Alash qozghalysy – HH ghasyrdyng basynda qazaq halqynyng últtyq tәuelsizdigi, mәdeny jәne sayasy qúqyqtaryn qorghau maqsatynda úiymdastyrylghan qozghalys.

Alash azamattary – osy tarihy kezenning jarqyn ókilderi, olar óz uaqytynda qazaq jerining tәuelsizdigin ansap, halyqtyng bolashaghy ýshin kýresti.

Alash qozghalysy 1905 jylghy Reseydegi reformalar men liyberaldyq ózgerister kezeninde payda boldy. Búl kezende qazaq qoghamynda últtyq sana-sezim oyanyp, sayasy belsendilik artty. Alash azamattary qazaq halqynyng mәdeni, bilim beru, jәne ekonomikalyq jaghdayyn jaqsartu ýshin júmystar jýrgizdi.

1917 jyly, Aqpan revolusiyasynan keyin, qazaq ziyalylary Almatyda (sol kezdegi Vernyi) «Alash» partiyasyn qúrdy. Partiyanyng jetekshileri arasynda Álihan Bókeyhanov, Ahmet Baytúrsynúly, Maghjan Júmabaev, jәne basqalary boldy.

Alash partiyasy qazaqtardyng avtonomiyasyn qúrudy, jer mәselesin sheshudi, bilim berudi damytu men últtyq mәdeniyetti saqtau maqsatynda júmys istedi.

1917 jyldyng jeltoqsanynda Alashorda ýkimeti qúryldy. Alashorda – qazaq halqynyng avtonomiyalyq basqaru organy bolyp, ol mәdeni, sayasy jәne әleumettik reformalardy jýzege asyrudy maqsat etti.

Alashorda azamattary elding derbestigi men últtyq mýddelerin qorghau ýshin ayanbay enbek etti. Alash azamattarynyng enbekteri qazirgi Qazaqstan tarihynda manyzdy oryn alady. Olar qazaq әdebiyeti, til bilimi, jәne bilim beru salasynda kóp ýles qosyp, últtyq iydeologiyanyng qalyptasuyna yqpal etti.

Ahmet Baytúrsynúly qazaq tilining grammatikasyn jazyp, últtyq әlipbiyding negizin qalady. Maghjan Júmabaev bolsa, qazaq poeziyasynyng damuyna ýles qosyp, últtyng ruhyn kóterdi.Alash qozghalysy Kenes ýkimeti túsynda qughyn-sýrginge úshyrady. Kóptegen alashtyqtar repressiyagha týsip, abaqtygha qamaldy.

Degenmen, olardyng iydeyalary men últtyq qozghalysy býgingi kýni qazaq halqyna jana serpin berude. Alash azamattarynyng múrasy qazirgi zamanghy qazaqstandyq qoghamda últtyq sana-sezim men patriotizmning qalyptasuyna yqpal etedi.

Alash azamattary – qazaq halqynyng últtyq tәuelsizdigi men mәdeny múrasyn qorghaushylar. Olardyng iydeyalary men kýresi býgingi úrpaqqa ýlken ónege. Alash qozghalysynyng tarihy – qazaq halqynyng ótkenin, býginin jәne bolashaghyn biriktiretin manyzdy kezen. Alash azamattarynyng erlikteri men enbekteri әrqashan úmytylmaydy, olar – bizding últtyq maqtanyshymyz.

Baghlan Tashimov

Abai.kz