1. «Banditizm romantikasy» termiynining anyqtamasy men kórinisi

«Banditizm romantikasy» dep «qylmystyq әreketter nemese zangha qayshy is-әreketpen ainalysatyn adamdardyng qoghamda, ne bolmasa, belgili bir toptardyng kóz aldynda tartymdy keyipke enetin qúbylysty» aitady. Ol jaghdayda banditter men qaraqshylar keyde qaharmandar, keyde qalyptasqan әdiletsiz jýiege qarsy kýresushiler retinde qabyldanyp, kóbine ómir tәjiriybesi az jastar arasynda janashyrlyq pen elikteushilik tudyrady. Múnday kózqarastyng qalyptasuyna onyng ónerde, kinoda, beynelenui jәne  media jýiesi arqyly onyng qoghamda  «ong qúbylys» retinde nasihattaluy erekshe yqpal etedi. Nәtiyjesinde, banditizmning qylmystyq sipatyna qaramastan, qoghamda osyghan tәueldi qoghamdyq kónil-kýy qalyptasady. Ol, әsirese, jasóspirimder en jastar arasynda asa qatty beleng alady. Búl – sonysymen asa qauipti!

2. «Banditizm romantikasynyn» әleumettik qúbylys retinde payda boluy jәne tarihy: «resmy qaraqshylyq» degenimiz ne?

«Banditizm romantikasy» tarihy ejelgi dәuirden bastalady. Mәselen, antikalyq kezende  de  qaraqshylar men teniz qaraqshylary «batyl әri tәuelsiz túlghalar» retinde qabyldanyp, zandargha jәne tәrtipke qarsylyq kórsetetinder qatarynda sanaldy. Mәselen, Ejelgi grek mifologiyasynda Reyderler dep jaldamaly pirattardy ataghan. Olardy koroliding ózi jaqtap, keme men qaru‑jaraq bergen. Reyderlerding maqsaty jaudyng kemesin tonau emes, ony sugha batyryp kózin qúrtu bolghan eken. Eger búl qaraqshylar kemeni tonap ketse, ony óz qojayyndaryna beretin bolghan. Mine, qazirge deyin «ózgening mýlkine shabuyl» dep sanalatyn reyderlik osydan shyghady.

Orta ghasyrdaghy Europada Robin Gud sekildi túlghalardyng tanymaldyghy ‑ baylargha qarsy shyghyp, kedeylerge kómek kórsetetin «iygi qaraqshy» beynesin qalyptastyrdy. Uaqyt óte kele, múnday banditizm beyneleri әdebiyette, kinoda jәne jappay mәdeniyette jalghasyn tapty. Mysaly, HH ghasyrda búl qúbylys gangsterler men mafioziylerdi kýsh pen yqpaldyng simvoly retindegi beynelerinde kórinis tapty. Bizge jaqsy tanys italiyandyq «Sprut» filiminde belgili akter Miykelo Plachidiyding komissar Kattany beynesi tek banditizmmen kýresti emes, sonymen birge mafiyanyng qúdyrettiligin de qatar nasihattaghany ras.

Múnday kriminaldy jaghday KSRO ydyraghan song barlyq tәuelsiz respublikalarda payda boldy. Olar osy aimaqta «reket» atymen tanyldy. Qazaqstanda osy attas filim de týsirildi. Ol Qazaqstanda erekshe boldy, sebebi, Qazaqstan geolokasiya túrghyda tek tauar tranziytin ghana emes, sonymen birge «reket tranziytin» jýzege asyra alushy edi. Sol sebepti, búrynghy Odaqta qazaqstandyqtardyng bedeli de joghary boldy. Olar kenestik kezden dәstýrli bedeli bar «gruzindik zandastyrylghan qylmys avtoriytetterimen» tenese aldy dese bolady. Biraq, qoghamdyq pikirde keyde, qazaqstandyq reketti «el baylyghyn qorghaushylar» retindegi qaharman úldargha tenestiru qalyptasyp, olardyng beynesin geroylandyru bayqalady. Biraq, búl, negizinde, әrbir rekettik toptyng óz territoriyasyn qorghauynyng ghana kórinisi edi. Búl – reketizmning ómir sýru sharty.

