn da, yrqys-qyrqys kelissózder maydanyna myqty pozisiya dayarlau.

Resey búl soghysta sózsiz jenildi. Ekonomikalyq sanksiyadan kósh bastady. Sayasy oqshaulandy, әlemdik jiyndardan qaghyldy. Putin ýshin esti júrt esigin japty. Halyq túrmysy nasharlap, kedeyler kóbeydi. Iri kompaniyalar Reseyden ketti. Búl bir jenilis deniz.

Kremli strategiyalyq jaghynan kóp jeniliske jol berdi. «Álemning ekinshi әskeri» deytin dәudey aty әlem aldynda aimanday boldy. Áskery reytingting eng basyndaghy elmen ýsh jyl taban-tiresip kýresuge bolatynyn әlem kórdi. Orystyng maqtauly әskeri men oqtauly qaruy ózinen әldeneshe ese kishi memleketti tizerlete alghan joq. Búl eki jenilis!

Ekinshi dýniyejýzilik soghystan keyin birde-bir memleket qaru asynyp kirmegen Resey jerden aiyryldy. Soghys Resey jerine oiysty. Ukrainanyng Kurskidegi qos audanda atoy saluy, Resey tylyna oinap jýrip, onay soqqy jasay aluy, soqqylaushy drondardyng Resey aspanynda kedergisiz úshyp, Mәskeuding tóbesinen tónui, әskery qoymalardyng kezek-kezek jaryluy, Reseyding Iran men KHDR-dan qaru súrap, alaqan jaIy jenilis emey ne?

Resey edәuir әskerinin airyldy. Kezek-kezek mobilizasiya jariyalap, týrmedegiler men migranttardan әsker jasaqtaugha mәjbýr boldy. Resey Ukrainagha qarsy soghysta 200 mynnan 600 myngha deyin әskerin joghaltty. KSRO Aughanystanda 9 jyl soghysyp, múnsha әskerden aiyrylmaghan edi.

Resey jelke jalyn kýdireytip, Ukrainagha soghys ashqanda – «NATO-ny shekaramyzgha jolatpaymyz» degen edi. Kerisinshe, Finder men Shvedter NATO mýshesi atanyp, Reseyding dәl shekarasyna keldi.

Osylay tize bersek kóp jәne búl jýgirtpedegi jazular ghana.

Ukraina da búl soghystyng jenimpazy emes. Ras, Ukraina búrynghydan góri eurointegrasiya jolyna nyq týsti. NATO-men alys-beris, barys-kelis kýsheydi. Strategiyalyq әriptester kóbeytti. Ásker kýsheydi. Qaru-jaraq janardy.

Biraq, Ukraina jerinen aiyryldy. Kóp әskeri opat boldy. Qalalar qirady. Ekonomika túralady. Kәsip toqtady. Budjet әskery demeushilikke tәueldi boldy. Oghan Ukrainadan bosyp ketken 6-7 mln adamdy qosynyz. Qanshama enbek kýshi syrtqa ketti.

Jәne songhy ailarda maydandaghy ahual da Ukraina ýshin jaghymdy emes. Ukraina әskeri Donbassta sheginude. Doneski men Zaporojdyng týiisinde ornalasqan Ugledardan aiyryldy.

Qazir Batys basshylarynyng birazynyng jaghdayy mәz emes. Nemis, fransuzdar Ukrainagha qayta-qayta kómek berudi aiyptauda. Múnday jaghdayda Sholisting de, Makronnyng da qoldary qysqa. Olar qazir Reseydi beybit kelisimge shaqyru turaly aita bastady.

Sondyqtan, preziydent Toqaevtyn: «Taraptar kelissóz ýsteline otyruy kerek», - degen sózin qyzyl emosiyasyz qabyldaghan jón. Óitkeni, kelissóz sózsiz bolady. Mәsele: qashan jәne qayda?

Núrgeldi Ábdighaniyúly

Abai.kz

25 pikir

Ýzdik materialdar

46 - sóz

Poeziya men prozada qatar qalam terbegen jazushy

Ahmetbek Kirshibay 1665
46 - sóz

Tiybet qalay Tәuelsizdiginen aiyryldy?

Beysenghazy Úlyqbek 2042