Al, toqsanynshy jyldardyng sonynda memleket damuy óz arnasyna týse bastady. Sóitip, «reket dәuiri» ayaqtalyp, onyng ornyna jýieli týrde biylikpen sybaylasqan «resmy qaraqshylyq» kelgeni qazir kópke belgili bolyp otyr. Ol ‑ Qazaqstan bar baylyghyn «jekeshelendiru» arqyly ayausyz ysyrap etip, memleketimizding damuyn ondaghan jyldar artqa shegergen avtoritarly jýiening jemisi sanalady. Qazir elimizde bayau bolsa da, osyghan keri prosess jýrude. Ol baghdarlama zansyz úrlanghan, zansyz iyelengen memlekettik aktivterdi qaytarudy kózdeydi.  Osyghan baylanysty qogham tarapynan qúqyqtyq jәne әdiletti memleket ornatugha degen talaptyng artuy, qoghamnyng әdilettilik ornatugha kýsh salyp jatuy ‑ sonyng aighaghy. Áriyne, búl jaghdayda «bandittik romantika» ózin ashyq kórsetuge batyly barmaydy. Banditizm – astyrtyn әreket jaghdayyna kóshedi...

Al, Reseyde búl әigili «Brigada» filiminde anyq kórindi. Jalpy, Reseyde qaraqshylyq turaly filimder óte kóp týsirilip, sol arqyly qaraqshylyqqa beyim jastardyng top‑toby payda bolghany qúpiya emes. Resey memlekettik dengeyde onyng zardabyn әli kórude jәne búl úzaqqa sozylatyn synayly...

3. «Banditizm romantikasynyn» әleumettik sebepteri jәne psihologiyasy

«Banditizm romantikasynyn» negizgi әleumettik sebepteri tensizdikpen, әleumettik qaqtyghystarmen jәne qoghamdaghy әdiletsizdikpen baylanysty. Adamdar biylik tarapynan әdiletsizdikke tap bolghanda nemese kedeylik pen ezgini sezingende, banditter balama kóshbasshylar nemese «aqiqat ýshin kýresushiler» retinde qabyldanuy mýmkin. Sonymen qatar, romantizasiya zang jýielerining әlsizdigi nemese sybaylas jemqorlyq arqyly tuyndauy mýmkin. Búl biylikke degen senimning azangyna jәne banditting tәuelsiz әri batyl túlgha retinde qabyldanuyna yqpal etedi.

Negizi, «romantikalyq banditizm» jeke‑dara ómir sýre almaydy. Ol mindetti týrde «ýiirlik» sipatta bolyp, klandyq qaqtyghystargha aralasady. Búl, endi, banditizmning eng jogharghy shyny, onyng intellektualdyq Everesti, qazaqsha aitsaq ‑Han Tәniri!

Al, osy «intellektualdy banditizm» dep atalatyn jalghan romantikanyng jergilikti kórinisi jabayy formada boluy zandy. Oghan jergilikti toptyng intellektualdyq óresining tómen boluy kedergi. Sondyqtan, auyldyq jәne audandyq dengeydegi múnday toptardyng tirligi kóbine dóreki tonaushylyqpen ghana shekteledi. Alayda, korrupsiyalyq jaghdayda olar da jergilikti biylikpen, qajet adamdarmen sybaylas bolugha qabiletti ekenin joqqa shygharugha bolmas. Búl ol toptyng әrbir mýshesine ózderi «tobyr» sanaytyn qarapayym enbek adamdarynan artyqshylyghyn sezdiretin «siqyrly romantika». Sol sebepti de nday qylmysty toptar jas jetkinshekter arasynan óz jaqtastaryn tez tabady, tez kóbeyedi. «Ýiirlik sana» olardyng boyyna kýsh‑quat beredi...

Banditizm romantikasynyn psihologiyasy adamdardyng erkindikke, biylikke jәne tәuelsizdikke degen qúshtarlyghyna negizdelgen. Banditizmdi romantizasiyalaytyndardyng kózinde qylmyskerler kóbine kýshti túlghalar retinde qabyldanady. Sóitip, ol «túlghalar» qalyptasqan jýiege qarsy túryp, óz erejelerimen ómir sýredi. Búl, әriyne, әsirese ózin-ózi tanytugha úmtylghan nemese avtoritarlyq qúrylymdargha qarsy shyghudy kózdegen jastardy qyzyqtyruy mýmkin. Búl «banditizmnin» romantikalyq jaghy. Biraq, shynayy ómirde bәri qarapayym... Sebebi, biz banditizmdi qanshama әsirelesek te, ol bәribir banditizmning tartymdylyghy tez jetistikke jetu, baylyqqa kenelu jәne qúrmetke ie bolu illuziyasyna negizdelgen bolyp qala beredi... 

4. Banditizm jәne memleket zany: búlynghyr bolashaq

Zang túrghysynan banditizm – búl qogham normalaryn búzatyn jәne azamattardyng qauipsizdigine qauip tóndiretin qylmystyq әreket.

Memleket banditizmdi qúqyq tәrtibi men túraqtylyqqa qater retinde kóredi jәne qylmyskerlerdi zangha sәikes jazalaydy. Alayda, banditizm men qúqyq tәrtibi arasyndaghy qaqtyghys kóbinese banditterdi romantizasiyalaudy kýsheytedi, әsirese, zandary әdiletsiz jәne qatal bolyp túrghan qogham ýshin búl túraqty qúbylys desek bolady. Múnday jaghdayda banditter belgili bir toptarda ezgige týskender ýshin kek alushylar retinde qabyldanuy mýmkin.

Ókinishke oray, dәl osynday jaghday qazirgi «әdiletti Qazaqstanda» da keninen oryn alyp otyr. Keyingi kezde búl mýldem kýsheyip bara jatqanday әser qaldyrady. Mysaly, bizdegi qúqyq qorghau jýiesi osy uaqytqa deyin elimizdegi talap etilip otyrghan demokratiyalyq ózgeristerge dayar emestigin kórsetude. Mәselen, eldegi «ayyppúl kólemin» alar bolsaq, ol halyqtyng ekonomikalyq jәne qúqyqtyq sauattylyghy kórsetkishine say emes. Soghan soy, ol «resmy qaraqshylyqtyn» bir týri bolyp qabyldanyp jatyr...

Búghan әsirese jastar jaghy dayyn emes. Sol sebepti, әr jerlerde olardyng astyrtyn úiymdasqan qylmystyq toptary payda bolyp, olar manayyn «óz tәrtibimen» ómir sýruge, búlardyng aitqanymen jýruge mәjbýrlegisi keledi. Múnyng memlekettik dengeydegi kórinisi retinde Qazaqstan әskerindegi bolyp jatqan «kóksaqaldyq qúbylysty» (dedovshina) aitar edik. Onda nebir qylmystyq soraqylyqtar oryn alyp, әsker qataryna «qylmys әlemi romantikasy» dendep ene bastady. Songhy kezderdegi jauyngerlerding ólimi, mýgedek bolyp qaluy, zorlyqshylardyng jauapkershilikke tartylmauy, әskery bólimshening qylmysty býrkemeleui, «kemedegining jany bir» dep bir‑birin qorghauy jәne taghy sonday qúbylystar osyny bildiredi...

IYә, múnday jaghdaylar endi mektepterde de oryn ala bastady. Búl mәseleni qogham bolyp talqylap, deputattyq dengeyde kótermesek – biz búlynghyr bolashaqqa bara jatqan siyaqtymyz...

5. Banditizmning diny jәne mәdeny aspektileri

Keybir mәdeniyetterde jәne dinderde «bandittik beyne» batyrlyq nemese ruhany qarsylasu túrghysynan qaraluy mýmkin. Mysaly, әdebiyette jәne foliklorda banditter keyde, әdiletsizdikpen kýresetin jәne әlsizderdi qorghaytyn adamdar retinde suretteletin obrazdar jetkilikti. Qogham da olardyng әreketterine etikalyq zandylyq beredi – ony «aqyldy tentek» dep әspettep, qogham minezining jaqsy jaghy retinde (harakter) kórsetuge beyim. Biraq, osylay dey otyryp, qogham onday «minezdin» qoghamdyq sipatyna kónil bólui tiyis. Al, ol joq. Sol sebepti, «tentektiktin» sony «banditizm elementterimen» zandy týrde jalghasyn tauyp jatatyny anyq. Búl – ejelden shynayy  ómirdi dәripteytin, adamnyng óz ómirinde úrpaghynyng adamgershilik bastauyn «jaqsy‑jaman», «obal», «úyat bolady», meyirimdi bol» (adam bol), «elding balasy bol», «qatarynnyng aldy bol», «ata‑anandy jerge qaratpa», «súghanaq bolma», «kóldeneng jatqan kók shybyqtan attama» jәne t.t. adamy qalypty qalyptastyryp tәrbiyelegen qazaq halqynyng últtyq tәrbiyesi óz arnasyn joghaltyp alyp, ony qayta taba almay jatqanynyng belgisi me deuge bolady...

Diny ilimderde banditizm әdette aiyptalady. Biraq, barlyq uaqytta emes. Ásirese, keyingi kezde elimizge dendep enip jatqan, «mәdeny qalyby» bóten radikaldy dinderding uaghyzy Últtyq bolmysty qiratu arqyly, jastar sanasyn qatygezdikke qaray búruda. Óitkeni olardyng kóp uaghyzdary qazaqy qalyptaghy moralidyq jәne qúqyqtyq normalardy eskermeydi. Mәselen, qazaqqa tәn tuystyq bauyrmaldylyq dinde dәriptelmeydi. Olar ýshin kosmopolittik, yaghni, «últsyzdanghan músylmandyq» әldeqayda manyzdy. Al, onday «últsyzdanghan músylmandyq» memleket pen últ qalybynan tysqary túratyndyqtan – naqty bir últtyq tәrbiyeni, idiomalardy qabyldamaydy. Tek abstarktili úghym kýiinde qalady. Nәtiyjesinde, bizding kóptegen jastarymyz «músylmandyqty qorghaudy» (últyn emes) paryz sanap, әlemdegi diny soghys oshaqtaryna óz erikterimen attanyp ketti. Búl, keng maghynasynda, eshqanday da romantika emes, búl «Halyqaralyq banditizm» dep atalady. Ol, aldymen, sayasy qúbylys.

Sondyqtan, diny mifterde nemese anyzdarda qylmyskerlerdi qaharmandar retinde qabyldau mýmkindigi әli de oryn aluda. Ókinishke oray, ol diny anyzdardyng kóbining qazaq halqynyng últtyq mәdeny erekshelikterimen, adamgershilik qalybymen esh ýilestigi joq ekeni, qabyspaytyny kýnnen kýnge aiqyn bola bastady...

6. Qoghamdaghy banditizm romantikasynan qútylu sharalary

Banditizm romantizasiyasymen kýresu ýshin qoghamgha keshendi yqpal etu qajet:

Basty sharalardyng biri – qúqyq qorghau instituttaryn nyghaytu jәne olardyng әdildigi men tiyimdiligin arttyru, osylaysha adamdar qylmyskerlerdi balama «qorghaushylar» retinde kórmeytindey jaghday jasau.

Ekinshiden, jastar arasynda syny oilau men etikalyq normalardy qalyptastyrugha baghyttalghan bilim beru baghdarlamalary, sonday-aq әleumettik osal toptardy qoldau, olargha der kezinde baghyt‑baghdar beru manyzdy ról atqarady.

Ýshinshiden, banditizmdi tartymdy etip kórsetui mýmkin nasihat pen media-kontentti baqylau qajet.

7. Halyq jәne banditizm: qayshylyqtar

Qoghamnyng banditizmge degen kózqarasy әrqashan ekiúshty bolady: Bir jaghynan ‑ kópshilik onyng adamdy dúrys joldan búzushy jәne qylmystyq tabighatyn týsinedi;

Ekinshi jaghynan – banditter keyde janashyrlyq pen tandanu tudyrady.

Búl qayshylyq kóbinese óte kýrdeli әleumettik problemalar payda bolghanda tuyndaydy. Adamdar qylmyskerlerdi batyr nemese óz mýddelerin qorghaushylar retinde kórgisi keledi, әri, solay kóredi de. Al, banditizm romantizasiyasy, shyn mәninde, qoghamdaghy tәrtip pen qauipsizdikke shynayy qater tóndiretin illuziya ekenin atap ótu manyzdy.

8. Qazaqstandaghy balalar arasyndaghy banditizm jәne suisid dengeyi – óte qauipti qúbylys.

Qazaqstanda songhy jyldary balalar arasyndaghy banditizm men suisid dengeyining ósui bayqalady. Men búl jerde adamdardyng jýregin auyrtpau ýshin, arnayy statistikalyq kórsetkishterdi jariyalaudy jón kórmey otyrmyn. Onsyz da qorqynyshty jaghdaygha tap bolghan qogham ýshin ol statistikanyng ózi de ziyandy ekeni anyq.

Degenmen, búl qúbylystyng sebepterine toqtalmay ketuge bolmaydy. Ol: әleumettik túraqsyzdyq, tәrbiyelik baghdarlamalardyng jetispeushiligi, búqaralyq mәdeniyettegi teris beynelerding әseri, sonday-aq adam ómirine qogham tarapynan meyirimning azangy jәne t.t. sebepter jatady.

Qiyn jaghdayda qalghan jastar keyde banditizmdi óz mәselelerin sheshudin,  nemese, ózin-ózi dәleldeu tәsili retinde qabyldaydy.

Sonymen birge, qazirgi dinning de «búl ómirdi jalghan» dep jariyalauy, «shyn ómir tek o dýniyede» dep kýndiz‑týni uaghyzdauy – sanasy qalyptaspaghan jastar arasynda suisidting boluyna kóptep әser etude dep boljaugha bolady...

Sol sebepti, elimizde qogham bolyp, mektep bolyp, újymdyq dengeyde  qauipti toptaghy balalardy anyqtaugha jәne olargha kómek kórsetuge baghyttalghan qylmychstyng aldyn alu baghdarlamalaryn jýrgizuding jedel әri keshendi sharalaryn qolgha aluymyz qajet.

Sonday-aq jastar arasynda «qylmysty romantizasiyalaumen» kýresu de óte manyzdy. Olar bir nәrseni anyq biluleri tiyis: Adam – tabighatynan qylmysker emes. Ony osy jolgha alyp keletin joldar adam taghdyrynan tysqary túratyn sebepter. Biraq, ol adam barghan qylmys – eshqashanda aqtaugha bolmaytyn kýnә. Sondyqtan, qylmys jasaghan mindetti týrde jazalanady әri tek «qylmysker» atalady. Ol adamnyng eshqashan «romantikalyq geroy» boluy mýmkin emes. Ol ‑ orta jolda taghdyry kýiregen jan. Shyndyq osy.

Endi, osynday qauipti «romantikadan» aryludyng tóte joly:

1. Últtyq tәrbiyeni kýsheytu jәne Qúqyqtyq qogham erekshelikterin jetkinshekterge ýiretu;

2. Adamdar arasyndaghy qúqyqtyq‑moraldik‑etikalyq‑adamgershilik qatynastardy kýsheytu.

Búl әreketter әrbir otbasydan bastaluy tiyis ekeni – aitpasa da týsinikti... Al, osyghan say, memleketting damu prioriytetteri de «adam ómiri men onyng qúndylyghyna» qaray búryluy qajet ekenin eskertemiz.

Ábdirashit Bәkirúly,

filosof

Abai.kz